Täna Tallinna Ülikoolis esitletud rahvusvahelisest kodanikuhariduse uuringust selgus, et Eesti noorte ühiskonna-alaste teadmiste tase on kaheksa aastaga viinud üleilmses võrdluses Eesti õpilased kuuendale kohale Taani, Taiwani, Rootsi, Soome ja Norra järel. Eesti noorte usaldus riigi institustsioonide vastu on tõusnud põhjamaade tasemele, ning demokraatilikud hoiakud on pidevalt paranenud.
“Eest haridussüsteem on demokraatlike väärtuste arendamisel olnud edukas,” tõdes uuringu läbiviija, Tallinna Ülikooli professor Anu Toots ja lisas: “seda näitavad nii aktiivsed õpilasesindused, meie noorte head ühiskonna-alased teadmised ning kasvav usaldus riigi institutsioonide vastu. On hea meel tõdeda, et 2009. aasta järel langenud venekeelsete noorte usaldus riigi institutsioonide vastu on taas jõudnud 1999. aasta taseme lähedale.”
“Kui räägime kodanikuks olemisest, siis ühest küljest tähendab see kohustuste ja õiguste loetelu, ent teisest küljest iseenesest mõistetavalt ka kodanikuaktiivsust. Nii ühiskonnaõpetuse tundides kui ka koolikultuuri kujundades omandavad õpilased eriilmelisi kodanikuks olemise teadmisi, oskusi, hoiakuid, mis aitavad muuta Eestit paremaks paigaks, “ ütles uuringu esitlusel Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets.
Eesti õpilased väärtustavad osalust koolielus ja õpilasomavalitsuses. Üle 90% vastajatest leiab et õpilaste koostegutsemine ja osalemine kooli juhtimises võib muuta kooli paremaks. Reaalselt kooli juhtimist puudutavate otsuste langetamisel osaleb kolmandik õpilasi. See on samapalju kui õpilasomavalitsuse töös osalejaid. Aastatega on vähenenud huvi muusika- ja näiteringi vastu, kuid oluliselt on tõusnud osalemine väitlustes.
Kuigi venekeelsete koolide õpilaste ühiskonnateadmiste tase on madalam eestikeelsete koolide omast, on venekeelsed noored aktiivsemad kaasalööjad ühiskondlikes liikumistes ja vabatahtlikus töös.
Eestikeelsetest õpilastest 94% tunneb uhkust Euroopas elamise üle, venekeelsetest 80%. Euroopa tuleviku positiivsetes stsenaariumide hindamisel on eesti ja vene õppekeelega noored sarnased, negatiivsete stsenaariumide osas aga erinevad. Eestikeelsed õpilased näevad peamiste riskidena terrorismi ja maailma superjõudude tugevnemist; venekeelsed õpilased aga sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme.
Hoiakud sooliste stereotüüpide osas on vähenenud, kuid venekeelsete õpilased on ka siin konservatiivsemad. Kõige suurema muutuse on teinud läbi seisukoht, et mehed sobivad poliitilise liidri ametisse paremini kui naised. Kui 1999. aastal nõustus sellega 42% Eesti õpilastest, siis 2016 aastal vaid 26 %.
Tõusnud on ka toetus rahvusrühmade võrdsetele õigustele. Seejuures on eestikeelsete õpilaste hulgas märgatavalt rohkem neid, kes on „täiesti nõus” etnilise võrdõiguslikkusega. Venekeelsete õpilaste seas on rohkem kahtlust ka selles, kas rahvusrühmade võrdsed õigused on demokraatiale kasuks.
Uudistemeedia tarbimine on võrreldes 2009 a. väga oluliselt langenud: täna loeb lehest sise- või välisuudiseid vähemalt korra nädalas vaid 30% teismelisest. Eriti palju on uudistemeedia tarbimine ning ka usaldus selle vastu vähenenud venekeelsete õpilaste seas. Samal ajal ei ole ka sotsiaalmeedia saavutanud prognoositud mõju noorte poliitilise aktiivsuse kanalina, kuna vaid kolmandik noortest tunnistab, et otsib sealt kaudu poliitilist teavet.
Noorte valmidus hääletada valimistel pole aastatega oluliselt paranenud, valimisea langetamine pole automaatselt entusiasmi suurendanud. Seega nõuab noorte valijate kasvatamine aktiivset tegutsemist riigi, erakondade ja noorteühenduste poolt.
Kodanikuhariduse uuringu (International Civic and Citizenship Study, ICCS) eesmärk on teada saada, kuidas teismeeas noored omandavad kodanikurolle ühiskonnas toimetulekuks. Uuritakse õpilaste teadmisi ja arusaamasid ühiskonnast, hoiakuid demokraatia printsiipide ja kodanikurollide kohta, aga ka nende praegust ja tulevast ühiskondlikku osalust. Uuringu tulemused võimaldavad hinnata, millised haridussüsteemi korralduslikud mudelid ja õpetamispraktikad annavad kodanikuhariduses parimaid tulemusi.
Rahvusvahelises kodanikuhariduse uuringus osales kokku enam kui 94 000 õpilast, 37 000 õpetajat ja 3800 kooli 24 riigist Euroopast, Aasiast ja Ladina-Ameerikast. Eestist osales 3255 õpilast 164 koolist. Küsitlus toimus 2016 a. kevadel. Eesti osales uuringus kolmandat korda.
Uuringu kokkuvõte on leitav Haridus- ja Teadusministeeriumi veebist: http://bit.ly/2B8fpbM
