TALIS (The Teaching and Learning International Survey) on OECD poolt läbiviidav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õppekeskkonna ning õpetajate töötingimuste kohta.
TALISe eesmärk on hankida võtmetähtsusega andmeid õpetajate, õpetamise ja õpetajate rolli kohta õppeprotsessis nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Andmete analüüs võimaldab võrrelda sarnaste väljakutsetega riike, et õppida erinevatest lähenemisviisidest ja nende mõjust õpikeskkonnale koolides ning arendada välja tipptasemel õpetaja elukutse. Uuring on ühtlasi heaks võimaluseks õpetajatele ja koolijuhtidele avaldada oma arvamust ning anda sellega panus hariduspoliitika kujundamisse.
Eesti on osalenud kõigis TALIS uuringutes. Esimene TALIS uuring viidi läbi 2008. aastal ning selles osales 24 riiki. 2013. aastaks kasvas osalejate arv juba 34 riigini. 2018. aastal toimus TALIS uuring kolmandat korda. Uuringus oli osalejaid 48 riigist (mõned riigid ei osale tervikuna, vaid esindatud on teatud piirkonnad). Testuuring viidi Eesti koolides läbi 1.-28.02.2017 ning põhiuuring toimus 2018. aasta märtsist maini. Põhiuuringusse valiti juhuvalimi teel igast riigist 200 kooli ning neist 20 õpetajat, kes õpetavad 7.-9. klassides ja koolijuht.
Võrreldavuse huvides oli 2018. aasta teemadering kavandatud suhteliselt sarnane 2013. aastale. Uuriti:
- õpetajate õpetamispraktikate kvaliteeti ja õpetamisega seotud uskumusi;
- õpikeskkonda (koole ja õpetajaid puudutavaid üldisi tegureid);
- koolijuhtimise olulisust;
- õpetajate professionaalseid praktikaid ja klassikeskkonda;
- õpetajate esma- ja täiendusõppe asjakohasust;
- õpetamise parendamist läbi õpetajate professionaalse arendamise, hindamise ja tagasisidestamise;
- kooli kliimat, õpikeskkondi ja suhteid erinevate sidusrühmadega;
- õpetajate eneseefektiivsust ja tööga rahulolu;
- õpetajate avatust innovatsioonile;
- võrdsuse ja mitmekesisusega seotud teemasid.
Lisainfo
- TALIS 2018 Eesti raporti I osa
- TALIS 2018 I osa, Eesti lühiülevaade
- TALIS 2018 rahvusvahelise raporti I osa
- TALIS 2018 Eesti raporti II osa
- TALIS 2018 Eesti raporti II osa: infograafika
- TALIS 2018 II osa, Eesti ülevaade
- TALIS 2018 rahvusvahelise raporti II osa
- TALIS 2018: II osa tutvustava veebiseminari salvestus
Varasemad uuringud
- TALIS 2013 rahvusvaheline raport
- TALIS 2013 Eesti raport
- TALIS 2008 Eesti siseriiklik raport
- Rohkem infot uuringu kohta leiab OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) lehelt. TALIS 2018 uuringut viis Eestis läbi SA Innove.
Kontakt
- Eneken Juurmann, HTMi elukestva õppe ja oskuste osakonna peaekspert, Eesti esindaja TALIS 2018 juhtnõukogus, e-post: eneken.juurmann@hm.ee
- Anne-Mai Meesak, TALIS 2018 Eesti siseriiklik koordinaator
TALIS 2013
TALIS-e uuringus osales 3129 Eesti 7.–9. klassi õpetajat ja 197 koolijuhti ehk 38% põhikooli ülemise astme õpetajatest ja 49% koole, kus õpetatakse 7.–9. klassi.
Uuring näitab õpetajate ja koolijuhtide endi hoiakuid ning hinnanguid oma tööle ja töökeskkonnale.
Uuringus osales kokku 34 riiki.
Rahvusvaheline raport „TALIS 2013 Results: An International Perspective on Teaching and Learning”
- Keskmine Eesti 7.–9. klassi õpetaja on pedagoogilise haridusega 48-aastane naine, kes on õpetajana töötanud 22 aastat. Võrreldes teiste riikidega on meie põhikooli ülemise astme õpetajad vanemad, pikema staažiga ja nende hulgas on vähem mehi. Viimase viie aasta jooksul on õpetajaskonna vananemine süvenenud.
- Eestis on uuringus osalenud riikide seas üks madalaim õpilaste ja õpetajate suhtarv ning väikseimad klassid. Samas ilmnevad Eesti koolide ja klasside suuruses suured erinevused maapiirkonnas ja linnades asuvate koolide vahel. Õpilaste ja õpetajate keskmiselt madala suhtarvu varjukülg on, et õpilaste arvu languse tõttu töötavad pooled Eesti maapiirkondade koolide õpetajad osakoormusega, sest koolidel pole neile täiskoormust pakkuda.
- Võrreldes 2008. aastaga on tunduvalt paranenud Eesti õpetajate hinnangud õpetajate ja õpilaste vahelistele suhetele. Kui viie aasta eest väitis 84% uuringus osalenud õpetajatest, et enamikke tema kooli õpetajaid huvitab, mida õpilased arvavad, siis nüüd väitis nii peaaegu 92% õpetajaid. Samas esineb direktorite hinnanguil sageli õpilastega seotud distsipliiniprobleeme, nagu kooli hilinemine, puudumine ja spikerdamine ning ka vaimne vägivald kaasõpilaste ning õpetajate suhtes.
- Eesti õpetajatel on head enesetäiendamise võimalused ning õpetajad tegelevad enesetäiendamisega rohkem kui teiste riikide õpetajad keskmiselt. Enesetäiendustegevuste sisu peavad Eesti õpetajad valdavalt mõjusaks ja tajuvad nendes osalemise takistusi keskmisest vähemal määral.
- Jätkuvalt püsib lõhe Eesti õpetajate tegelike õpetamispraktikate ning uskumuste vahel - kuigi õpetajad hindavad ja teavad õpilasi aktiviseerivaid õpetamisviise, siis neid kasutatakse üldiselt teistest riikidest vähem. Eesti koolijuhid on rahvusvahelises võrdluses vähem hõlmatud õppe-kasvatustööd toetavatesse tegevustesse.
- Eesti õpetajad ja koolijuhid on oma tööga ja ka oma kooliga üldiselt rahul, kuid väga rahulolematud õpetajaameti staatusega ühiskonnas. Ainult 14% uuringus osalenud õpetajatest ja 12% koolijuhtidest usub, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud. Õpetajate rahulolematus ei tulene seega mitte niivõrd tööst ja koolikeskkonnast, kuivõrd õpetajate poolt tajutud õpetajaameti madalast staatusest ühiskonnas.