Korduma kippuvad küsimused

Millistel alustel valitakse õpilasele kool? Kas perele antakse valikuvõimalus, millisesse kooli soovitakse laps panna? Kas neil on soovi korral võimalus ka jätkata õpinguid vene õppekeelega koolis?

Õppimisvõimalused Ukraina lastele ja noortele loob kohalik omavalitsus, arvestades võimalusel pere soovidega. Vaikimisi lähtume eeldusest, et laps liitub eesti õppekeelega kooliga. Täna me veel ei oska ennustada, kui palju lapsi ja noori haridussüsteemi liitub, kuid selge on, et küllastumise tingimustes võib olla keeruline tagada täpselt sellises formaadis õpet nagu pere soovib.

Kuidas Ukraina peret kiiresti aidata, et lapsed saaksid lasteaeda ja kooli minna? 

Kõigepealt tuleb ühendust võtta kohaliku omavalitsusega. Sealt saab vajaliku info.

Millises klassis jätkab laps või noor õppimist Eesti koolis? 

Koolikoha taotluse ja tutvumisvestluse põhjal selgub, milline on õpilasele parim õppes osalemise viis. Üldjuhul liidetakse laps või noor vastava vanuseastme klassiga. Võimalik on moodustada Ukrainast tulnud lastele vanuseülesed rühmad, sellisel juhul võib jätta ka klassi määramata, vastava märke („määramata“) tegemise võimalus on ka Eesti hariduse infosüsteemis.

Mis dokumentatsiooni (käskkirjad jne) peab kool vormistama Ukrainast tulnud õpilaste suhtes, võrreldes tava uussisserändaja õpilastega?

Dokumentide vormistamises erisusi ei ole. Õpilase kooli vastuvõtmiseks vormistatakse direktori käskkiri, EHISesse tuleb erivajaduse märge "Uussisserändaja (UA)".

Millised esmased õppevahendid tuleb õpilasele tagada? Kas need on kuidagi defineeritud või lähtuvad individuaalsetest vajadustest?

Esmased õppevahendid annavad õpilasele võimaluse õppetöös osalemiseks. Õppevahendite vajadus täpsustub ka individuaalse plaani alusel. Lähtuge lapsest ja sellest tegevusest, mida päeva planeerite. Tagada tuleb ligipääs arvutiga töötamiseks ning vajadusel ka arvuti. Koostöös Lastekaitse Liiduga otsime täiendavalt võimalusi arvutite soetamiseks.

Kas Ukrainast tulnud õpilane võib asuda õppima riigigümnaasiumisse? 

Õppimisvõimalus luuakse piirkonnas, kus laps või noor leiab püsivama elukoha. Seda kindlasti kohaliku omavalitsuse ja kõigi piirkonna haridusasutuste koostöös, sõltumata nende omandivormist. Riigikoolid on igati valmis lahendustesse panustama.

Kas erakool peab sõlmima lepingu perega? 

Jah, lapsevanem peab sel juhul olema selgelt teadlik erakooli vastuvõtuga kaasnevatest tingimustest, sh õppemaksust.

Kas lapse kooli või lasteaeda panekuks on vaja sissekirjutust?

Lapse kooli või lasteaia panekuks ei ole vaja sissekirjutust. Kui sissekirjutust veel ei ole, on erandkorras lasteaia ja koolikohtade osas  Eesti Hariduse Infosüsteemis loodud võimalus sisestada andmed ka ilma isikukoodita, kasutades ainult lapse sünniaega.
Kool seda ise lisada ei saa. Antud olukorras peab kool pöörduma Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) toe poole, kes saab lisada süsteemi õpilase sünniaja. Juhul, kui isikukood ja ajutine kaitse tekib, on  kooli vastutus õpilase andmeid EHIS-es ise täiendada.

Kas mu laps saab Eestis õppida, kui tal ei ole isikukoodi või ajutist kaitset?

Jah, laps saab sellisel juhul Eestis õppida. Antud olukorras peab kool pöörduma Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) toe poole, kes saab lisada süsteemi õpilase sünniaja. Juhul, kui isikukood ja ajutine kaitse tekib, on  kooli vastutus õpilase andmeid EHIS-es ise täiendada.

Kas kooli vastuvõtmise käskkirjas pean määratlema ka kuidagi sellist nö ajutist staatust, abi osutamine sõjapõgenikele?

Välisriigist tulnud õpilase kooli vastuvõtmise käskkirjas pole erisusi tavapärasest kooli vastuvõtmise käskkirjast. Isiku staatus (ajutise kaitse saaja jne), välisriigi kodakondsus, koolikohustuse olemasolu või selle puudumine ei mõjuta otseselt isiku kooli vastuvõtmisega seonduvat. Isik võib igal juhul taotleda enda vastuvõtmist kooli õpilaseks. Küll aga on oluline märkida Eesti hariduse infosüsteemis õpilasele erivajaduse klassifikaatori alt tunnus „Uussisserändaja (UA)“. Selle järgi saame riigina ülevaate 24. veebruarist 2022 Ukraina sõja tõttu liitunud lastest.

Kas eraisikud saavad  oma koolikoha taotlusega ka otse kooli pöörduda? Või käib asjaajamine ainult Tallinna Haridusameti kaudu? 

Kui lapsevanem pöördub Tallinnas koolikoha taotlemiseks otse kooli, on koolil vaja kindlasti teavitada Tallinna Haridusametit. Üldjuhul peaks kogu info (sh vajadused) ikkagi KOVi koonduma.

Mille alusel suurendada laste arvu klassis? 

Kooli pidaja võib erandjuhul direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul suurendada õpilaste arvu üle sätestatud piirnormi (24 õpilast klassis) üheks õppeaastaks konkreetses klassis juhul, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud.

Mis hetkest alates tekib kohustus haridusteenust pakkuda? Kas siis, kui lapsel on ajutine kaitse olemas või kui ta jõuab kohale? 

Lapsel on õigus haridusele ka siis, kui ajutist kaitset ei taotleta, st kohe kui saabub KOVi ja avaldab soovi koolikoha saamiseks.

Kuidas toetab riik rahaliselt õppekorraldust? 

Raha Ukraina laste eest eraldatakse haridusasutuste pidajatele. Lähtutud on õpilaspõhisest arvestusest, mis sisaldab nii tööjõukulu, huvitegevust, koolilõunat, õppevahendeid kui ka keeleõpet. Toetusraha saamiseks peab laps olema kantud EHISesse. Lisainfo hariduskulude rahastamise kohta.

Mis keeles tuleb pakkuda huvitegevust?

Kõige olulisem on leida kontakt lapsega – seda just esmalt selles keeles ja viisil, nagu valmisolek on, seejärel on väga soovitav teha seda eesti keeles.

Millised on ootused koolidele peale turvatunde tagamise?

Kevadperioodil oli peamine kohenemisprotsessi toetamine, et tekiks arusaam, kuidas uues keskkonnas toime tulla. Oluline oli tagada päevarutiin, et tekiks hõivatus eesmärgistatud tegevusega. Sügisest peavad ka Ukrainast pärit koolikohustuslikus eas lapsed hakkama õppima koolis Eesti õppekavade järgi. Koolid tagavad ka ukraina keele ja kultuuri õppe, kas Ukrainast pärit õpetaja abil või veebi vahendusel.  

Kuidas korraldada koolisisest õpet suurele hulgale Ukraina lastele, kes viibivad siin ajutiselt? Millise õppekava järgi neid õpetada?

2022. kevadel oli soovitatav lähtuda eesmärgist, et õpilasele tuleb pakkuda kuni õppeperioodi lõpuni võimalust osaleda ukrainakeelses distantsõppes ja mõtestatud aktiivsetes tegevustes. Õpilase soovides ja huvidest ning kooli võimalustest lähtudes soovitame koostada individuaalse tegevusplaani, konkreetselt õppekavale ja õpitulemuste saavutamisele keskenduda ei ole vaja.  

Kas kool peab õpilaste vastuvõtmisel lähtuma oma kooli vastuvõtukorrast? Kui kooli vastuvõtukorras on kirjas, et klassi määrab õppenõukogu, siis kas Ukrainast saabunud õpilase vastuvõtmisel tuleb kõik sammud samadel alustel läbi teha? 

Õpilaste kooli vastuvõtmise vastutus on koolijuhil. Algselt saab märkida EHISesse ka tunnuse “klass määramata”, kui õpilasel on individuaalne tegevusplaan ja ta ei ole kinnistatud ühe konkreetse klassi juurde. Hiljemalt sügiseks 2022 peaks olema selgus, millise klassiga laps või lapsed liidetakse (või luuakse eraldi klass vms) ning see otsus peab olema õppenõukogu poolt kinnitatud. Vajadusel saab õppenõukogu otsuseid teha ka paindlikult – juurutada e-koosolekuid või kasutada regulaarseid aegu nädalas õpilaste jooksvaks vastuvõtuks.

Mitu klassi on Ukraina põhiharidus? Mitu klassi on kohustuslik haridus? Pärast mitmendat klassi on võimalik minna kutsekooli? 

Ukraina põhikool on 9-klassiline, kohustuslik haridus on 11 aastat. Kutsekooli saab minna nii pärast põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpetamist.

Erakooli rahastamine ja 10 päeva nõue Erakooliseadusest: Kuna tegemist on erakooliga, peame arvestama Erakooliseaduse punktiga § 17 (2) “Leping sõlmitakse hiljemalt kümme päeva enne esimese õppemaksu tasumise tähtaega, kuid mitte hiljem kui kümme päeva enne õppetöö algust”. Ehk laps saab alustada õpingud alles 10 päeva pärast lepingu sõlmimist. Kas praeguses olukorras võib teha erandi ja lubada Ukrainast saabunud lapsel alustada õpinguid kohe ja mitte oodata 10 päeva?

Kindlasti ei pea õpingute algusega 10 päeva ootama. Õpilane võib hakata õppetöös osalema kohe, kui kool saab talle seda võimalust pakkuda.

Kui laps elab ühes vallas, kuid õppima asub teises vallas, siis kuidas liigub pearaha ning kas on vaja teha eraldi taotlus pearaha liikumiseks? 

Haridustoetus eraldatakse sinna kooli, kus laps õpib. Aga muu tegevuskulu, millega KOVid arvlevad, haridustoetuse alla ei käi ja selle kasutamine tuleb KOVidel konkreetsest juhtumist lähtudes kokku leppida.

Kas on mõeldud Ukraina kool Eestis loomisele?

Esmalt võtame kõik lapsed Eesti hariduse infosüsteemi ehk registreerime nad olemasolevatesse Eesti koolidesse, et tagada õppija staatusega kaasnevad garantiid. Nii on Eestisse saabunud lastel/noortel hõlpsam suhestuda kogukonnaga, leida igapäevaselt kontakti eakaaslastega ning seeläbi kiiremini kohaneda uute oludega. Kriisiolukord eeldab püsivat valmisolekut uute lahenduste kaalumiseks ja see meil riigina on. Vajadusel luuakse ka täiendavaid koolikohti. Tallinnas avatakse 1. septembrist 2022 Vabaduse Kool.

Kas erinevatel tugiteenuste pakkujatel väljastpoolt lasteaeda on valmisolek ja kaasatus pakkuda võimalikku abiteenust alushariduses?

Kohalikul omavalitsusel on vajalik täiendavalt kaardistada võimalikud teenusepakkujad piirkonnas. Rajaleidja keskused saavad olla  KOVile abiks, et tulenevalt erakorralisest olukorrast piirkonnale kõige sobivam tugiteenustega kaetus koos välja mõelda. Siin saab hõlmata rehabilitatsiooniteenuse pakkujaid, noorsootöötajaid jt, kel vajalikud kompetentsid olemas. Ka Eesti Psühholoogide Liit koondab teavet Eestisse saabunud erialaspetsialistidest.

Kuidas liigub info erivajadustega laste kohta, et võimaldada tugiteenuseid lasteaias, koolis?

Info lapse erivajadusest liigub eeskätt lapsevanema või last saatva isiku kaudu ja selgitatakse välja tutvumisvestluse käigus. Laste registreerimisel EHISesse tuleb märkida lisaks "Uussisserändaja (UA)" märkele ka kõik muud vajatavad tugiteenused. Millist tugiteenust laps vajab, selgineb siis, kus laps on saanud endale kooli/lasteaiakoha.

Kuidas erivajadusega laps saab õppekoha erikooli või õppida väiksemas klassis? 

Koolikoha taotlemine algab kirjaliku avalduse esitamisega kohalikule omavalitsusele.  Kui koolikoha taotlus esitatakse otse kooli, siis kool koostöös KOViga leiavad õpilasele sobiliku lahenduse.  Selleks viiakse läbi vestlused, kus selgitatakse välja õpilase/pere ootused. Kaardistatakse lapse olukord ja psühholoogiline valmisolek õppetööks, et koostada individuaalne tegevuskava. 

Koolidesse jõuavad HEV-õpilased. Oleks vaja rohkem infot selle kohta, kuidas oli korraldatud nende õppeprotsess Ukrainas?  

Esmaselt on oluline tagada laste, noorte ja nende perede kohanemist uue elukorraldusega, pöörates tähelepanu vaimse tervise hoidmisele.  Õppija vajadustest lähtuv õppe sisu ja õppekorraldus räägitakse läbi tutvumisvestluse käigus.  Vestluse käigus saab täpsustada, kuidas õpilasel oli Ukrainas korraldatud õppeprotsess ning millist lisatuge vajas ta õppetöö läbimiseks. 

Vajadus on õpilase pedagoogilisele-psühholoogilisele hindamisele, kes seda viib läbi ja kust oleks võimalik saada selleks lisatuge?  Kuidas saab piirkondlik Rajaleidja keskus toetada haridusasutust? 

Esmalt on vajalik läbi viia tutvumisvestlus, mille tulemustest lähtuvalt saab kaasata haridusasutuse või KOVi tugispetsialisti.  Võimalik on kaasata teenusvajaduse hindamiseks ja nõustamiseks Rajaleidja. Kevadel 2022 Rajaleidja eri- ja tõustatud toe soovitusi ei tee.  

Kas ja kuidas on võimalik saada koolipikendust? 

Ukrainas algab koolikohustus 6-aastaselt. Eestis lähtume Eesti Vabariigi õigusaktidest, mille kohaselt  koolikohustus algab jooksva aasta 1. oktoobriks saanud  7-aastasel lapsel. Seega koolipikendust ukraina lastele taotlema ei pea.  

Kuidas tagada KOV-is võrdne kohtlemine HEV õpilaste toetamisel?

Sõjapõgenike abistamisel on ilmne, et ajutiselt vajavad nad suurt tähelepanu, et nende elukorraldus saaks võimalikult kiiresti stabiilseks ja traumakogemuse kahjud oleks võimalikult väikesed. Pikemas vaates on oluline, et saabunutele saaks osaks kõik teenused samadel alustel nagu ka teistele elanikele.

Kuidas korraldada Ukraina õpilastele eesti keele õpet? Abiks oleksid eesti keele algtasemel õpetamise abimaterjalid.

Soovitused ja mitmesugused abimaterjalid ning suunavad veebilingid kohanemisperioodil Ukraina õpilastele eesti keele õpetamiseks leiate siit.

Kuidas korraldada Ukraina õpilastele eesti keele õpet? Abiks oleksid eesti keele algtasemel õpetamise abimaterjalid.

Soovitused ja mitmesugused abimaterjalid ning suunavad veebilingid Ukraina õpilastele eesti keele õpetamiseks kohanemisperioodil leiate siit.

Abiks on ka "Eesti keele õppematerjal ukrainlastele. Розмовляємо естонською. Räägime eesti keelt. Мініграматика з тематичним словником. Minigrammatika temaatilise sõnastikuga.". Eesti keele õppimiseks mõeldud käsiraamat tutvustab eesti keele põhistruktuuri ja annab põgusa ülevaate eesti keele grammatikast ja sõnavarast.

Kus on võimalik õppida eesti keelt?

Täiskasvanutel on eesti keele õppimiseks mitmeid võimalusi:

• Täiskasvanutel on eesti keele õppimiseks mitmeid võimalusi. Siiski palume varuda kannatust, kui keelekursusele pääsemine võtab veidi aega, sest nõudlus nende järele on kasvamas. Seni on kõigil võimalik alustada iseseisva keeleõppega Keelekliki kursusel.

• Integratsiooni Sihtasutus pakub eesti keele kursuseid, erinevaid keeleõpet toetavaid tegevusi ja samuti nõustab keeleõppijaid.

• Töötukassa pakub eesti keele õppe võimalusi inimestele, kes on töötuna registreeritud ja kellel on sellega ligipääs Töötukassa teenustele. Töötukassa nõustajale tuleb oma koolitussoovist teada anda ja nõustaja juhendab koolitusele pääsemise tingimuste osas.

• Kohanemisprogrammi raames on võimalik õppida eesti keelt A1-tasemetel (kontakt- või veebiõppena). Kohanemisprogrammi keeleõppesse kvalifitseeruvale inimesele saadab Politsei- ja Piirivalveamet kutse e-posti teel suvel 2022. a. E-kirjas on täpsed juhised, kuidas toimida.

• Keelõpet pakuvad arvukad keeleõppefirmad, kes pakuvad õpet eri piirkondades, tasemetel ja vormides. Kui valite õppimiseks keeleõppefirmat, soovitame eelistada keeleõppefirmasid, kelle on Keeleameti väljastatud tegevusluba.

Kas eesti keelt saab õppida ka iseseisvalt?

Iseseisvalt on eesti keelt võimalik õppida kahel veebikursusel: https://www.keeleklikk.ee/

• Keelekliki kursus aitab õppida eesti keelt algtasemel (tasemel 0–A2).
• Keeletee kursusel saab eesti keele õpet jätkata ja liikuda iseseisva keelekasutaja taseme poole (tasemele B1).

Kursused on läbitavad nii inglise kui ka vene keele baasilt. Õppijatele pakuvad tuge õpetajad, kes tagasisidestavad õppijate tööd.

Tutvuge ka teiste iseseisva õppe võimaluste ja materjalidega (nii eesti, inglise kui ka vene keeles) siin. 

Lisaks on avatud täiendav tasuta keeleõppekeskkond: https://learn.multikey.app/A1_kodurahu_april 

Kus saan endast märku anda, kui olen valmis eesti keelt õpetama?

Integratsiooni Sihtasutus kogub nende inimeste kontakte, kes on valmis Ukrainast saabunutele eesti keelt õpetama. Inimesed, kellel on filoloogia- või haridusalane haridus, saavad endast märku anda sihtasutuse kodulehel.

Kuidas saab tööandja toetada töötaja eesti keele õpet?

Ukrainast saabuvad inimesed sisenevad ka Eesti tööturule ning koos sellega tekib neil vajadus tööalase eesti keele õppe järele. Tööandjatel on võimalik töötajate keeleõppe toetamiseks saada nõustamist Integratsiooni Sihtasutusest. Tööandja juures toimuvat töötajatele pakutavat keeleõpet toetab Töötukassa.

Keeleameti lehel saab lugeda Ukrainast saabunute värbamisest ja eesti keele oskusest. Kui tööandja soovib ise leida keeleõppefirma, kes tema töötajatele eesti keelt õpetaks, soovitame eelistada keeleõppefirmasid, kellel on Keeleameti väljastatud tegevusluba (vaata siit).

• Nõuandeid töökohal keeleoskuse arendamise toetamiseks
• Infoleht haridus- ja noorsootöötajate keeleõppe võimalustest

Kuidas saab KOV info, millise ameti ja kvalifikatsiooniga on Ukrainast piirkonda tulnud inimesed?

Ukrainast saabuvatele sõjapõgenikele on loodud seaduslik alus riigis viibimiseks ning nad on vabad valima elu- ja tegevuskohta. Keskset kaardistust Ukrainast saabunud inimeste kvalifikatsioonide lõikes ei toimu. Erinevaid andmeid koguvad Eesti Ukraina kogukond, Eesti Psühholoogide Liit (epl@epl.org.ee) ja Töötukassa. 

Kohalik omavalitsus saab infokorjet teha ise, kui on selge, et pere jääb piirkonda ajutiselt või püsivamalt elama. Samuti on võimalik pöörduda piirkondliku Töötukassa büroo poole, et saada ülevaade tööturuvalmisolekuga inimestest oma piirkonnas. Andmed täienevad iganädalaselt, vastavalt inimeste arvu kasvule ning elukohtade täpsustumisele.

Kust leiame infot põgenikest õpetajate jt koolis vajalike töötajate kohta?

Eesti Töötukassa avas internetikeskkonna, kuhu tööandjad saavad üles panna oma tööpakkumised ning Ukrainast tulnud põgenikud neile kandideerida. Loodud internetikeskkond on ka vene ning inglise keeles.

Mis ametikohale Ukrainast pärit õpetaja tööle võtta?

See sõltub eelkõige töö sisust. Kui inimene viib õppe- ja kasvatustööd läbi iseseisvalt, siis tuleb ta tööle võtta õpetajana. Vabale õpetaja ametikohale tuleb aga korraldada konkurss. Kui inimene töötab Ukraina õpilase või õpilastega õpetaja juhendamisel, siis on otstarbekas võtta ta tööle õpetaja abi, tugiisiku vm ametikohale.

Kuidas peab kool käituma Ukrainast tulnud õpetaja või teiste lapsega töötavate inimeste karistatuse kontrollimisel (lähtuvalt lastekaitseseaduse paragrahvis 20 toodud piirangutest)?

Ukrainast saabunud põgenike kohta eelduslikult Eesti karistusregistris andmed puuduvad. Täna ei ole veel teada, kas ja millal avaneb võimalus kontrollida õppeasutusse tööle asuvate isikute tausta nende karistatuse kohta Ukrainas. Põgeniku värbamisel tuleks tööintervjuu käigus küsida kandidaadi senise töö- ja elukäigu kohta ning palkamisel soodustada koostöötamist mõne alalise töötajaga.

Missugune leping Ukrainast pärit töötajaga sõlmida?

Lepingu liik sõltub töö korraldusest ja ülesannetest, töö tegemise kohast, ajast ning tasustamisest ja muust. Täpsema info, millist liiki lepingut sõlmida, leiab Tööinspektsiooni veebilehelt.

Mis keeles peab olema tööleping?

Keeleseadus eeldab, et tööleping sõlmitakse eesti keeles, kuid on lubatud töölepingu sõlmimine ka mõnes muus keeles, kui pooled lepivad selles kokku. Samas on oluline, et mõlemad töösuhte pooled saavad töölepingu sisust ühtmoodi aru. Töötajale on oluline, et ta saaks tööks vajalikku informatsiooni ning see on temale selge ja arusaadav.

Tõlkimise korral tuleks eelistada kirjalikku tõlget, sest suulise tõlke puhul võib tekkida vaidlus selle üle, kas tõlgiti kogu informatsioon. Kuivõrd Eesti Vabariigis on asjaajamise keel eesti keel, peavad töölepingud olema ka eesti keeles, juhuks, kui järelevalve korras on vaja need esitada tööinspektorile. Seega on mõistlik sõlmida töölepingud ja koostada muud tööalased dokumendid paralleelselt mõlemas keeles (nt eesti - ukraina või eesti - vene vm töötajale arusaadavas keeles).

Mis tasemel keeleoskust nõutakse Ukrainast eesti või vene õppekeelega kooli tööle asuvalt õpetajalt?

Kui ta asub tööle õpetaja ametikohal ja ei õpeta eesti keelt kui õppeainet või eesti keeles muud õppeainet, siis on eesti keel nõutav B2-oskustasemel. Kui õpetaja õpetab eesti keelt kui õppeainet või eesti keeles oma õppeainet, siis kehtib talle C1-tasemel eesti keele oskuse nõue. Õppeasutuse juhi vastutus on toetada töötajat tööks vajaliku keeleabiga ning soodustada eesti keele õpet.

Tööle võetavad Ukraina põgenikud ei valda eesti keelt. Kas ja kuidas tohime nad üldse tööle võtta?

Töötaja peab oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik tööülesannete täitmiseks. Kui tööülesannete täitmine ei eelda eesti keele oskust, siis ei saa eeldada ka selle oskust kindlal tasemel. Kui inimene töötab Ukraina õpilase või õpilastega õpetaja juhendamisel, siis on otstarbekas võtta ta tööle õpetaja abi, tugiisiku vm ametikohale. Nendele ametikohtadele ei ole riiklikul tasandil keelenõudeid kehtestatud. Tööandjal tuleb siiski oma töötajaid eesti keele omandamisel toetada.

Kas Ukrainast pärit õpetajatel tuleb läbida kutsekvalifikatsiooni tunnustamise protsess?

Ei. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamine toimub välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse alusel. Seaduse järgi (§ 4 lõike 2 punkt 2) peab kutsekvalifikatsiooni tunnustamist taotleva inimese haridus olema omandatud peamiselt Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis. Kui haridus on omandatud peamiselt muus välisriigis kui Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, peab isikul olema kolmeaastane asjaomasel kutsealal töötamise kogemus, mis on omandatud ja tõendatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustanud Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis.

Ukrainast pärit õpetajatel üldjuhul see tingimus pole täidetud ning me tunnustamise protseduuri läbi viia ei saa. Haridus- ja Teadusministeerium ei ole haridusvaldkonnas loonud kolmandatest riikidest pärit õpetajate kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks eraldi regulatsioone nagu seda on tehtud näiteks meditsiinisektoris. Kolmandatest riikidest pärit õpetajatele rakenduvad seega samad nõuded, mis meie enda õpetajatele. Seega peaksid õppeasutuste juhid nende kvalifikatsiooni hindama lähtuvalt kehtivatest kvalifikatsiooninõuetest.

Kuidas hinnata Ukrainast pärit õpetaja vastavust kvalifikatsiooninõuetele?

Vastavuse hindamisel tuleb aluseks võtta haridus- ja teadusministri 29. augusti 2013. a määrus nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“.

Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja õpetajakutse. Isegi kui Ukrainast pärit õpetajal on täidetud magistrikraadi nõue, siis kutse nõue on täitmata ning tema kvalifikatsiooni vastavaks ei saa lugeda. Vähemalt keskharidusega inimesega saab siiski sõlmida tähtajalise lepingu kuni üheks aastaks.

Valikainete ja -kursuste õpetajate puhul peab koolijuht hindama kõrgharidusnõude täitmist ja pedagoogiliste kompetentside olemasolu.

Kutseõppeasutuste õpetajate puhul võtta aluseks Kutseõppeasutuse seadus, mis sätestab, et  õpetaja kvalifikatsiooninõuded on esitatud õpetaja ja kutseõpetaja kutsestandardites ning kutseõpetaja kutsestandardi madalaimale tasemele vastavaid õpetajaid ei tohi koolis olla üle 20%. Õpetaja vastavust kvalifikatsiooninõuetele hindab direktor. Kolmandatest riikidest pärit õpetajatele rakenduvad samad nõuded, mis meie enda õpetajatele. Üldiselt täidetakse õpetajate ametikohad avaliku konkursi korras, kuid konkursi võib jätta korraldamata kui tööaeg ametikohal on väiksem kui 50% täistööajast.

Kuidas hinnata Ukrainast pärit tugispetsialisti vastavust kvalifikatsiooninõuetele?

Vastavuse hindamisel tuleb aluseks võtta haridus- ja teadusministri 29. augusti 2013. a määrus nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“.

Erinevalt õpetajast piisab tugispetsialistidel nõuete täitmiseks erialasest ettevalmistusest. Näiteks, koolipsühholoogi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse. Seega võib koolijuht tööle võtta erialase magistrikraadiga koolipsühholoogi.

Soovime võtta tööle põgenikust Ukraina õpetaja või tugispetsialist, aga ei oska hinnata tema haridustaseme vastavust või tal puuduvad haridust tõendavad dokumendid.

Haridustaseme vastavust Eesti haridussüsteemis või haridust tõendavate dokumentideta pagulaste haridustaset hindab Eesti ENIC/NARIC Keskus.

Kuidas saab Ukraina põgenikust õpetaja õpetajakutse?

Õpetaja kutse andjaks on Eesti Õpetajate Liit. Kutse saamiseks tuleb tõendada pedagoogilisi kompetentse. Õpetajakutse on võimalik saada ka Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli õpetaja kutse andmisega õiguseha õpetajakoolituse magistriõppekava lõpetades.

Missugused kvalifikatsiooninõuded kehtivad õpetaja abidele jt tugitöötajatele?

Riiklikult pole nendele ametikohtadele kvalifikatsiooninõuded kehtestatud. Tööandja seab tööülesannetest lähtuvalt ise täidetava ametikoha täitjale tingimused, millele töötaja peab vastama.

Kas Ukrainast saabunud inimese võib tööle võtta, kui ta ei oska eesti keelt?

Eesti keele oskuse puudumine ei ole aluseks, et keelduda inimest tööle võtmast või vabastada teda töökohalt. Seega on võimalik Ukrainast saabunud inimesi palgata. Silmas tuleb pidada seda, et kui inimene asub tööle ametikohal, millele on kehtestatud keeleoskusnõuded, tasub igati toetada tema eesti keele õpet (vt võimaluste kohta KKK alaosa „Täiskasvanute eesti keele õpe“). On palju töökohti, millele eesti keele oskuse nõuded ei laiene, kuid ka sellisel töökohal töötavatel inimestel soovitame riigikeelt õppida, sest see ei ole vaid töötamise, vaid laiemalt Eesti ühiskonnas toimimise küsimus.

Millised eesti keele oskuse nõuded kehtivad?

Eesti keele oskuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsuse määrus nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“. Eesti keele oskuse nõuded kehtivad juhtudel, kus see on õigustatud põhiõiguste kaitseks või avalikes huvides. Avalikud huvid antud juhul on ühiskonna turvalisus, avalik kord, avalik haldus, haridus, tervishoid, tarbijakaitse ja tööohutus. Täpne loetelu ametikohtadest ja neile esitatud keeleoskusnõudest on ära toodud määruses.

Milline roll on Keeleametil?

Keeleamet teeb järelevalvet ka Ukrainast saabunud inimeste eesti keele oskuse üle, kui nad töötavad eesti keele oskust eeldavatel töökohtadel. Keeleseadus ja ka keeleoskusnõuete määrus võimaldavad Keeleametil Ukraina põgenikega käituda paindlikult. See tähendab, et eelkõige nõustatakse töötajaid ja tööandjaid sobiva keeleõppetee leidmisel.

Aja möödudes võib Keeleamet ettekirjutusi teha, kuid seejuures arvestatakse aega, mis kulub nõutud keeleoskustaseme saavutamiseks. Sama lähenemine on kehtinud Eestis ka pikaaegselt elanud töötajate puhul, kellele on samuti antud eesti keele õppimiseks piisavalt aega, arvestades, et madalamatel tasemetel (A2–B1) kulub eesti keele omandamiseks üks-kaks aastat, kõrgematel tasemetel (B2–C1) rohkem.

Kuidas toimida, kui soovin palgata Ukrainast saabunud sõjapõgeniku eesti keele oskust eeldavale ametikohale?

Nendes valdkondades, kus on kehtestatud keelenõuded, tuleb töökorralduslike meetmetega tagada eestikeelne suhtlemine ja tarbijateave (nt eestikeelse kliendisuhtluse tagamiseks peab kaupluse müügisaalis või muus kohas, kus klientidega vahetult suheldakse, olema alati eesti keelt valdav kolleeg, kes vajadusel Ukrainast saabunud teenindajat aitab ja toetab).

Tutvu lähemalt Keeleameti soovitustega Ukraina sõjapõgenike töölevõtmiseks.

Eesti keele õppega peaks töötaja alustama esimesel võimalusel. Seda saab teha iseseisva õppena (nt www.keeleklikk.ee) või keelekursustel osaledes (võimalusi on mitmeid, vt lähemalt KKK alaosa „Täiskasvanute eesti keele õpe“), kuid oluline on ka töökaaslaste ja tööandja toetav roll: et töökohal soositaks eesti keeles suhtlemist ning oldaks kannatlikud ja toetavad eesti keele omandamisel, isegi kui võiks üle minna muule keelele.

Kuidas toetada lasteaialapse üleminekut kooli? Kas on vaja toetada lapse keeleõpet, kõnearengut jms?

Nii nagu kooli puhul, ei ole kohanemisperioodil esimene ülesanne eesti keele õpe – seda jõudumööda. On tõenäoline, et sõjapõgenike emakeelearengule samuti järgneva kahe kuu jooksul pole võimalik väga tugevat õlga alla panna. Sotsialiseerimine ja mõtestatud tegevus on sel aastal esimene ülesanne, sügiseks oleme jõudnud ehk vajaliku kaardistuseni, mil moel ja milliste ressurssidega nii eesti keele kui ka emakeele arengut toetada.

Kuidas korraldada Ukraina lastele õpet lasteaias, kui rühmad on täis?

Sobivad lahendused tekivad koostöös. Laste arvu suurendamine rühmades on üks variant. Samas on kindlasti Ukrainast tulnud lapsevanemate hulgas neid, keda saab rakendada abiõpetajana/tugiisikuna jm tööle ning moodustada eraldi hoiurühmi, mis ei pea ka paiknema tingimata lasteaia ruumides. Kui päevategevuste korraldamiseks on ruumi näiteks kohalikus noortekeskuses, raamatukogus või mujal, ongi mõistlik kasutada neid ressursse. Esmased lahendused on vajalik luua võimalikult operatiivselt ja kiirelt. Püsivamate lahenduste leidmisega läheb aega.

Kuhu suunata sel aastal 6-aastaseks saanud lapsed, kas kooli või lasteaeda?

6-aastased lapsed tuleb suunata lasteaeda, sest meil lähevad lapsed kooli 7-aastaselt.

Kas võime võtta praegu sõjapõgenike laste lasteaiakoha rahastamise aluseks samad arvestuse alused, mis vallas üldiselt kehtivad?

Riigieelarvelise toetuse eest tagatakse koolipidaja poolt õppurile tasuta õppekoht  üld- ja kutsehariduses (sh 31.augustini 2022 ka eraüldhariduskoolides). Alus-ja huvihariduse õppekoha tagamisel soovitame sama põhimõtet nagu üld-ja kutsehariduses kuid lõpliku otsuse teeb  kohatasu/toiduraha osas haridusasutuse pidaja. Riigipoolne toetus Ukraina lapse eest võimaldab tasu mitte küsida.

Kas pidaja võib lasteaias rühma registreeritud laste arvu suurendada hoolekogu nõusolekuta?

Ei. Ukraina lastele saab lasteaiakohti tagada koolieelses lasteasutuse seaduses kehtestatud alustel. Koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt on valla- või linnavalitsusel õigus laste arvu rühmas suurendada vaid lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolul ning lasteaia hoolekogu ettepanekul. Laste arvu saab sõimerühmas suurendada kuni kahe lapse võrra, lasteaiarühmas kuni nelja lapse võrra ning liitrühmas kuni kahe lapse võrra. Hoolekogu kaasamine rühmade suurendamise otsuse vastuvõtmisse aitab tagada vanemate informeerituse ja ennetab ka võimalikku vastuseisu sellega kaasnevatele muutustele.

Kuidas toimub 2022. aasta kevadel Ukrainast tulnud õpilaste 9. ja 11. klassi lõpetamine?

Ukraina Haridus- ja Teadusministeerium on otsustanud, et 2021/2022. õppeaastal keskseid põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksameid ei ole ja lõpetamine on võimalik aasta kokkuvõtvate hinnete alusel. 

9. ja 11. klassi lõpetajatele tekib võimalus 2022. aastal lõpetamiseks Ukraina haridussüsteemi reeglite kohaselt ehk lõputunnistus väljastatakse Ukraina poolt. Selleks palume toetada kõigi lõpuklasside õpilaste liitumist veebikooliga või võimaldada ka õpet Ukraina õpilase kodukooli poolt korraldatavas veebikoolis. Tegemist on Ukraina Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt loodud ühtse keskkonnaga, mille kaudu toetatakse liitunud õpilasi klassipõhiselt ning on võimalus jõuda kokkuvõtvate hinnete ning lõpetamiseni. Nii alternatiivid kui antud lahenduse detailid on täpsustamisel ning uue info valguses võivad ka muutuda.

Lisainfot leiab 08.06.2022 infopäeva ettekandest.

NB! Põhikooli- ja gümnaasiumi lõputunnistuse kättesaamine Ukrainast
Vastutus Ukrainaga kontakteerumise eest on 9. või 11. klassi lõpetajal, alaealise lapse puhul on kontaktivõtja Ukrainaga lapsevanem või muu lapse eest vastutav täiskasvanu.

Tunnistuste kättesaamise protsessi algatamiseks tuleb kasutada üht varianti kahest:
1) võtta ühendust elukohajärgse piirkonna kontaktisikuga Ukrainas; 
2) või kontakteeruda Ukraina Rahvusvahelise kooliga.
Täpsem info ja kontaktid

Kuidas saab Ukrainast pärit sõjapõgenik astuda Eestis kõrgkooli?

Eestis kõrgkooli astujal tuleb valida sobiv kõrgkool ja sinna kandideerida. Infot Eesti kõrgkoolide kohta leiab ENIC/NARIC Keskuse kodulehelt, kõigi õppekavade kohta EKKA kodulehelt, ingliskeelsete õppekavade kohta Study in Estonia kodulehelt. Õpingud algavad üldjuhul septembrist. Soovitame võtta ühendust huvipakkuva kõrgkooliga ning täpsustada, milliseid toetusi või lisavõimalusi pakuvad nad Ukraina sõjapõgenikele.

Kuidas saab Ukrainast pärit üliõpilane jätkata õpinguid Eesti kõrgkoolis?

Kui üliõpilane käis juba Ukrainas ülikoolis ja soovib jätkata õpinguid Eesti kõrgkoolis, siis tuleks pöörduda HARNO (ENIC/NARIC Keskus või Study in Estonia) poole kvalifikatsiooni vastavuse kontrollimiseks või sobiva õppekava leidmiseks. Ühendust soovitame võtta ka välja valitud kõrgkooliga, kes selgitab millistel tingimustel on võimalik õpitut üle kanda ja õpinguid jätkata.

Kas Eestis saab sooritada sisseastumiseksamit Ukraina ülikoolidesse?

Eestis on võimalik sooritada Ukraina ülikoolide sisseastumiseksamit. Ukraina koolid on registreerinud oma lõpuklasside õpilased sisseastumistestile. Ukraina saadab registreerunutele juunis küsimustiku, kus õpilased saavad valida endale lähima testimiskohta. Testimiskohta saab valida kuni 7. juunini. Ukraina eksamikeskuse lehel https://testportal.gov.ua on võimalik ka veel registreeruda sisseastumiseksamile. Eestis avatakse testimispunktid Tallinnas ja Tartus.
Sisseastumiseksamid viiakse äbi peamiselt vahemikus 22.07-10.08. Võimalik on osaleda ka täiendavatel eksamitel. Magistrieksamile registreerumine tuleb juulis.

Täpsem info on leitav siit (inglise ja ukraina keeles)

Kas kulud hüvitatakse ka eraüldhariduskoolidele ja eralastaedadele?

Valitsuse otsusega hüvitab Haridus- ja Teadusministeerium Ukraina sõjapõgenike kulud alus-, üld- ja kutsehariduses olenemata omandivormist. 

Kas huviharidus (muusikakool, kunstikool, kultuuri- ja huvialakeskuses toimuvad ringid on õpilastele tasuta? 

Kulud õpilase/lapse kohta  on arvestatud saldoandmiku alusel koos abiteenustega mis võimaldab raha kasutada paindlikult.

Millise perioodi kohta on tasu määratud? 

Toetus on pearahapõhine, arvestuse perioodiks on kuu ning toetuse arvestamisel lähtutakse ka õpilaste arvude muutusest.

Kellele toetus eraldatakse ja millistel alustel? 

Toetus eraldatakse haridusasutuse pidajale. Vaata täpsemalt rahastamise infolehest.

Kas toetus arvestatakse 2022. a lõpuni või õppeaasta lõpuni? 

Jah, toetus antakse 2022. aasta lõpuni. Ministri käskkiri jagabki toetuse pidajate vahel ära, lähtudes EHISes laste/õppurite andmetest.

Kuidas arvestatakse pärast ministri käskkirja väljaandmist lisanduvate õpilastega aasta lõpuni?

Osamaksed eraldatakse periooditi, arvestame õpilaste arvu muutusega.

Kas võime võtta praegu sõjapõgenike laste lasteaiakoha rahastamise aluseks samad arvestuse alused, mis vallas üldiselt kehtivad?

Riigieelarvelise toetuse eest tagatakse koolipidaja poolt õppurile tasuta õppekoht  üld- ja kutsehariduses (sh 31.augustini 2022 ka eraüldhariduskoolides). Alus-ja huvihariduse õppekoha tagamisel soovitame sama põhimõtet nagu üld-ja kutsehariduses kuid lõpliku otsuse teeb  kohatasu/toiduraha osas haridusasutuse pidaja. Riigipoolne toetus  Ukraina lapse eest võimaldab tasu mitte küsida.

Kas alla 19-aastased ajutise kaitse saanud sõjapõgenikud on Eestis ravikindlustatud?

Jah. Seejuures ei ole alla-19-aastaste puhul ravikindlustuse tekkimiseks oluline, kas see isik on või ei ole Eestis kooli nimekirja kantud, jätkab või ei jätka õpinguid Ukrainas, on või ei ole saanud oma elukoha KOVi täpsusega Eestis registreerida. Ravikindlustus tekib ajutise kaitse saamisel (haigekassa saab andmed RR-st). Juhul, kui töötukassasse pöördub alla 19-aastane laps või tema vanem lapsele ravikindlustuse saamise eesmärgil, palun selgitage, et ajutise kaitse korral tekib lapsele ravikindlustus automaatselt. Kui selgub, et ajutine kaitse on lapsel olemas kuid ravikindlustust mitte, palun edastage isikukood andmete kontrollimiseks haigekassale info@haigekassa.ee asjaolude kontrollimiseks.

Kas 19-aastane ja vanem õppija, kes on katud Eesti põhikooli, gümnaasiumi, kutsekooli, kõrgkooli nimekirja, on kindlustatud läbi õppimise.

Jah. Tema õppimise andmed edastab Haigekassale Haridus- ja Teadusministeerium, misjärel tekib isikule ravikindlustus. Kui 19-aastane või vanem Eestis õppiv ajutise kaitse saaja pöördub murega, et tal ei ole ravkindlustus siiski tekkinud, palun edastage isikukood andmete kontrollimiseks haigekassale info@haigekassa.ee asjaolude kontrollimiseks.

Kas 19-aastane ja vanem õppija, kes jätkab õpinguid Ukraina põhikoolis, gümnaasiumis, kutse- või kõrgkoolis ja ei ole kantud Eestis koolinimekirja saab ravikindlustuse?

Ta peab õppimise kaudu ravikindlustuse saamiseks pöörduma Haigekassa poole (kas kirja teel või info@haigekassa.ee) ja saatma omakäelise avalduse ravkindlustuse saamiseks õppimise alusel koos tõendi vms infoga, mis tõendab tema õppimist Ukraina õppeasutuses. Iga juhtumit vaadatakse eraldi ja Haigekassa arvestab, et õppimise tõendamises ei pruugi taotlejal olla võimalik esitada ametlikku kooli tõendit paberkandjal.
Kui 19-aastane ja vanem õppija, kes jätkab õppimist Ukraina kutse- või kõrgkoolis soovib, saab ta pöörduda Harno poole, et leida enda eriala või õppevaldkonnale analoogset õpet Eestis pakkuv kool ning kooliga kokkuleppel taotleda end kandmist kooli nimekirja külalisõpilasena. Külalisõpilaste Ukrainas õppimise andmed on Harno poolt kontrollitud ning nendel tekib ravkindlustus kooli nimekirja külalisõpilasena kande alusel.

Kas on võimalik saada ravikindlustus kui inimesel ei ole Eestis ajutist kaitset?

Jah, kui kohalik omavalitsus on nõustunud registreerima tema elukoha KOV täpsusega, tekib ka nendel isikutel ravikindlustus elukoha kande alusel kui muud alused ravikindlustuse saamiseks on täidetud (näit isik on alla 19- aastane, õpib, töötuna arvel jne). Sõjapõgenikul, kes soovib jääda Eestisse kodumaale naasmiseni, tuleks siiski soovitada taotleda ajutist kaitset, mis tagab talle siin toimetulemiseks kõige kohasema abi ja õigused. Kuni inimesel ajutist kaitset ega ka elukoha kannet Eesti KOVi täpsusega Rahvastikuregistris pole, on arstiabi saamiseks võimalik pöörduda esmasesse tervisekontrolli või vältimatu abi saamiseks perearsti või haigla poole. Täpsem info siin.