Sisehindamine

Sisehindamine on õppeasutuse juhtimise üks osa, mis aitab luua õppivat organisatsiooni ja kindlustada selle kaudu õppijaile parim õpikeskkond.

Sisehindamise üldine eesmärk on õppija arengu toetamine. Üldise eesmärgi täitmiseks tuleb sisehindamise käigus:

• hinnata asutuse õpikeskkonna arengut ja õppijate tulemuslikust kindlustavate eesmärkide täitmist,
• analüüsida õppe- ja kasvatustööd ning selle tulemuslikkust ja anda hinnang asutuse tegevusele ja tulemuslikkusele tervikuna.

Õppeasutuses tulemusliku sisehindamise korraldamise aluseks on organisatsiooni põhimõtete aktsepteerimine ehk teisisõnu toimub hindamine arengu toetamise eesmärgil. On oluline, et hindamisprotsessis osaleksid õpetajad, õpilased ja muu personal ning ka koolivälised huvigrupid, eelkõige lapsevanemad.

Sisehindamine on õppeasutustes kohustuslik. Õppeasutus koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kooli arengukava perioodi jooksul, kusjuures arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Sisehindamises kasutatavad meetodid valib õppeasutus ise, samuti ka aruande vormi.

Sisehindamise aruande soovituslik vorm

Sisehindamises on võimalik kasutada tegevus- ja tulemusnäitajaid nii oma asutuse kohta kui ka võrdlevalt teiste õppeasutustega. Võrdlevad andmed on kättesaadavad visuaalse haridusstatistika andmebaasis HaridusSilm.

Õppeasutuse tegevusnäitajad on kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega "Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste tegevusnäitajad".

Kõik õppeasutused kannavad Eesti Hariduse Infosüsteemi järgmised ajad:

• sisehindamise aruande koostamise aeg ehk direktori käskkirjaga aruande kinnitamise kuupäev;
• nõustamise aeg ehk nõustamise tagasisidearuande koostamise aeg nõuniku poolt.

Nõustamistegevust reguleerib haridus- ja teadusministri määrus “Koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes”.

Sisehindamise nõustamise taotlusvorm