PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) on rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring
Uuringu eesmärk on koguda teavet täiskasvanute igapäevaste tegevuste, näiteks lugemise, informatsiooni otsimise, arvutite ja infotehnoloogia kasutamise, samuti hariduse ning töökogemuse kohta. PIAACi tulemused aitavad poliitikakujundajatel paremini aru saada, kuidas haridus ja koolitus parandavad täiskasvanute põhioskusi, mis on vajalikud edukaks osalemiseks tööturul, poliitilistes protsessides ja kogukonnas. Täiskasvanute võtmeoskuste ja haridustaseme üheaegne mõõtmine annab poliitikakujundajatele täiskasvanute oskustest senisest palju täielikuma pildi.
PIAAC on kõige laialdasem täiskasvanute oskuste uuring, mis kunagi on läbi viidud. Uuringus osaleb 33 riiki, andmeid kogutakse
ligi 150 000 elaniku kohta vanuses 16 kuni 65 aastat. Eestis korraldab uuringut Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Statistikaametiga
Eesti osales uuringus esimest korda 2008–2015. Perioodil 2018–2024 osaleme PIAACi kordusuuringus. Tegemist on ajalist ja rahalist panust arvestades ühe mastaapsema uuringuga, millest Eesti osa võtab. Uuringu tulemused esitatakse temaatilistes aruannetes.
Lisainfo
-
PIAAC uuringu läbiviimist Eestis korraldab Haridus- ja Teadusministeerium. Kontakt: Elsa Trumm, elsa.trumm@hm.ee, tel 7 350 152
-
PIAAC küsitlust viib läbi Statistikaamet. Kontakt: klienditugi@stat.ee, telefon 6259100 (E‒N kl 8.30‒16.30, R 8.30–15.30).
PIAAC uuring 2008–2015
Kokku osales uuringus 33 riigi umbes 200 000 inimest vanuses 16 kuni 65 aastat, Eestist 7632 inimest. Mõõdeti kolme peamist infotöötlusoskust:
- funktsionaalne lugemisoskus ja selle aluseks olevad baasoskused;
- matemaatiline kirjaoskus;
- tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskus.
Mitmed analüüsid on näidanud nende oskuste kasvavat tähtsust, et tööturul toime tulla. Ühtlasi on need oskused vajalikud ka edukaks toimetulekuks kaasaaegses infoküllases ühiskonnas. Vähemtähtis pole seegi, et need oskused on võrreldavalt mõõdetavad ja õpitavad, mis tähendab, et neid saab poliitika kujundamisega mõjutada.
Eestis arvestati PIAACi tulemusi näiteks elukestva õppe strateegia väljatöötamisel. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) on koostanud oma oskuste strateegia. Eestis viis PIAAC uuringut läbi Haridus- ja Teadusministeerium.
Uuringut rahastati Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist programmi „PIAAC-Eesti“ raames.
Olulisemaid tulemusi
- Funktsionaalse lugemis- ja matemaatilise kirjaoskuse põhjal võib öelda, et Eesti hariduse kvaliteet on maailmas konkurentsivõimeline: alla 30-aastastest põhi- ja keskharidusega noortest on paremad vaid üksikute riikide analoogsed grupid, kõrgharidusega noorte oskused on keskmisel tasemel.
- Meie arvutikasutusoskuse ja –julguse ning tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse tase on oodatust madalam. Heade ja väga heade probleemilahendusoskustega on vaid iga neljas täiskasvanu. 30% ei oska või ei julge uut tehnoloogiat kasutada.
- Oskuste osas on Eesti pigem võrdne ühiskond: riigisisesed erinevused erineva hariduse, perekondliku tausta ja sooga inimeste vahel on võrreldes teiste riikidega suhteliselt väikesed. Tähelepanu vajaksid piirkondlikud ja kodusest keelest tulenevad erinevused ja tippude vähesus.
- Oskuste kohta kehtib põhimõte:„kasuta või kaotad“, mis tähendab seda, et omandatud oskused on kerged kaduma, kui neile igapäevaelus või tööl kasutust ei leita. Seejuures on oskuste kasutussagedus Eestis keskmisel, tööl aga pigem alla keskmise taseme.
Aruanded
PIAACi 2008–2015 uuringu tulemuste põhjal avaldati kaheksa temaatilist aruannet.
Aruanded eesti keeles
Põhiaruanded:
- Täiskasvanute oskused eestis ja maailmas:
PIAAC uuringu esmased tulemused
- Täiskasvanute oskused, nende kasutamine ja kasulikkus Eestis. PIAAC uuringu temaatiliste aruannete kokkuvõtted
- Oskused ja elukestev õpe
- Oskuste kasulikkus tööturul
- Infotöötlusoskuste tipud ja mahajääjad
- Tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuste tase ja IKT kasutus Eesti elanike hulgas
- Infotöötlusoskuste roll soolise ja keelelise palgalõhe selgitamisel Eestis
- Oskuste nõudluse ja pakkumise (mitte)vastavus
- Oskused ja formaalharidus
Muud analüüsid:
Aruanded inglise keeles
- Adult skills: their use and usefulness in Estonia. Summaries of thematic reports on the PIAAC study
- OECD Skills Outlook 2013: First Results from the Survey of Adult Skills
- The Survey of Adult Skills - Reader's Companion
- Skilled for Life? Key Findings from the Survey of Adult Skills
- Technical Report of the Survey of Adult Skills (PIAAC)
- Education, Adult Skills and Social Outcomes: Empirical evidence from the Survey on Adult Skills (PIAAC 2013)
- Can low skill teachers make good students? Empirical evidence from PIAAC and PISA
- SKILLS BEYOND EDUCATION - An analysis of cognitive skill evolution and its implications for employment chances
- Occupational mismatch in Europe: Understanding overeducation and overskilling for policy making
- Skills at Work: How Skills and their Use Matter in the Labour Market
- Skills and labour market outcomes
- The causes and consequences of field-of-study mismatch
- A closer look at the population with low levels of proficiency
- Adults, Computers and Problem Solving: What's the Problem?
- Adults with low literacy and numeracy skills. A literature review on policy interventions
- Trends, ageing and the determinants of skills
PIAAC Põhjamaade võrgustiku koostöös valmis 2015. aastal Eesti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani andmetel põhinev kogumik Adult Skills in the Nordic Region