Haridus- ja Teadusministeerium avalikustas 2017. a haridusstatistika ja õppeasutuste tulemusnäitajad, mille kohaselt lõppenud aastal kasvas koolides haridusnõuetele vastavate õpetajate osakaal, kutsehariduses suurenes töökohapõhise õppe osakaal ja kutsekoolide lõpetajate töötasu ning kõrghariduses kasvas doktoriõppe lõpetajate arv.
Tõhusus gümnaasiumi tasemel haridust korraldada on paranenud: pinnakasutus õpilase kohta on muutunud väiksemaks ning õpilaste arv õpetaja kohta suuremaks. Ministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valgu sõnul annab tõhusam hariduskorraldus võimaluse õpetajate palgatõusuks.
Kasvanud on haridusnõuetele vastavate õpetajate osakaal: 86% lasteaiaõpetajatest, 88% põhikooliõpetajatest ja 90% gümnaasiumiõpetajatest vastavad nõuetele.
Üldkeskhariduse lõpetanute hulgas on kasvanud õpilaste võõrkeeleoskus: enam on nii neid, kes saavutavad B1 kui ka neid, kes saavutavad B2 taseme.
Kutsekoolide lõpetajate arv on aastaga enim kasvanud IKT ja tervise ning heaolu valdkondades. Aune Valgu sõnul on töökohapõhise õppe populaarsuse kasv väga rõõmustav: „Kutsekoolide lõpetajatest juba 9,5% ehk peaaegu iga kümnes on õppinud õppevormis, kus 2/3 õppest toimub ettevõttes.“
Kõrghariduses on kasvanud lõpetajate arv doktoriõppes, samuti on lõpetajaid rohkem IKT valdkonnas. Jätkuvalt kahaneb üliõpilaste arv, samas suureneb välisüliõpilaste hulk, kes moodustavad meie kõrgkoolide õppijatest 9,5% ja eelmisel aastal vastuvõetutest juba 12%.
„Edukus tööturul ehk lõpetajate hõive- ja palgastatistika näitab samuti positiivset trendi, sest palgad kasvavad,“ ütles Aune Valk ja lisas, et kutsehariduses on palgakasv olnud kiirem kui kõrghariduses. Kõrgeimat palka saavad kutsehariduses IKT, turvateenuste ja tehnikaalade lõpetajad, kõrghariduses lisanduvad neile transporditeenused, õigus, arhitektuur ja ehitus.
Haridus- ja Teadusministeerium on tulemusnäitajaid avaldatud kolm aastat. Näitajaid saavad kasutada haridusasutused, koolide pidajad, lastevanemad, õppijad ja kõik huvilised, kes soovivad tutvuda, kuidas koolid tegutsevad.
Tulemusnäitajate abil saab selgeks, kui edukalt omandatakse haridus – kui palju on katkestamisi või milline on nominaalajaga lõpetajate osakaal. Samuti saab vaadata koolide õpitulemusi ja ka seda, kui paljud õpivad edasi ning kui edukad ollakse järgmise haridustaseme omandamisel. Kutse- ja erialase õppe puhul leiab andmeid näiteks lõpetajate palga kohta. Lisaks iseloomustatakse õppeasutuste tegutsemise tõhusust ja eeldusi.
Näitajatega saab tutvuda: www.haridussilm.ee
