Nii Eesti ühiskonna kui ka saabunud sõjapõgenike jaoks on oluline põgenike võimalikult kõrgel tasemel rakendamine tööturul, arvestades tööturule sisenejate kvalifikatsiooni ja oskustaset.
Mitte-reguleeritud kutsealad
Enamikel kutse- ja ametialadel töötamiseks pole Eestis kehtestatud piiravaid kvalifikatsiooninõudeid. Neil kutsealadel saab tööd alustada ilma ametlikult oma hariduslikku või kutsekvalifikatsiooni tõendamata. Seega nendele mitte-reguleeritud kutsealadele (nt iluteenindaja, haigla hooldustöötaja, kokk, aednik, ehitustööline) on juurdepääs tööturule vaba — tööle võtmise otsustab tööandja ning kutset taotleda või kutsekvalifikatsiooni tõendada ei ole vaja.
Soovi korral võib välisriigi kodanik siiski kutset taotleda. Selle eelduseks on, et kõik kutse taotlemise eeltingimused on täidetud (sh keelenõue). Rohkem infot kutse andmise ning kutse andjate kohta leiab nii eesti, inglise kui ka vene keeles Kutsekoja kodulehelt.
Reguleeritud kutsed
Tegevusalad ja ametid, millel töötamine on piiratud konkreetse hariduse ja töökogemuse nõudega on reguleeritud kutsed. Nendeks on näiteks meditsiinitöötajad, õpetajad, pädevad ehk vastutavad isikud ehitusel (nt vastutav ehitusjuht, ehitusinsener), raudteetöötajad jne.
Kui reguleeritud kutsealal soovib töötada võõrriigis omandatud kvalifikatsiooniga inimene, peab ta läbima tunnustamise protsessi. Tunnustamine tähendab, et riigi määratud pädev asutus hindab kvalifikatsiooni vastavust riigisiseselt või rahvusvaheliselt kokku lepitud hariduse ja töökogemuse nõuetele.
Reguleeritud kutsealadel, kus kutsetunnistus on töötamise eeldusena siseriiklikult seadusega nõutud, pole vaja välisriigi kodanikel kutsetunnistust taotleda — neile piisab tunnustamise protsessi läbimisest.
Samuti on reguleeritud kutsealal võimalik töötada ilma tunnustamise protsessi läbimata ametikohtadel, mis ei ole reguleeritud. Näiteks juriidiline nõustaja ei pea ennast advokatuuri nimekirja kandma, ehitusinsenerina võib töötada ka ilma pädeva isiku vastutuseta, logopeedina võib töötada erapraksises jne. Samuti on võimalik sõlmida lühiajalisi lepingud, mille puhul ei pea järgima kvalifikatsiooninõuete kogu mahus täitmist.
Eesti ENIC/NARIC Keskus abistab välisriigi kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide (nt akadeemilised kraadid, diplomid, tunnistused) hindamisel ning kvalifikatsioonidele vastavuse määramisel Eesti haridussüsteemis ning teeb ka ettepanekuid nende tunnustamiseks.
Dokumentideta pagulaste kvalifikatsiooni hindamine
Dokumentideta pagulaste kvalifikatsioonide hindamine ja vastavate dokumentide väljaandmine on Eestis reguleeritud, selle koostajaks hindamise tulemusena on Eesti ENIC/NARIC Keskus, mis väljastab kakskeelse dokumendi "Haridustausta kirjeldus/ Educational Background Paper".
- Täpsem info koos viidetega õigusaktidele ja taotlusvormile Haridus- ja Noorteameti kodulehel.