Teadustaristu rahastamine

Teaduskollektsioon on püsivat teaduslikku väärtust omav ja peamiselt teadustegevuse eesmärgil kasutatav süstematiseeritud, säiliku tasandil kataloogitud või säilikuna dokumenteeritud artefaktide või looduslike objektide ning infokandjate kogu. Teaduskollektsiooni säilimise, arendamise ja teadustööks kättesaadavuse tagab kollektsiooni haldav teadus- ja arendusasutus.

Sama eriala teaduskollektsioonid moodustavad Eesti piires virtuaalse ühenduse ehk rahvuskollektsiooni. Rahvuskollektsioone on kokku kümme. Humanitaarteaduslike kollektsioonide alla kuuluvad arheoloogia, eesti keele, kultuuriloo, rahvaluule ja vanaraamatu rahvuskollektsioonid. Loodusteaduslike kollektsioonide alla kuuluvad botaanika, geoloogia, mikrobioloogia, mükoloogia ja zooloogia rahvuskollektsioonid.

Haridus- ja teadusministrit nõustab teaduskollektsioone puudutavates küsimustes ekspertnõukogu, kuhu kuuluvad kõikide rahvuskollektsioonide esindajad. Ekspertnõukogu hindab teaduskollektsioonide rahastamise taotlusi, teeb ettepanekuid teaduskollektsioonide rahastuseks, viib läbi kollektsioonide hindamist ning nõustab muudes küsimustes.

Teaduskollektsioonide ekspertnõukogu:

• Lembi Lõugas – ekspertnõukogu esimees, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi arheobioloogia ja muinastehnoloogia osakonna vanemteadur, esindab arheoloogia rahvuskollektsiooni;
• Olle Hints – loodusteaduslike kollektsioonide aseesimees, Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi vanemteadur; esindab geoloogia rahvuskollektsiooni;
• Mari Sarv – humanitaarteaduslike kollektsioonide aseesimees, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur, esindab rahvaluule rahvuskollektsiooni;
• Olavi Kurina – Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur; esindab zooloogia rahvuskollektsiooni;
• Liis Ermus – Eesti Keele Instituudi soome-ugri keelte ja murrete osakonna assistent ja helitehnik, esindab eesti keele rahvuskollektsiooni;
• Merike Kiipus – Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu juhataja, esindab kultuuriloo ja vanaraamatu rahvuskollektsiooni;
• Lea Leppik – Tartu Ülikooli Muuseumi teadusdirektor, esindab kultuuriloo rahvuskollektsiooni;
• Thea Kull – Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadur, esindab botaanika rahvuskollektsiooni;
• Ain Heinaru – Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi geneetika professor, esindab mikrobioloogia rahvuskollektsiooni;
• Kadri Pärtel – Eesti Maaülikooli mükoloogiliste kogude kuraator, esindab mükoloogia rahvuskollektsiooni;
• Priit Tamm – Eesti teadusagentuuri teadustaristute nõunik;
• Martin Eessalu – Hariduse- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert.

Iga viie aasta tagant viiakse läbi teaduskollektsioonide perioodiline hindamine, mille käigus hinnatakse kollektsioonide eelnevat tegevust ja nõuete täitmist. Järgmine perioodiline hindamine toimub 2021. aastal. Vahepealsel ajal võivad kollektsioonid soovi korral läbida ka erakorralise hindamise, mis toimub samade põhimõtete alusel. Sel juhul saavad kollektsioonid esitada ministeeriumile taotlusi hindamiseks iga aasta 15. oktoobriks. Aruandevorm tuleb esitada digiallkirjastatult e-posti teel martin.eessalu@hm.ee

Erakorralise hindamise aruandevorm
Erakorralise hindamise juhend

Perioodilise või erakorralise hindamise positiivselt läbinud kollektsioonid saavad Haridus- ja Teadusministeeriumilt taotleda rahastamist.

Hindamise läbinud teaduskollektsioonid on kinnitatud haridus- ja teadusministri 21.11.2016 käskkirjaga nr 308.

Teaduskollektsioonidele kehtivad nõuded, rahastuse taotlemise ja rahastamisotsuste tingimused ja kord on kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega „Teaduskollektsioonidele esitatavad nõuded ning teaduskollektsioonide finantseerimise taotlemise, taotluste läbivaatamise ja finantseerimise otsustamise tingimused ja kord“. Finantseerimise taotlemine toimub igal aastal Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu. Taotluse esitamise tähtajaks on iga aasta 15. november.

Haridus- ja Teadusministeerium toetab teaduskollektsiooni säilimist, arendamist ja teadustööks kättesaadavaks tegemist aastas ligikaudu 797 293 euro ulatuses.

Teadusraamatukogu on avalikku teenust osutav raamatukogu, mille ülesanne on teadusinformatsiooni kogumine, säilitamine, töötlemine ja kättesaadavaks tegemine.

Teadusraamatukogud 2017-2021 aastal:

• Eesti Kunstiakadeemia Raamatukogu
• Eesti Maaülikooli Raamatukogu
• Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Raamatukogu
• Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu
• Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu
• Tartu Ülikooli Raamatukogu

Teadusraamatukogule esitatavad nõuded, teadusraamatukogu nimetamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. Raamatukogude nimetamise taotlusi võetakse vastu igal aastal 1.-15. veebruarini. Taotlused vaatab läbi ning ettepanekud haridus- ja teadusministrile teadusraamatukogude nimetamiseks teeb selleks otstarbeks moodustatud teadusraamatukogude ja arhiivraamatukogude nimetamise komisjon.

Teadusraamatukogu ja arhiivraamatukogu nimetuse taotlemiseks laekunud taotluste läbivaatamiseks nõuandev komisjon:

• Taivo Raud - komisjoni esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja;
• Martin Eessalu - Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert;
• Arvi Freiberg - Eesti Teaduste Akadeemia esindaja;
• Martin Hallik - Tartu Ülikool, Rektorite Nõukogu esindaja;
• Jüri Järs - Tallinna Tehnikaülikool, Rektorite Nõukogu esindaja;
• Maria Jäärats - Eesti Kunstiakadeemia, Rektorite Nõukogu esindaja;
• Ülle Talihärm - Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik. 

Teadusraamatukogude küsimuses nõustab haridus- ja teadusministrit Teadusraamatukogude Nõukogu, kelle ülesanneteks on teadusraamatukogude:

• tegevuse põhiküsimuste arutamine ning haridus- ja teadusministrile ettepanekute tegemine;
• tegevuse koordineerimisega seotud ettepanekute esitamine haridus- ja teadusministrile;
• komplekteerimiskava, lühi- ning pikaajaliste arengukavade ja ühisprojektide koostamine.

Teadusraamatukogude finantseerimise üldpõhimõttena on sätestatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses teadusinformatsiooni hankimine teadusraamatukogudele ühtse komplekteerimiskava alusel. Teadusraamatukogude ühtse komplekteerimiskava koostavad ning teevad selle igal aastal 1. novembriks Haridus- ja Teadusministeeriumile teatavaks teadusraamatukogud. Teadusinformatsiooni hankimise finantseerimist saavad Haridus- ja Teadusministeeriumilt taotleda haridus- ja teadusministri nimetatud teadusraamatukogud.

Teadusinformatsiooni hankimise eraldis on mõeldud:

• teavikute jooksvaks ja järelkomplekteerimiseks teadus- ja arendustegevuse vajadustele vastavate kogude kujundamiseks;
• elektroonilise teadusinformatsiooni hankimiseks, sealhulgas andmebaaside kasutuslitsentside ostmiseks;
• teaduslikul otstarbel rahvusteavikute komplekteerimiseks.

Teadusraamatukogu omanik või haldaja esitab finantseerimistaotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile igal aastal 1. novembriks. Finantseerimistaotlusele lisatakse:

• komplekteerimiskava teadusvaldkondade kaupa koos prioriteetide äranäitamisega ja kohaga teadusraamatukogude ühtses komplekteerimiskavas;
• kulutuste põhjendus kuni kolmel lehel koos teiste finantseerimisallikate loeteluga.

Teadusraamatukogudel on õigus esitada taotlusi elektroonilise teadusinformatsiooni ühishangete finantseerimiseks läbi ELNET konsortsiumi.

Teadus- või arhiivraamatukogu omanikul või haldajal on kohustus esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile aasta kulutuste aruanne paberkandjal ühes eksemplaris ja elektrooniliselt järgneva aasta 15. veebruariks.

Haridus- ja teadusministri käskkiri: Teadusraamatukogude teadusinformatsiooni hankimise finantseerimise kinnitamine 2017. aastal

Teadustaristud on tingimused, ressursid ning nendega seotud teenused, mida teadlaskond vajab nii teaduse mõjusaks arendamiseks EL tasandil kui ka teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ning säilitamiseks. Teadustaristud hõlmavad peamist varustust, seadmeid, kollektsioone, arhiive ja ka struktureeritud informatsiooni, võimaldades teadustööks kasutada info-ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid taristuid ning teisi oma olemuselt unikaalseid taristu vorme.

• Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi objektide loetelu 2019.
• Teadustaristu teekaardi objektid on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 korraldusega nr 43.

Teekaardi koosseisu lülitatavad infrastruktuurid võivad olla füüsilised objektid, teenust osutavad struktuurid ja liikmelisused rahvusvahelistes organisatsioonides. Nad võivad olla kas ühes kindlas kohas asuvad (single-sited, nt teleskoop, sünkrotron), hajus-struktuurid (distributed, nt biopankade võrgustik), millel võib olla ühine teenus või virtuaalsed (virtual, nt andmebaasid, arhiivid), millele on võimalik juurde pääseda lõppkasutaja töökohalt.

Teekaart on pikaajaline, 10-20 aasta perspektiiviga planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest. Teekaarti täiendatakse iga kolme aasta tagant, et arvestada muutuvaid vajadusi ja võimalusi. Taristu lülitamine teekaardi koosseisu ei tähenda rahastamisotsust ega omista objektidele tähtsuse järjekorda, kuid teekaart on sisendiks edaspidistele investeeringuotsustele.

Eesti Teadusagentuuri juures tegutseb teadustaristu komisjon (käskkiri 1, käskkiri 2), kelle ülesandeks on Eesti Teadusagentuuri nõustamine teadustaristu teekaardi küsimustes, osalemine infrastruktuuri teekaardi uuendamisel, olemasolevate teekaardi objektide tegevuse analüüsimine ja ettepaneku tegemine teekaardi uuendamiseks.

Tuumiktaristu on teadus- ja arendusasutusele kuuluv uurimisteemade täitmiseks vajalik taristu, mis on loodud avalikes huvides ja mida teadus- ja arendusasutuse kehtestatud tingimustel ja korras on võimalik kasutada ka teistel isikutel. Tuumiktaristu koondab kõrgetasemelist teadusaparatuuri või tehnoloogiaid ning kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Sellise taristu põhifunktsiooniks on teenindada oma ekspertiisi ja analüütiliste võimalustega valdkonna teadlasi, uurimis- ja arendusgruppe teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtlussektoris.

Tuumiktaristu loend kinnitatakse Eesti Teadusagentuuri juhatuse käskkirjaga. Tuumiktaristu toetuse taotlus esitatakse koos institutsionaalse uurimistoetuse taotlusega. Lisainfo kinnitatud tuumiktaristu loendi ja tuumiktaristu toetuse taotlemise kohta on kättesaadav Eesti Teadusagentuuri kodulehel.

Haridus- ja teadusministri määrus "Institutsionaalse uurimistoetuse taotlemise, määramise ja selle mahu muutmise tingimused ja kord"

Riigi teadus- ja arendusasutuse infrastruktuurikulud kaetakse riigieelarvest selle ministeeriumi eelarve kaudu, kelle valitsemisalasse teadus- ja arendusasutus kuulub. Kohaliku omavalitsuse teadus- ja arendusasutuse infrastruktuurikulud kaetakse vastava valla või linna eelarvest.

Avalik-õigusliku juriidilise isikuna või selle asutusena tegutseva teadus- ja arendusasutuse infrastruktuurikulude katmist toetatakse riigieelarves selleks sihtotstarbeliselt ettenähtud vahenditest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu. Asutustele, kelle ei ole jätkuvaid sihtfinantseeritavaid teadusteemasid, eraldatakse infrastruktuuri kulude katmist institutsionaalse uurimistoetuse raames institutsionaalse uurimistoetuse mahu kinnitamise käskkirja alusel.

Eraõigusliku juriidilise isikuna tegutseva teadus- ja arendusasutuse infrastruktuurikulud katab eraõiguslik juriidiline isik. Eraõigusliku juriidilise isikuna tegutsev teadus- ja arendusasutus võib saada sihtotstarbelist toetust infrastruktuurikulude katmiseks riigieelarvest või valla või linna eelarvest.

Haridus- ja teadusministri määrus "Institutsionaalse uurimistoetuse taotlemise, määramise ja selle mahu muutmise tingimused ja kord"
Teadus- ja arendusasutuste infrastruktuurikulud 2014
Teadus- ja arendusasutuste infrastruktuurikulud 2013