Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles Riigikogus teaduspoliitika konverentsil, et teadusel on oluline roll Eesti sidumisel muu maailmaga ning Eesti kõrgharidust ja teadust avatuna hoides ja iseendaks jäädes kindlustame enda turvalisuse.
„Suhtevõrgustik on väga oluline, sest teadust hinnatakse rahvusvahelise mõõdupuuga. Lahke näoga ringi käies on maailmal lihtsam meiega suhestuda ja meil maailmaga,“ ütles Lukas. „Kui seome maailma endaga ja jõuame ise igale poole, on see meie enda turvalisuse huvides, sest siis on meie ümber kõikjal omad. Avatuse hoidmisel aga peame meeles pidama, kes me oleme ja milline on meie roll.“
Põhimõttest, et oleme avatud, kuid jääme iseendaks, on kantud ka ülikoolidega peatselt sõlmitavad halduslepingud. „Näiteks kui bakalaureuse- või magistriastme õppekavade hulgas on inglisekeelne, siis peab olema sama asja võimalik õppida ka eesti keeles. Kui doktoritöö ei ole tehtud eesti keeles, peab ülikool tagama ammendava eestikeelse kokkuvõtte nõude täitmise. Kõigile välistudengitele tuleb pakkuda eesti keele ja kultuuri õpet ning vähemalt 50% doktorantuuri lõpetajatest peavad oskama eesti keelt B2 tasemel, IT-erialadel on see tase B1.“
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas lisas, et teadlaste järelkasvu hoidmiseks on oluline keskenduda doktorantuurile ja mitte teha vahet, mis rahvusest inimesed seal on. „Hoopis tähtsam on, et nad seoksid ennast Eesti ühiskonnaga,“ sõnas ta. „Ühiskonnas ühise inforuumi saavutamise eesmärk on ka otsusel viia kõik lasteaiad ja koolid üle eestikeelsele õppele. Lisaks toetab riik eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamist ning eesti keele, kultuuri ja ajalooga seotud rahvusteadusi rahastatakse täiendavalt valdkondlikest programmidest. Haridus ja teadus on Eesti ühiskonna väga olulised turvalisuse garantiid, sest kui pole terviklikku ja toimivat ühiskonda, pole ka füüsiliselt midagi kaitsta.“
Minister Tõnis Lukas märkis, et ajale iseloomulikult on praegu paljud konverentsid seotud julgeoleku temaatikaga. Ta meenutas, et Eestis avati eestikeelne Tartu Ülikool, nagu ka mitmed teised õppeasutused, juba Vabadussõja ajal. „Hiljaaegu Ukrainat külastades oli mul hea meel märgata, et nende vaade on sarnane – nad mõtlevad hariduskorraldusele, kuigi sõda pole veel läbi. See on tulevikuga rahva tunnusmärk. Meie võitsime oma Vabadussõja, küll võidavad nemad ka.“
Riigikaitsele ja julgeolekule pühendatud teaduspoliitika konverents „Teadus kui Eesti arengumootor: targalt avatud või suletud polariseerunud maailmas“ on jälgitav ERR Novaatori vahendusel.
