Valdkondlikud infokaardid

Üldharidus (pdf)

Üldharidus jaguneb alus-, põhi- ja üldkeskhariduseks. Alusharidust pakkuvaid koolieelseid lasteasutusi on 618, põhi- ja üldkeskharidust pakkuvaid üldhariduskoole 532, sh 15 täiskasvanute gümnaasiumi. Lasteaedades töötab 7934 õpetajat, üldhariduskoolides ca 15 470. 

Kutseharidus (pdf)

Kutseõppe eesmärk on omandada teadmised, oskused ja hoiakud, vilumused ning sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks. Kutseharidust on võimalik omandada 32 kutseõppeasutuses või viies rakenduskõrgkoolis.

Kõrgharidus (pdf)

Kõrgharidust on võimalik omandada bakalaureuse-, rakenduskõrghariduse-, magistri- või doktoriõppes. Kõrgharidust pakuvad kuus avalik-õiguslikku ülikooli, õks eraülikool, viis era- ja seitse riigirakenduskõrgkooli. Kõrgharidusega inimeste osakaal on Eestis kiiresti kasvanud: 30–34-aastaste seas oli neid 2019. a ligi 46%, viis aastat varem 43%.

Täiskasvanuharidus (pdf)

Täiskasvanute koolituse seaduse alusel jaguneb täiskasvanuharidus tasemeõppeks ja väljaspool tasemeõpet toimuvaks õppekava alusel toimuvaks täienduskoolituseks. Tasemeõppes on võimalik põhiharidust ja üldkeskharidust omandada täiskasvanute gümnaasiumides (15) või üldhariduskoolide juures avatud mittestatsionaarse õppe osakondades (ligi 30 kooli). Kutseõppe ja kõrghariduse omandamiseks pakutakse paindlikke õppevorme kutseõppeasutustes, rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides.Täienduskoolitusi pakub Eestis ligi 1000 asutust.

Kutsesüsteem (pdf)

Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga ja aitab kaasa elukestvale õppele ning tööalase kompetentsuse arendamisele, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele. Koolilõpetajate ja töötajate kompetentsuse vastavusse viimiseks tööturul nõutavaga selgitab kutsesüsteem välja kutsealal vajaliku kompetentsuse ja igale kutsele koostatakse vastav kutsestandard. Kutsestandardite abil luuakse võimalused kompetentsuse hindamiseks (mida nimetatakse kutse andmiseks) ning vastav välja-, täiend- ja ümberõpe.

Õpetajad (pdf)

Eestis on kokku u 25 000 koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse õpetajat. Munitsipaalkoolide õpetajate keskmine palk on viimase viie aastaga kasvanud enam kui 40%. Õpetajaameti mainekus erinevates sihtrühmades on heal tasemel, kõige kriitilisemad on õpetajad ise. Õpetajatööd peetakse väärtuslikuks, ehkki väheväärtustatud ametiks.

Koolivõrk (pdf)

Koolivõrgu valdkonna peamiseks eesmärgiks on korrastada üldhariduskoolide võrk, et viia see vastavusse demograafiliste muutustega ja tagada kvaliteetse hariduse ühtlane kättesaadavus kogu Eestis. Kutseõppeasutuste võrku korrastati ja õpikeskkonda kaasajastati tõukefondide eelmiste toetusperioodide jooksul, taristu uuendamine jätkub vastavalt riigieelarve võimalustele.

Digipööre (pdf)

Digipöörde peamised suunad on digioskuste arendamine ja õppe toetamine digilahendustega. Digipädevus hõlmab infoühiskonnas edukaks toimetulemiseks vajalikke oskusi. Alates 2014. a on digipädevused määratletud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas. 2018. a digipädevuse tasemetöö näitas, et 84% põhikooli ja gümnaasiumi lõpuklasside õpilastel on IKT baasoskused. 2018. a rahulolu-uuringust selgus, et suurem osa 4. klassi õpilastest (69%) ning pooled 8. klassi õpilastest hindavad, et koolis õpetatakse õppimiseks vajalikke digioskusi piisavalt.

Noortevaldkond (pdf)

Noortevaldkonna moodustavad noortepoliitika ja noorsootöö. Noorsootöös osaleb ligi 160 000 noort, kellest peaaegu 90% on tegevustega rahul. Eestis on palgalisi noorsootöötajaid üle 9000, kellest täis- ja osakutsega noorsootöötajaid 3384 (2019. a). 

Kui huvikoolides osaletakse kõige enam spordi valdkonna õppekavadel (52% käijatest), siis üldhariduskoolide huviringides õpitakse kõige enam kunsti ja muusikat (39%). Üldhariduskoolide looduse ja tehnika valdkonna huviringides käib vastavalt 6% ja 11% kõigist osalejatest ning veidi üle 5% kõigist huvikooliõppuritest osaleb looduse või tehnika valdkonna õppekavadel.

Teadus (pdf)

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) arendamise üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks. Teadustöötajate arv on viimastel aastatel püsinud ~10 000, teadlaste ja inseneride arv ~7000. Tuhande tööealise inimese kohta on OECD riikides keskmiselt 10 doktorikraadiga inimest, Eestis 8, Soomes 12,6. 

Keelevaldkond (pdf)

Põhiseadus sätestab, et Eesti Vabariigi riigikeel on eesti keel, igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust, suhelda riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega eesti keeles ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel. Eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi elas 2016. aasta alguses Eestis veidi üle 883 700.