PISA

Pressikonverentsi video: 2018. aasta PISA tulemuste avalikustamine

 

 

PISA 2018

2018. aastal oli uuringu peamine fookus funktsionaalsel lugemisel: uuriti, kui hästi saavad 15-aastased õpilased aru kirjalikest tekstidest ja kui tõhusalt suudavad nad neid kasutada. Lisaks testiti õpilaste teadmisi matemaatikas ja loodusteadustes, uuriti nende finantskirjaoskust ning õppimist mõjutavaid tegureid.

2018. aasta uuringus osales 600 000 15-aastast noort 79 riigist ja majanduspiirkonnast.
Eestist osales 5371 noort 231 koolist, neist 4000 sooritasid testi eesti ja 1371 vene keeles.

  • PISA 2018 Euroopa riikide pingereas on Eesti 15-aastased noored nii lugemises, matemaatikas kui ka loodusteadustes esimesel kohal. OECD riikide hulgas on Eesti lugemises ja loodusteadustes esimene, matemaatikas Jaapani järel teine.
  • PISA 2018 järgi on Eesti 15-aastaste noorte tulemused funktsionaalses lugemises on oluliselt paranenud. Oluliselt on vähenenud Eesti poiste ja tüdrukute tulemuste erinevus. Meie õpilased on eriti head informatsiooni otsimises ning erinevate allikatega tekstide lugemises. Eesti tulemus lugemises on 523 punkti (OECD keskmine on 487 punkti), maailmas oleme viiendal kohal. 
  • PISA 2018 järgi on Eesti õpilaste teadmised ja oskused loodusteadustes (bioloogia, füüsika ja keemia) püsivad stabiilselt tipptasemel, seda juba 2006. aastast, mil Eesti võttis PISAst esmakordselt osa. Eesti on maailmas B-S-J-G (Hiina), Singapuri ja Macau (Hiina) järel neljandal kohal tulemusega 530 punkti. OECD keskmine tulemus on 489 punkti.
  • PISA 2018 järgi on Eesti õpilaste matemaatika-alased teadmised ja oskused maailmas kaheksandal kohal. Meie noorte tulemus on 523 punkti, OECD keskmine on 489.

PISA 2018
õpilaste rahulolu

PISA uurib lisaks noorte teadmistele ja oskustele ka mitmeid õpitulemuste saavutamise mõjutegureid, näiteks sotsiaalmajanduslikku tausta, eluga rahulolu ja õpilaste läbikukkumise hirmu.

2018. aastal küsiti õpilastelt esimest korda ka seda, kuidas nad ennast tavaliselt tunnevad: rõõmsana, õnnelikuna, murelikuna, kurvana.

  • Kõige vähem mõjutab õpilase sotsiaal-majanduslik taust õpilase teadmisi ja oskusi Macaus (Hiina), järgnevad Hongkong ja Eesti.
  • Eesti õpilased on kõige edumeelsemad õpilased maailmas − meie õpilased arvavad, et inimesed saavad ise oma intelligentsust mõjutada ning on valmis panustama oma arengusse, et kindlustada endale parem tulevik.
  • 70% Eesti õpilastest on oma eluga rahul, seejuures on poisid pisut rahulolevamad kui tüdrukud.
  • 89% Eesti õpilastest tunnevad end õnneliku ja rõõmsana. Negatiivsetest emotsioonidest tunnevad õpilased enim murelikkust (53%) ja kurbust (51%).
  • Eestis on suur nende õpilaste osakaal, kes vaatamata pere kehvemale sotsiaal-majanduslikule taustale saavutavad kõrgeid tulemusi ning omandavad väga heal tasemel teadmisi ja oskusi, mis tähendab, et koolides tehakse head tööd ka nende õpilastega, kes vajavad lisatuge.
  • Võrreldes OECD keskmisega tunnevad Eesti õpilased läbikukkumise hirmu vähem.

 

 

 

 

PISA (Programme for International Student Assessment), on OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) algatusel läbiviidav rahvusvaheline uuring, mille käigus hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi  funktsionaalses lugemises, matemaatilises ja loodusteaduslikus kirjaoskuses.

PISA uuring toimub iga kolme aasta järel. Igas uuringus on oma põhivaldkond, ülejäänud kahes valdkonnas mõõdetakse õpilaste teadmisi väiksemas mahus. Toimunud on seitse PISA uuringut:

  • PISA 2018 - funktsionaalne lugemine
  • PISA 2015 - loodusteadused 
  • PISA 2012 – matemaatika 
  • PISA 2009 – lugemine 
  • PISA 2006 – loodusteadused 
  • PISA 2003 – matemaatika
  • PISA 2000 – lugemine

Regulaarselt läbiviidav uuring annab võimaluse jälgida haridusalaseid trende.

Eesti on PISA uuringutes osalenud alates aastast 2006. Rahvusvahelistes uuringutes osalemine annab teavet meie haridussüsteemi toimimisest ja tulemuslikkusest võrreldes teiste riikidega. Järjekindel osalemine võimaldab meil jälgida trende nii haridustulemustes kui ka taustsüsteemides, mis omakorda võimaldab kavandada vajalikke muutusi ja parendustegevusi.

15-aastased on tavaliselt õpilaste vanus, mil lõpeb enamikes riikides kohustuslik haridus ja õpilane teeb valikuid edasiste õpingute osas. Uuringu valimis on õpilased, kelle vanus on 15 aastat ja 3 kuud kuni 16 aastat ja 2 kuud.

PISAga uuritakse:

  • Kui hästi on noored valmis eesootavate väljakutsetega silmitsi seisma
  • Kas õpilased on võimelised analüüsima, põhjuseid leidma ja oma ideid esitama
  • Kui võimekad on õpilased oma oskusi ja teadmisi reaalses elus rakendama

PISA peamine eesmärk on hinnata õpilaste kompetentsust, mis aitab neid koolile järgnevas elus aktiivselt osaleda. PISA hindab õpilaste suutlikkust rakendada oma oskusi ja teadmisi elulistes situatsioonides, nii isiklikes, sotsiaalsetes kui ka globaalsetes olukordades. Terminit "kirjaoskus", kasutatakse seetõttu, et rõhutada õpilase teadmiste kasutamise oskust igapäevaelus. Näiteks funktsionaalses lugemises selgitatakse õpilase oskust teavet hankida, hinnata, diagramme lugeda, leida seoseid tekstis, tõlgendada, järeldada jne.

Õpilased täidavad hindamisbrošüüri, mis sisaldab küsimusi nii peamisest hinnatavast kirjaoskusest kui ka väiksema mahuga hinnatavatest kirjaoskustest. Neid oskusi hinnatakse ülesannete abil, mis tavaliselt sisaldavad teksti, diagrammi, tabelit või skeemi, kusjuures infoallikad kirjeldavad reaalse elu situatsiooni. Õpilastel on brošüüri täitmiseks aega kaks tundi.

Pärast ülesannete lahendamist täidavad õpilased küsimustiku oma suhtumistest teemadesse, nt loodusteadusesse või lugemisse, oma õpiharjumustest, sellest, kuidas neid õpetatakse ja toetatakse. Koolijuhid täidavad samuti lühikese küsimustiku, millega kogutakse infot kooli töötajate arvu, õpetajate hoiakute, kooli ja õpetajate iseseisvuse, kooli ressursside, praktikate, põhimõtete kohta jne.

Valimi koostamisel arvestatakse poiste ja tüdrukute, maa- ja linnakoolide proportsioone, koolide õppekeeleti jagunemist ja muud sellist, et tagada valimi esinduslikkus. Riikidele antakse konkreetsed juhised, milliseid koole või õpilasi saab valimist välja jätta. Samuti selgitatakse välja proportsioon õpilaskonnast, mida valim peab katma.

Rahvusvahelise uurimuse paikapidavuse jaoks on väga tähtis, et iga osalev riik peab rangelt kinni valimile esitatavatest nõuetest. Õpilaste osalustase peab olema vähemalt 80% õpilaste seast, kelle poole pöörduti ning sama näitaja koolide seas peab olema vähemalt 85%. Valimi nimekirja kantud õpilastest tohib välja jätta maksimaalselt 5%. On väga oluline, et riigid järgivad protseduurireegleid, ainult sel viisil on tulemused võrreldavad.

PISA uuringus osalevate õpilaste ja koolide arv

2018. aastal osales 79 riiki ja majanduspiirkonda 600 000 õpilasega. Eesti valim: 5371 õpilast 231 koolist, neist 2651 olid tüdrukud ja 2665 poisid. 75% õpilastest sooritas testi eesti ja 25% vene keeles.

2015. aastal osales 72 riiki ja majanduspiirkonda, enam kui poole miljoni õpilasega. Eesti valim: 5587 noort, kellest 2788 olid tüdrukud ja 2799 poisid, kokku 206 koolist. 78% õpilast sooritas testi eesti ja 22% vene keeles.

2012. aastal osales 65 riiki  ja majanduspiirkonda, õpilaste arv oli ca 510000. Eesti valim: Eesti üldvalimisse 5867 õpilast 206 koolist, nendest 1088 õpilast tegi ainult finantskirjaoskuse testi. Testi põhiosa tegi 4779 Eesti õpilast: 2409 tüdrukut ja 2370 poissi; 3784 eesti ja 995 vene õppekeelega koolide õpilast.  Uuringus osales 166 eesti õppekeelega kooli, 37 vene õppekeelega ning 3 kakskeelset kooli.

2009. aastal osales 65 riiki ja majanduspiirkonda, õpilaste arv oli ca 470 000. Eesti valim: 4727 õpilast (2297 tüdrukut ja 2430 poissi; 3841 eesti ja 886 vene õppekeelega koolide õpilast)  175 koolist, neist 138 eesti õppekeelega kooli, 31 vene õppekeelega kooli ja 6 sega õppekeelega kooli.

2006. aastal osales rohkem kui 400 000 õpilast 57 riigist. Eesti valimis oli 4865 õpilast 169 koolist.

Lihtsustatud õppekaval õppivad õpilased testist osa ei võta.

PISA Eesti uuringute tulemuste võrdlus
 

Joonis näitab kõigi Eesti õpilaste soorituste keskmiste punktide põhjal kolme kirjaoskuse omandamise muutust PISA 2006., 2009., 2012. 2015. ja 2018. aasta uuringutes. 

Trendid hariduses PISA uuringute põhjal

PISA uuringute tulemused

 2018

 2015

 2012

 2009

 2006

 

Lingid

 Head lingid PISA tulemustega tutvumiseks

 PISA ja Eesti õpilaste tulemused – vaated välismaalt

 

Viimati uuendatud: 23. oktoober 2020