Haridus- ja Teadusministeerium korraldab mitmeid konkursse ja annab välja preemiaid oma valitsemisalas. Seda tavaliselt koostöös valitsemisala asutustega.
Hetkel Oluline
Aasta õpetaja konkurss

Kandidaate tunnustamiseks sai 13 kategoorias esitada 24. aprillini. Lähemalt »
Projektikonkurss "Õppijast lähtuv õpe ja paindlikud õpiteed"
Kutsume osalema projektikonkursil "Õppijast lähtuv õpe ja paindlikud õpiteed: teoreetilised alused ja rakendamise võimalused Eesti haridussüsteemis".
Projektikonkurss "Õppijast lähtuv õpe ja paindlikud õpiteed"
Nüüdisaegse õpikäsituse aluseks on põhimõte, et õppija vastutab ise oma õppimise eest ja kujundab teadlikult oma õpiteed. Tuleviku haridussüsteem peab võimaldama õppijal liikuda sujuvalt haridustasemete ja -liikide vahel ning teha senisest personaalsemaid valikuid. Eestis on uue haridusvaldkonna arengukava näol olemas visioon hariduse arengusuundadest, kuid puuduvad interdistsiplinaarsed uuringud, hindamaks õppijast lähtuva õppe ja paindlike õpiteede mõju õppijate teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemisele hariduse omandamise erinevatel etappidel ning lähtudes õppijate individuaalsest eripärast.
Uurimisprojekti peamine eesmärk on välja selgitada, millised õppijast lähtuva lähenemise ja paindlike õpiteede viisid annavad parimaid tulemusi õpieesmärkide saavutamisel, õpimotivatsiooni ning õppeprotsessiga rahulolu osas Eesti üldhariduskoolides.
Täiendav info:
Anneli Kährik (tel. 735 4024, 524 6218; email anneli.kahrik@hm.ee).
Projektikonkursi lähteülesanne (pdf).
Aasta võõrkeelalane tegu 2020
2020. AASTA EELISTEEMAD
- Koolide avatuse suurendamine ning koolijuhtide ja õpetajate toetamine keeleliste ja kultuuriliste erinevuste juures. Loe edasi…
- Eesti keele kui teise või võõrkeele õpe. Loe edasi…
- Edukate piiriüleste õpi- ja karjääriteede kujundamine keeleoskuse arendamisega. Loe edasi…
- Keeleõpe distantsõppe ajastul. Loe edasi…
Taotluse esitajaks võivad olla nimetatud projektiga/algatusega seotud inimesed või organisatsioonid. Taotlus esitatakse elektrooniliselt küsimustele vastamise vormis: archimedes.ee/euroopa-keeleõppe-tunnuskiri-taotlemine.
Taotlusi sai esitada 31. maini 2020 (hiliseim saatmise kuupäev).
Riiklik haridusstipendium
Taotluste esitamise tähtaeg on 15. novembril 2021. aastal kell 23.59. Taotlusvormi leiate siit: taotlusvorm.
Stipendiumile saavad kandideerida Eestis koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses õpetaja või tugispetsialisti ametikohal töötavad isikud. Stipendiumi suuruseks on kuni 11 000 eurot ja selle maksimaalne kasutusaeg kuus järjestikust kuud.
Täpsemad taotlemise tingimused leiab ministri käskkirja "Riiklike haridusstipendiumide määramise kord" lisast siin.
Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramisega seonduva kohta leiab rohkem infot Vabariigi Valitsuse määrusest „Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord“
GLOBE Eesti õpilaste keskkonnauurimuste konkurss
Aasta keeletegu
- tõstavad eesti keele tuntust ja mainet;
- väärtustavad eesti keele oskust, õpetamist ja õppimist;
- soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist;
- edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda:
- peaauhinna otsustavad koos kunagised ja praegune haridus- ja teadusminister (Liina Kersna, Jaak Aab, Mailis Reps, Maris Lauri, Jürgen Ligi, Jevgeni Ossinovski, Jaak Aaviksoo, Mait Klaassen, Rein Loik, Tõnis Lukas, Toivo Maimets, Peeter Olesk, Paul-Eerik Rummo);
- rahvaauhind selgitatakse internetihääletuse teel.
Aasta keeleteoauhindade laureaadid:
- 2020 Aasta keeleteod: Peep Nemvaltsi koostatud eesti teaduskeele kogumik „Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas“ ja Narva eesti keele maja räpiooper „Karma“; rahvaauhind: õ- ja ö-hääliku piiritähise paigaldamise Saaremaale
- 2019 Aasta keeletegu: TTÜ kõnetuvastus ja TÜ masintõlge, rahvaauhind: Õigekirjagurmaani Instagram
- 2018 Aasta keeletegu: "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018" (Eesti Keele Instituut)
- Rahvaauhind: Vihikud "Iga päev on seiklus" (Peetri Lasteaed-Põhikool)
- 2017 Aasta keeletegu: "Sõna haaval. Emakeeltest tehiskeelteni" (Enn Ernits)
- Rahvaauhind: Klassi-Instagram "Roostikurebased" (Tartu Jaan Poska Gümnaasium)
- 2016 Aasta keeletegu: "Eesti kohanimeraamat" (Marja Kallasmaa)
- Rahvaauhind: Säutsupääsukese kalambuurid (Keiti Vilms)
- 2015 Aasta keeletegu: Eesti Keele Instituudi e-keelenõu ja tasuta keelenõuanne (Eesti Keele Instituut)
- Rahvaauhind ja ministrite esiletõstetud: „Hiiu sõnaraamat“ (Paul Kokla ja Meeli Sedrik)
- 2014 Aasta keeletegu ja rahvaauhinna võitja: eesti keele e-õppe keskkond Keeleklikk (Leelo Kingisepp ja Marju Ilves)
- Ministrid tõstsid esile eesti-võru keele sõnaraamatu koostamist (Võru Instituut)
- 2013 Aasta keeletegu: lapse keelelist arengut toetavad mängud (Reili Argus, Cattre Hein)
- Rahvaauhind: Võrumaa noorte keelelaager
- Ministrid tõstsid esile Mulgi sõnastiku koostamist ja väljaandmist (Alli Laande, Karl Pajusalu, Kristi Ilves, Triin Todesk, Erna Elise Neimann, Mare Keldo, Asta Jaaksoo, Ilse Israel, Ants Taul, Asta Mäeorg, Hillevi-Kärt Muska, Helju Lehesmets)
- 2012 Aasta keeletegu: sõnaraamat „Eesti keele sõnapered“ I–II (Silvi Vare)
- Rahvaauhind: Eesti etümoloogiasõnaraamat (Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar)
- Ministrid tõstsid esile "Kihnukielsed uudisõd“ Vikerraadios (Kaisa Laos, Külli Laos, Mark Soosaar, Raigo Tšetšin)
- 2011 Aasta keeletegu: kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele (Tanel Alumäe, Kaarel Kaljurand)
- Rahvaauhind: Võro keelepesä käivitamine ja arendamine (Mariko Faster, Triin Rõõmusoks, Egle Vodi)
- Ministrid tõstsid esile eestikeelse repertuaari omandamist ja osavõttu noorte laulupeost „Maa ja ilm“ (Narva koorikool, direktor Marina Kossolapova) ja tunnustasid „Wiedemanni grammatika" tõlget eesti keelde (Heli Laanekask, Ellen Niit)
- 2010 Aasta keeletegu ja rahvaauhind: eestikeelse hääljuhtimise loomine pimedate inimeste tehnilistele abivahenditele (Janar Vaik, Artur Räpp, Igor Markatšov, Sandra Meigas)
- Ministrid tõstsid esile eestikeelset loome-, kontserdi- ja salvestustegevust (ansambel „Metsatöll“), näitust „Muuseum näitab keelt“(Eesti Rahva Muuseum) ja tunnustasid sõnaloomevõistlust „Sõnaus“ (Toomas Hendrik Ilves).
- 2009 Aasta keeletegu: „Aabets“ (Kihnu aabits) (Külli Laos, Reene Leas, Evi Vesik)
- Rahvaauhind: eesti keelt ja Eesti keelepoliitikat toetavate seisukohtade avalik esitamine (Sergei Metlev)
- 2008 Aasta keeletegu ja rahvaauhind: eestikeelse väikelastekeskkonna http://mudila.lastekas.ee loomine (Janika Leoste)
- 2007 Aasta keeletegu: Eesti rahva enda loodud noorte laulu- ja tantsupidu (Laulupeo korraldamise peakomisjon)
- Rahvaauhind: doktoritöö võru kirjakeelest (Sulev Iva)
- 2006 Aasta keeletegu: üleskutse „Kroon eesti keelele!“ (19 Eesti kooli)
- Rahvaauhind: lavastus „Keeleuuenduse lõpmattu kurv“ (Anu Lamp)
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind on riigi keeleauhind, mis määratakse igal aastal ühele füüsilisele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.
Haridus- ja Teadusministeerium ootas ettepanekuid 2021. aasta Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna määramiseks 11. jaanuarini 2021.
Ettepanekuid auhinna määramiseks võivad esitada:
- juriidilised isikud, mille põhikirjas või -määruses on sätestatud eesti keele või kultuuri alane tegevus;
- Haridus- ja Teadusministeerium;
- isikud, kellele on antud F. J. Wiedemanni keeleauhind.
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid:
1989 Henn Saari
1990 Hella Keem, Erich Raiet
1991 Pent Nurmekund
1992 Rein Kull, Valev Uibopuu
1993 Rudolf Karelson, Uno Liivaku
1994 Nikolai Baturin, Paul Saagpakk
1995 Lennart Meri
1996 Juhan Peegel
1997 Eduard Leppik
1998 Mari Must, Huno Rätsep
1999 Tiiu Erelt, Uno Mereste
2000 Ellen Uuspõld
2001 Ülle Viks, Eduard Vääri
2002 Valdek Pall
2003 Mati Hint, Helju Vals
2004 Viivi Maanso
2005 Haldur Õim
2006 Heldur Niit
2007 Kristiina Ross
2008 Mati Erelt
2009 Ilse Lehiste
1010 Ain Kaalep
2011 Tiit-Rein Viitso
2012 Mari Tarand
2013 Valve-Liivi Kingisepp
2014 Arvo Krikmann
2015 Leelo Tungal
2016 Uno Laur
2017 Marja Kallasmaa
2018 Reet Kasik
2019 Krista Kerge
2020 Helle Metslang
2021 Jüri Viikberg
Eesti Vabariigi teaduspreemiad
Vastavalt riigi teaduspreemiate põhimäärusele määratakse teaduspreemiad Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest.
Riigi teaduspreemiate komisjon kuulutab Vabariigi Valitsuse nimel välja
TEADUSPREEMIATE KONKURSI
2021. aastal järgmistes valdkondades:
Üks preemia vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest (50 000 eurot).
Preemiakandidaadi(-kandidaatide) ülesseadmiseks esitada:
- motiveeritud esildis (kuni 3 lk) ja muu tulemusega seotud materjal eesti ja inglise keeles;
- curriculum vitae (kuni 3 lk).
Kaks preemiat pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (á 40 000 eurot).
Preemiakandidaadi ülesseadmiseks esitada:
- motiveeritud esildis (kuni 3 lk);
- curriculum vitae (kuni 3 lk);
- teaduspublikatsioonide nimekiri;
- 10 olulisemat publikatsiooni ja eraldi nende loetelu.
Kaheksa aastapreemiat (á 20 000 eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde esiletõstmiseks järgmistes teadus- ja arendustegevuse valdkondades:
- täppisteadused;
- geo- ja bioteadused;
- keemia ja molekulaarbioloogia;
- põllumajandusteadused;
- tehnikateadused;
- sotsiaalteadused;
- arstiteadus;
- humanitaarteadused.
Aastapreemia saanud teadustööde tsükli ühtegi osa ei ole lubatud kaasautorite poolt järgmistel aastatel aastapreemiale esitatavate teadustööde tsüklite osana kasutada.
- motiveeritud esildis (kuni 3 lk), kus on märgitud valdkond ülal toodud nimistust ja töö või tsükli pealkiri; teaduskollektiivi puhul formuleerida iga kollektiivi liikme isiklik teaduslik panus;
- kandidaadi või kollektiivi liikmete curriculum vitae (kuni 3 lk);
- tulemusega seotud eelmise nelja aasta (2017-2020) jooksul ilmunud publikatsioon(id).
Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss
Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on väärtustada teadus- ja arendustegevust üliõpilaskonnas, stimuleerida üliõpilaste aktiivsust teadus- ja arendustegevuse alal ning avaldada tunnustust teadus- ja arendustegevuses väljapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilastele ja üliõpilaskollektiividele.
Konkursi kuulutab igal aastal hiljemalt 30. juunil välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga järgmistes valdkondades:
- bio- ja keskkonnateadused;
- ühiskonnateadused ja kultuur;
- terviseuuringud;
- loodusteadused ja tehnika.
Konkurss kuulutatakse välja järgmistel astmetel:
- rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustööd;
- magistriõppe üliõpilaste teadustööd;
- doktoriõppe üliõpilaste teadustööd.
Konkursil võivad osaleda kõik konkursi toimumisega samal või sellele eelneval kalendriaastal:
- Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registris registreeritud õppekavade järgi õppivad üliõpilased;
- välisriigis õppivad Eesti Vabariigi kodakondsusega või Eestis alalist elamisluba omavad üliõpilased;
- eelnevatest koosnevad kollektiivid.
Konkursil osalemiseks esitab üliõpilane konkursi toimumisega samal või sellele eelneval kalendriaastal valminud ja nõuetekohaselt vormistatud uurimistöö (esimese või teise aasta üliõpilane erandina ka referatiivse töö), publikatsiooni või muu materjali töö kohta.
Konkursi läbiviimiseks moodustab haridus- ja teadusminister teadus- ja arendustegevuse eri valdkondade tunnustatud teadlastest, Eesti Teadusagentuuri ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatest kuni 16-liikmelise konkursikomisjoni. Konkursi tulemused kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga konkursikomisjoni ettepanekule tuginedes.
Haridus- ja teadusministri määrus „Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord“
Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur
Kasvatusteaduslike tööde riiklik konkurss
Kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi eesmärk on väärtustada ja ergutada kasvatusteaduslikku uurimistööd, õhutada selle tulemuste publitseerimist ja avaldada tunnustust kasvatusteaduslike uurimustööde tegijatele.
Konkursi kuulutab igal aastal välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Konkurss kuulutatakse välja kaheksas kategoorias:
- eesti keeles publitseeritud teadustööd/artiklid;
- võõrkeeles publitseeritud teadustööd/artiklid;
- publitseeritud ja/või aprobeeritud doktoritööd (preemia auhind on Heino Liimetsa nimeline);
- magistritööd;
- populaarteaduslikud tööd;
- didaktilis-rakenduslikud tööd;
- õpikud (üld-, kutse- ja kõrgharidusõpikud, mida täiendavad metoodilised juhendmaterjalid ja õpetajaraamat).
Konkursi läbiviimiseks moodustatakse Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi, Sihtasutuse Eesti Teadusagentuuri ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatest 8-liikmeline konkursikomisjon. Konkursitulemused kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga tuginedes konkursikomisjoni ettepanekule. Parimaid konkursitöid auhinnatakse rahalise auhinnaga ning nende autoreid ja juhendajaid tunnustatakse tänukirjaga.
Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur
Teaduse populariseerimise projektikonkurss
Teaduse populariseerimise riikliku projektikonkursi eesmärk on toetada kavandatavaid tegevusi, mille kaudu toimub teadustegevuse tutvustamine ja laiemale avalikkusele mõistatavamaks tegemine, teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö populariseerimine ning huvi äratamine teadustegevuse ja teadlase elukutse vastu.
Konkursi kuulutab igal aastal välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Konkursil võivad osaleda ja taotlusi konkursil osalemiseks võivad esitada kõik teadust populariseerivad füüsilised ja juriidilised isikud. Konkursile saab esitada taotlusi järgnevates kategooriates:
- õpilastele ja avalikkusele suunatud ürituste, teaduspäevade, konkursside ja muude teadust populariseerivate tegevuste korraldamine;
- õpiotstarbeliste audio-visuaalsete materjalide koostamine;
- näituste korraldamine ja väiksemahuliste eksponaatide soetamine;
- muude teadust populariseerivate ürituste ja tegevuste läbiviimine.
Konkursile esitatud projektide läbivaatamiseks moodustab haridus- ja teadusminister konkursikomisjoni, kuhu kuuluvad Eesti Teadusagentuuri, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning muude organisatsioonide esindajad.
Haridus- ja teadusministri määrus „Teaduse populariseerimise riikliku projektikonkursi läbiviimise tingimused ja kord“
Konkurssi viib läbi Eesti Teadusagentuur
Eesti teaduse populariseerimise auhinna riiklik konkurss
Eesti teaduse populariseerimise auhinna riikliku konkursi eesmärk on:
- väärtustada ja ergutada tegevusi, mille kaudu toimub teadustegevuse tutvustamine avalikkusele;
- avaldada tunnustust sellesuunalise silmapaistva töö eest üksikisikutele ja kollektiividele, kes on olnud edukad teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö populariseerimisel laiemale avalikkusele mõistetavamaks tegemisel ja/või edukalt äratanud noortes huvi teaduse ja teadlase ning inseneri elukutsete vastu.
Taotlusi konkursil kandideerimiseks võivad eelpoolnimetatud isikud ja kollektiivid esitada ise ja auhinnale kandideerimiseks võib esitada ka teisi isikuid ja kollektiive nende nõusolekul. Konkursile võib kandideerimiseks esitada ühekordseid tegevusi või tegevuste sarju, originaaltrükiseid, artikleid või artiklite sarju, telesaateid või -sarju, audio-visuaalseid materjale, veebilehekülgi.
Haridus- ja teadusministri määrus „Eesti teaduse populariseerimise auhinna riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord“
Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur
Õpilaste teadustööde riiklik konkurss
Õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on:
- väärtustada teadus- ja arendustegevust noorte hulgas;
- stimuleerida noorte aktiivsust teadus- ja arendustegevuse alal;
- avaldada tunnustust teadus- ja arendustegevuses väljapaistvaid tulemusi saavutanud noortele.
Konkursi kuulutab käskkirjaga igal aastal hiljemalt 31. detsembriks välja haridus- ja teadusminister. Konkursil võivad osaleda kõik konkursi väljakuulutamise hetkel 14-19-aastased Eestis õppivad õpilased ja üliõpilased, kes on õppima asunud konkursi väljakuulutamise aastal, ning nimetatud isikutest koosnevad kuni kolme-liikmelised kollektiivid.
Konkursi läbiviimiseks moodustab haridus- ja teadusminister teadus- ja arendustegevuse erinevate valdkondade tunnustatud teadlastest ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajast vähemalt seitsme-liikmelise konkursikomisjoni.
Konkurss toimub kahes voorus. Esimeses voorus hindab konkursikomisjon konkursile laekunud konkursitöid ning valib välja konkursitööd, mille autorid kutsutakse teise vooru. Teises voorus toimub intervjuu esimese vooru läbinud konkursitööde autoritega. Konkursitulemused kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga konkursikomisjoni ettepanekule tuginedes.
Haridus- ja teadusministri määrus „Õpilaste teadustööde riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord“
Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur
Õpilasleiutajate riiklik konkurss
Õpilasleiutajate riikliku konkursi eesmärk on väärtustada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni õpilaskonnas, stimuleerida õpilaste aktiivsust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alal ning avaldada tunnustust teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis väljapaistvaid tulemusi saavutanud õpilastele ja õpilaskollektiividele, nende juhendajatele ja õpetajatele ning õppeasutustele.
Konkursi kuulutab igal aastal hiljemalt 30. juunil välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Konkurss kuulutatakse välja järgmistes kategooriates:
- 1.–4. klass;
- 5.–9. klass;
- 10.–12. klass.
Konkursil võivad osaleda kõik konkursi väljakuulutamise hetkel 6–19-aastased Eestis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivad õpilased ning nimetatud isikutest koosnevad kuni 3-liikmelised õpilaskollektiivid (edaspidi osaleja). Konkursil osalemiseks esitab osaleja Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur konkursi toimumisega samal või sellele eelneval kalendriaastal valminud nõuetekohaselt vormistatud konkursitöö (näiteks joonise, kontseptsioonikirjelduse, kasuliku mudeli, prototüübi või muu materjali). Konkursil osalemiseks võib konkursitöö esitada ka osaleja juhendaja või õpetaja osaleja nõusolekul.
Konkursi läbiviimiseks moodustab haridus- ja teadusminister teadus- ja arendustegevuse eri valdkondade tunnustatud teadlastest, disaineritest, inseneridest, õpetajatest, leiutajatest, Eesti Teadusagentuuri, teaduskeskuse AHHAA ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatest kuni 18-liikmelise konkursikomisjoni. Konkursi tulemused kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga, tuginedes konkursikomisjoni ettepanekule.
Haridus- ja teadusministri määrus „Õpilasleiutajate riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord“
Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur