Teadus- ja arendustegevust finantseeritakse riigieelarvest, valla või linna eelarvest, sihtannetustest, teadus- ja arendusasutuste teadusteemade majandustegevusest laekuvast tulust ja muudest allikatest.
Teadus- ja arendustegevust finantseeritakse riigieelarvest järgmiste meetmete kaudu:
- baasfinantseerimine;
- uurimistoetused;
- teadus- ja arendustegevuse sihttoetused;
- muud teadus- ja arendustegevuse rahastamise meetmed.
Teisteks teadus- ja arendustegevuse rahastamise meetmeteks on
- riiklikud teadus- ja arendusprogrammid,
- teaduse tippkeskused ning
- infrastruktuurikulud.
Riiklike teadus- ja arendusprogrammide eesmärk on teadus- ja arendustegevust suunavatest valdkonna arengukavadest tulenevate ja sotsiaalmajandusliku ning kultuurilise arengu seisukohalt oluliste valdkondade edendamine ning valdkondlike poliitikate kujundamiseks ja rakendamiseks vajalike uuringute korraldamine.
Teaduse tippkeskused on seitsmeks aastaks nimetatavad mitme oma valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisrühma ühendused, mille eesmärk on kõrgetasemeliste uurimisrühmade koostöö kaudu tõsta teadusuuringute taset ja tulemuslikkust.
Teadus- ja arendusasutuste infrastruktuurikulud, mida ei kaeta baasfinantseerimisest ja uurimistoetustest, kaetakse ministeeriumi eelarvest, kelle valitsemisalasse teadus- ja arendusasutus kuulub. Avalik-õigusliku juriidilise isikuna või selle asutusena tegutseva teadus- ja arendusasutuse infrastruktuurikulude katmist toetatakse riigieelarves selleks sihtotstarbeliselt ettenähtud vahenditest. Eraõigusliku juriidilise isikuna või selle asutusena tegutseva teadus- ja arendusasutuse infrastruktuurikulud katab asutus ise. Seejuures võivad ka eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused saada saada sihtotstarbelist toetust infrastruktuurikulude katmiseks riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest.
2018. aastal rahastati teadus- ja arendustegevust Eestis kokku 366 miljoni euro ulatuses, mis moodustas kokku 1,4% SKP-st. Sellest 162 miljonit eurot moodustas avaliku sektori rahastus (0,62% SKP-st), 0,58% erasektori rahastus (0,58% SKP-st) ning 54 miljonit eurot välismaised allikad (0,21% SKP-st). 2020. aasta eelarves on uurimistoetuste maht 42,7 miljonit eurot (25% avaliku sektori rahastusest) ning baasfinantseerimise maht 42,5miljonit eurot (24 % avaliku sektori rahastusest). Struktuurifondide eelarve on 70,4 miljonit eurot (40 % avaliku sektori rahastusest) ning muud vahendid olid mahus 19,4 miljonit eurot (11% avaliku sektori rahastusest).
Ülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast.
Toetus tõukefondidest
Eesti teadus- ja kõrgharidusasutuste jaoks tähendab tõukefondide uus periood toetusi eelkõige teadus- ja õppetöö kvaliteedi tõstmiseks, rakendusuuringuteks ning koostöö arendamiseks nii Eesti-siseselt kui rahvusvaheliselt. Järgnevate aastate laiem eesmärk on suurendada teaduse rolli ühiskonnaelus ja rakendada teadustöö tulemusi senisest enam ühiskonna heaolu parendamiseks.
Eesti teadus ja kõrgharidus saavad tõukefondidest aastatel 2014-2020 toetust kokku 359 miljonit eurot. Mahukaim meede on teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalne arendusprogramm ASTRA, mille kogumaksumus koos taotlejate omafinantseeringuga on 129 miljonit eurot.
Kõik meetmed ja programmid lähtuvad Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias kokku lepitud eesmärkidest.
Meetmed 2015-2020
ASTRA
- teadus- ja õppehoonete rajamist (sh projekteerimine, ehitamine, rekonstrueerimine ja sisustamine);
- struktuursete ümberkorralduste läbiviimist;
- õppe- ja teadustöö kvaliteedi ja efektiivsuse arendamist (ühisõppekavade ja -moodulite loomine või arendamine);
- doktoriõppe kvaliteedi ja efektiivsuse suurendamist, sh doktorikoolide tegevust;
- õppe- ja teadustöö infrastruktuuri soetamist ja kaasajastamist;
- rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmist, sh välisõppejõudude ja -teadlaste kaasamist;
- koostöö tugevdamist teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete vahel, sh teenuste väljatöötamise või arendamise kaudu õppe- ja teadustöö infrastruktuuri ühiskasutamise võimaldamist ja rakendusuuringute läbiviimise võimekuse kasvatamist.
Tippkeskused
Toetusega:
- luuakse rahvusvaheliselt kõrge kvaliteediga teadusuuringute läbiviimiseks vajalik uurimiskeskkond ja tagatakse teadusuuringute stabiilselt kõrge kvaliteet;
- soodustatakse lähedaste või üksteist täiendavate uurimisrühmade koostööd, uute tippspetsialistide koolitamist ning tippteadlaste mobiilsust;
- soodustatakse Eesti teadus- ja arendusasutuste osalemist rahvusvahelises koostöös, sealhulgas osalemist tippkeskuste võrgustikes;
- soodustatakse koostööd riigi ja avalik-õiguslike teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtete vahel, mille tulemuseks on uute ideede ja teadmiste kasutamine ja uudsete lahenduste rakendamine, lähtudes nutika spetsialiseerumise strateegilisest raamistikust;
- tagatakse tippkeskuste valdkondlik mitmekesisus ja võime toetuse lõppemisel jätkata kõrgel tasemel teadusuuringuid.
- alusuuringuid, rakendusuuringuid ja arendustegevusi;
- teadus- ja arendustegevuse jaoks vajalike väikevahendite ja aparatuuri soetamist ja kaasajastamist;
- teadlasmobiilsuse, teadlaste koolitamise ja järelkasvu toetamisega seotud tegevusi;
- tippkeskusega seotud riigisisest ja rahvusvahelist koostööd;
- innovaatiliste ideede väljatöötamist ja testimist;
- teadustegevuse tulemuste levitamist ja populariseerimist.
Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine teekaardi alusel
Toetuse andmise tulemusel on tagatud riikliku tähtsusega teadustaristu funktsionaalsuse terviklik väljaarendamine ja arenduse lõpuleviimine, võimaldades seejuures taristu pakutavate teenuste toimimist.
Suurenenud on Eesti atraktiivsus, konkurentsivõime ja nähtavus rahvusvahelises teaduse tööjaotuses. Tagatud on teadustaristu ühiskasutus ning paraneb teadlaste, ettevõtete ja teiste partnerite juurdepääs teadusaparatuurile, -seadmetele ja –informatsiooniallikatele.
Rahvusvaheliselt kõrgetasemelise teadustaristu kaudu on tagatud Eesti teadlastele vajalik teadustöö keskkond. Investeeringuid kavandatakse riikliku tähtsusega teadustaristu teekaardi alusel, mis on pikaajaline planeerimisvahend ja sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teadustaristu struktuuriiüksustest ning Eesti osalemisest rahvusvahelistes teadustaristutes.
- teadustaristu abil pakutavate teenuste väljaarendamist või olemasolevate teenuste parendamist ja teenuste pakkumiseks vajalike tingimuste loomist, sealhulgas taristu ühiskasutusreeglistiku väljatöötamine;
- laboriseadmete ja -aparatuuri ning nende opereerimiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara soetamist ning täiendamist;
- teadustaristu projekteerimist, ehitamist või rekonstrueerimist ning nende opereerimiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara soetamist ning täiendamist;
- kollektsioonide ja arhiivide, andmebaaside ja muu struktureeritud informatsiooni täiendamist ning nende opereerimiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara soetamist ja täiendamist;
- teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni hajusinfrastruktuuri efektiivset edasiarendamist;
- teadustaristu rajamise, katsetamise, seadistamise või käivitamisega seotud tegevusi;
- rahvusvaheliste teadustaristute ja nende võrgustike (hajusate teaduse infrastruktuuride), mis paiknevad väljaspool programmipiirkonda, loomises ja nende töös osalemiseks vajalikke tegevusi.
Mobilitas +
- tõsta Eesti teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelist nähtavust, sh ka erasektoris;
- tõsta Eesti atraktiivust õpi- ja teadustegevuse sihtriigina;
- tugevdada Eesti teadlaste ja teadust tegevate asutuste ja ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet;
- toetada riikidevaheliste teadusorganisatsioonide ja –võrgustike poolt Eesti teadusasutustele ja ettevõtetele pakutavaid võimalusi koostööks;
- avardada riigi, teadus- ja arendusasutuste (TA), kõrgkoolide, ettevõtete, üliõpilaste ja akadeemilise personali rahvusvahelise koostöö ja enesetäiendamise võimalusi läbi sektoritevahelise ja rahvusvahelise mobiilsuse ning koostöövõimaluste parandamise.
- teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumist, mobiilsust ja järelkasvu;
- Eestis teadustöö tegemist;
- ERC grandi taotlemise edukuse tõstmist;
- tippteadlasi (välisriigis vahetu töökogemusega tipptasemel teadlaste tööle võtmine Eesti TA asutustesse);
- Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes osalemist;
- ERA NET projektides osalemist;
- Eesti EL algatustes osalemist toetavat kontaktbürood Brüsselis;
- Eesti teaduse välisturundust „Research in Estonia“;
- teadlaste rahvusvahelisi koolitusi ja õppevisiite.
DORA +
Toetusega:
- parandatakse noorteadlaste ja magistrantide teadlikkust erinevatest õppe- ja teaduspraktikatest ning nende osalemist rahvusvahelistes koostööprojektides;
- suurendatakse välismagistrantide ja –doktorantide osakaalu Eesti kõrgkoolides;
- tõstetakse doktoriõppe efektiivsust;
- parandatakse kõrgkoolide võimekust kaasata välisõppureid, tõsta nõudlust välisüliõpilaste järele Eesti tööturul ja toetada seeläbi kõrghariduse ja majanduse arengut;
- tugevdatakse Eesti ülikoolides pakutava doktoriõppe vastavust innovaatilise doktoriõppe printsiipidele.
- noorteadlaste ja magistrantide õppe- või teadustööga seotud lühiajalist õpirännet välisriikidesse;
- Eesti noorteadlaste ja magistrantide osalemist välismaal toimuvatel erialastel konverentsidel, seminaridel, kursustel või muus erialases tegevuses. Lühiajaline õpiränne välisriigis kestab kuni 30 kalendripäeva (kaasa arvatud);
- Eesti ülikoolide doktorantide õpirännet välisriigi ülikooli või teadusasutusse 1-10 kuu jooksul;
- tasemeõppes täiskoormusega õppivaid välismagistrante ja –doktorante;
- külalisdoktorante, kes tulevad Eestisse õppima 1-10 kuuks;
- välisüliõpilaste erialaseid lühiajalisi ja intensiivkursusi Eesti kõrgkoolide juures, mis kestavad 12-42 kalendripäeva (suve- ja talvekoolid);
- Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamist.
TEAME +
Toetusega:
- parandatakse noortele info kättesaadavust loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogiavaldkonna pädevuste rakendamise ja karjäärivõimaluste kohta avalikus sektoris, ettevõtluses ja teaduses;
- kaasatakse populariseerimistegevustesse senisest enam ettevõtjaid jt potentsiaalseid tööandjaid, sh teadus- ja tehnoloogiapaktiga liitunud institutsioone;
- tõstetakse teadus- ja tehnoloogia huviringide sisulist kvaliteeti;
- soodustatakse teadusasutuste, ettevõtete ja haridusasutuste koostööd teaduse populariseerimisel ning LTT valdkonna pädevuste arendamisel;
- suurendatakse teaduse ja tehnoloogia nähtavust noortele ja kogu elanikkonnale nii traditsioonilises kui uues meedias;
- tõstetakse ajakirjanike, teadusasutuste kommunikatsioonispetsialistide ja teadlaste teaduskommunikatsiooni alaseid pädevusi ja teadusmeedia kvaliteeti;
- võimendatakse teadlaskonna dialoogi ühiskonnaga ja suurendada noorte teadlaste osalust selles.
- teadusteemade tutvustamist meedias;
- LTT karjäärivõimaluste tutvustamist;
- teadus- ja tehnoloogiapakti tegevuste koordineerimist;
- koolide ja ettevõtete vahelise koostöö arendamist;
- teadushuvihariduse, uurimusliku õppe ja LTT kirjaoskuse arendamist;
- teadusajakirjanduse edendamist;
- teaduse populariseerimist;
- teadlaste avatud dialoogi ühiskonnaga.
- noored;
- haridusasutuste ja -organisatsioonide töötajad ning koolijuhid (sh alushariduse, üldhariduskoolide ja gümnaasiumide õpetajad, noorsootöötajad, huvikoolide töötajad) jt teaduse populariseerijad;
- lapsevanemad;
- teaduse ja tehnoloogia teemasid kajastavad ajakirjanikud;
- teadusinfo vahendajad (spetsialistid, teadlased);
- ettevõtjad ja neid ühendavad organisatsioonid;
- karjäärinõustajad ning – koordinaatorid ja kohalike omavalitsuste töötajad;
- teadlased, sh noorteadlased ja kraadiõppurid.
Tegevusi aitavad ellu viia: MTÜ Eesti Ajalehtede Liit ja Eesti Teaduste Akadeemia.
TEEME +
- noortele LTT alaseid teadmisi ja praktilist tegevust pakkuvate süsteemsete ürituste sarjade korraldamist teadusasutustes, -seltsides, -keskustes, muuseumites, üldhariduskoolides ning ettevõtetes ja mujal;
- mitmesuguseid teadus- ja tehnoloogiapäevi, teaduslaagreid, -konkursse ja –seminare;
- koolitusi;
- üliõpilaste LTT valdkonna erialavõrgustike süstemaatiliste LTT alaste teadmiste, ideede, oskuste ja kogemuste vahetut levitamist ning oma eriala populariseerimist üldharidus- ja kutsekoolide õpilaste seas;
- noortele suunatud LTT valdkonna teadmisi ja oskusi arendavat ning praktilist tegevust pakkuvat süsteemset huvitegevust ja selle juhendamist huviringides ja huvikoolides ning selleks vajalike õppevahendite soetamist ja õppekeskkonna arendamist ning juhendajate koolitamist.
Täpsem info Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna peaeksperdilt Pille Pikkerilt (pille.pikker@hm.ee, 7350 215) või Riigi Tugiteenuste Keskuse teenusekoordinaatorilt Kristel Meesak-Seesmaalt (kristel.meesak-seesmaa@rtk.ee, 663 2046).
Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringud
- aidata kaasa ettevõtjate huvides läbi viidavate rakendusuuringute ja tootearenduse rahastamisele avalikes teadus- ja arendusasutustes;
- tõsta Eesti avalike teadus- ja arendusasutuste (TA) motivatsiooni ja valmisolekut ettevõtlusele vajalike rakendusuuringute ja tootearendusprojektide läbiviimiseks kasvuvaldkondades ning soodustada teadmussiiret ettevõtete ja Eesti avalike TA asutuste vahel.
Nutika spetsialiseerumise kasvualad on:
- info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite;
- tervisetehnoloogiad ja –teenused;
- ressursside efektiivsem kasutamine.
Nutika spetsialiseerumise erialastipendiumid
Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadeks on valitud:
- info- ja kommunikatsioonitehnoloogia;
- tervisetehnoloogiad ja –teenused;
- ressursside efektiivsem kasutamine.
RITA
- suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh prioriteetide määramisel ning uurimistöö suunamisel ühiskonna väljakutsete lahendamisele;
- tugevdada ministeeriumide kompetentsi ja võimekust rakendusuuringute korraldamiseks ja nende kasutamiseks sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisel;
- tõsta ministeeriumide, riigi ja TA asutuste vahelise koostöö efektiivsust riiklike eesmärkidega TA kavandamisel ja läbiviimisel ning tõsta Eesti TA asutuste võimekust rakendusuuringute läbiviimisel;
- arendada riigile olulisi teadussuundi ja toetada teadlaste järelkasvu kujunemist nendes teadussuundades;
- tõsta TA asutuste võimekust kasvuvaldkondades nii nende endi kui ettevõtjate teadlikkuse kasvatamise ja nõustamise kaudu;
- koordineerida TA valdkonna nutikale spetsialiseerumisele suunatud tegevusi, suunates ja analüüsides neid ning arendades selleks tarvilikke tugitegevusi;
- tõsta erialaliitude teadlikkust valdkonna teadus- ja arendustegevuse suundumustest ning võimalustest ettevõtte kasvupotentsiaali suurendamiseks soodustades erialaliitude teadus- ja arendustegevuse alast koostööd ja nõustamistegevust.
- riigi vajadustest lähtuvate uuringute läbiviimist;
- riigiasutuste TA-alase võimekuse tõstmist, sh valdkondliku TA korralduse loomist ja tugevdamist, teadusnõunike võrgustiku laiendamist ministeeriumides ja tugitegevusi (koolitused, poliitikaanalüüs ja -seire, asjakohaste infosüsteemide arendamine);
- strateegilist TA, teadmistepõhist poliitikakujundamist, ministeeriumides teadusnõunike ametikohtade loomist, TAI poliitikaseiret ja infosüsteemide arendust;
- arendusnõunike ametikohtade loomist erialaliitudes.
Ressursside alase teadus- ja arendustegevuse toetamine (RESTA)
- Eesti maapõueressurssidega seotud teadusuuringuid
- Puidu komponentideks lahutamise ja keemilise väärindamise alaseid teadusuuringuid
- Toidutoorme komponentideks lahutamise ja väärindamise alased teadusuuringud
- Teavitustegevusi valdkonna aktuaalsetel teemadel ja tegevuste tutvustamisel.
Targa linna tippkeskuse toetusmeetme rakendamine (FINEST TWINS)
- Teadmussiiret targa linna pilootide kaudu, sealhulgas kohalike omavalitsuste lahendamist vajavate probleemide kaardistamine, ideekorje probleemidele lahenduste otsimiseks ning pakutud ideede teostamine;
- Tippkeskuse töökeskkonna ning teadus- ja arendustegevuse taristu loomist.
IT Akadeemia teaduse toetusmeetme rakendamine
- IKT teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse inimressursi arendamine prioriteetsetes teadussuundades: tehisintellekt ja masinõppimine, andmeteadus ja suurandmed, robotite-inimeste koostöö ja asjade internet tööstuse protsessides, tarkvara usaldusväärsus, tarkade asjade internet, riistvara ja süsteemide turvalisus ning usaldatavus;
- IKT kõrghariduse ja TA-tegevuse seiret, sealhulgas IKT kõrghariduse ja TA-tegevuse kvaliteeti ja mahtu peegeldavate näitajate kogumine ja analüüsimine ja selle põhjal poliitikasoovituste koostamine.
Juhendmaterjalid
Juhendmaterjal "Teadus- ja arendustegevuse erandi kohaldamine teenuste tellimisel"
Teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni kulude määramise juhend