Teadusprogrammid

2012. aastal käivitas Haridus- ja Teadusministeerium koos Eesti Teadusagentuuri, sihtasutuse Archimedes ning välispartneritega Norrast, Islandilt ja Liechtensteinist kaks programmi teadustegevuse ning hariduskoostöö toetamiseks. Eesti Vabariik, Norra Kuningriik, Islandi Vabariik ja Liechtensteini Vürstiriik leppisid Norra ja Euroopa majanduspiirkonna (EMP) toetuste jagamises ja koostöös kokku 2011. aasta juunis. Toetuste üldine eesmärk on aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopas ning tugevdada kahepoolseid suhteid Norra, Islandi ja Liechtensteini ning Eesti vahel.

Vastastikuse mõistmise memorandum EMP finantsmehhanismide 2014-2021 programmi rakendamiseks Eesti ja Norra Kuningriigi ning Islandi ja Liechtensteini vahel sõlmiti 9. mail 2017. aastal. EMP finantsmehhanismi peamisteks eesmärkideks on aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopa majanduspiirkonnas ning tugevdada kahepoolseid suhteid doonorriikide ja abisaajariikide vahel esmatähtsates valdkondades. Üheks esmatähtsaks valdkonnaks on ka haridus ja teadus.

Programmile „Balti teaduskoostöö programm“ eraldatav kogusumma (koos Eesti poolse kaasfinantseeringuga) on 8,352,941 €, millest välisabi 7,100,000 €. Programm koosneb kolmest osast: kõrghariduse ja teaduse tegevused ning eeldefineeritud projektid.

Kõrghariduse programmiosa tegevuste toetamise eesmärk on muuta kõrgkoolide õpikeskkond rahvusvahelisemaks. Selle raames toetatakse kahte tüüpi tegevusi:

• kõrgkoolide koostööprojektid edendamaks kõrgharidusasutuste, tööturu ja teadusasutuste vahelist koostööd. Koostööprojektide raames korraldatakse lühiajalisi intensiivõppe projekte (suve- ja talvekoolid jmt), toetatakse vastastikuste kogemuste vahetamist, õppekavade arendust jne. Oluline, et projektidesse oleksid kaasatud ka üliõpilased. Eesmärgiks on toetada projekte, mis panustaksid kõrgharidusõppe kvaliteeti ja omaksid pikemaajalist mõju.
• kõrghariduse töötajate mobiilsus sh nii akadeemiline kui ka mitte-akadeemiline personal. Selleks, et tekiksid toimivad kontaktid väliskõrgkoolidega, on vaja soodustada õppeasutuste koostööd, luua õppejõudude vahel kontakte, vahetada õppejõude ja eksperte, tõsta teadlikkust koostöövõimalustest jne. Programmi raames on kõrgkoolide töötajatel võimalik minna partnerite juurde ise loenguid andma kui ka koolitustele.

Programmis on ette nähtud kolm avatud taotlusvooru. Taotlusvoorud viib läbi Haridus- ja Noorteamet.

Programmis on kõrghariduse tegevuste toetuseks ette nähtud 1,3 miljonit eurot.

Teadusvaldkonna toetamise eesmärk on võimaldada Eesti teadlastel kaasata oma uurimisteemadesse ka Läti ja Leedu ning doonorriikide partnereid. Ühisel Balti teaduskoostöö programmi osal olid eraldi taotlusvoor nii Eestis, Lätis kui Leedus. Toetuse taotlemiseks olid kõikides Balti riikides ühised taotlemise tingimused ja projektide rahastamise põhimõtted. Programmist toetuse taotlemise tingimuseks oli vähemalt ühe Balti riigi ning ühe doonorriigi partneri osalus. Taotlusvoorud on tänaseks lõppenud ning tulemused on kättesaadavad Eesti Teadusagentuuri kodulehel.
 
Teaduskoostööks kavandatav summa on 6 miljonit eurot.

Programmil on kaks eeldefineeritud projekti:
1. norra keele õpetaja toetus Tartu Ülikoolile (150 000 eurot) ning
2. kaasava hariduse õppekava õppekvaliteedi arendamine koostöös Tartu Ülikooli ning Tallinna Ülikooliga (350 000 eurot).

Programmi üldine eesmärk on toetada eesti keele ja kultuuri säilimist, kasvatada ja tugevdada eesti keele ja kultuuri alast teadus- ja arendustegevuse võimekust Eesti teaduse ning laiemalt kogu ühiskonna arengu toetamisel vastavalt valdkondadega seotud strateegiatele. Oluline on seejuures digitaalse mõõtme suurendamine, valdkondadeülesus, rakenduslikkus ning tulemuste kasutamine edasistes uuringutes ja muudes valdkondades. Programmi tulemusel on digimõõde eesti keele ja kultuuri alases teadustöös lisandväärtust andev igapäevaelu osa.

Riikliku programmi „Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027“ neli alaeesmärki on:

• Toetada keele ja kultuuri alast teadus- ja arendustegevust
• Juurutada digitaalsete vahendite kasutamist teadustöös
• Valdkondadevahelise ja rahvusvahelise koostöö toetamine
• Tulemuste võimalikult laialdane kättesaadavus

Haridus- ja Teadusministeerium toetab neid tegevusi programmi kaudu aastas umbes 534 000 euro ulatuses. Toetusi jagatakse igal aastal avaliku konkursi kaudu ning taotlemine toimub Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu.

• Projekti- ja tegevustoetuse taotlemise tingimused ja kord 2019

Programmi sisulise juhtimisega tegeleb nõukogu:

• Sirli Zupping – HTMi teadusosakonna nõunik (nõukogu esimees)
• Katrin Mandra – HTMi teadusosakonna nõunik
• Kristel Uiboaed – sisuekspert, erasektori esindaja, samuti programmi „Eesti keeletehnooogia 2018-2027“ nõukogu liige
• Jane Klavan – Inglise keele ja lingvistika lektor, PhD, keelevaldkonna ekspert
• Kultuuriministeeriumi esindaja
• Priit Pirsko – riigiarhivaar
• Keiu Telve – Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, tegevjuht’

Lisainfo:

Kadri Vare
Keeleosakonna projektijuht
Kadri.vare@hm.ee
735 0283

Riiklik programm  „Eesti keeletehnoloogia 2018-2027“ toetab keeletehnoloogiaalast teadus- ja arendustegevust, et luua uusi eesti keele keeletehnoloogilisi rakendusi, tõsta olemasolevate rakenduste kvaliteeti ning võtta neid kasutusele võimalikult paljudes valdkondades, nii era-, avalikus kui kolmandas sektoris.

Programmi eesmärk on, et eesti keele keeletehnoloogia põhikomponendid oleks rahvusvahelises võrdluses heal tasemel ja eesti keeletehnoloogiat kasutaks lai sihtgrupp.

Eesti keeletehnoloogia valdkonna arendamise ning keeletehnoloogia vahendite laialdase kasutuselevõtu tegevuskava 2022–2024

Programmi eesmärkide saavutamist toetatakse kolme meetme abil:

1.  baastehnoloogiate ja -ressursside arendamine, mida ei ole veel rakendatud mingi süsteemi osana ja mille tulemus on terviklik tarkvaramoodul või süstematiseeritud keeleressurss;
2.  keeletehnoloogia kasutuselevõtt, mis hõlmab tehnoloogia rakendamist mingi süsteemi osana või iseseisva rakenduse loomist ja mille tulemus on keeletehnoloogia toimimine mingi süsteemi osana või keeletehnoloogilise fookusega rakenduse valmimine;
3. Eesti Keeleressursside Keskuse (EKRK) kui keeletehnoloogia keskse taristu ja infovahendaja toetamine ning rahvusvahelise koostöö edendamine.

Haridus- ja Teadusministeerium toetab programmi aastas umbes 1,3 miljonit euro ulatuses. Programmist jagatakse toetusi iga-aastaselt avaliku konkursi kaudu ning taotlemine toimub Eesti Teadusinfosüsteemis.

Programmi sisuliseks juhtimiseks on haridus- ja teadusminister kinnitanud nõukogu:

• Martin Eessalu – esimees,  Haridus- ja Teadusministeerium, teadusosakonna peaekspert
• Andero Adamson – aseesimees, Haridus- ja Teadusministeerium, keeleosakonna nõunik
• Keaty Siivelt – keeletehnoloogia avalikus sektoris rakendamise spetsialist
• Jan Willemson – Cybernetica AS, vanemteadur
• Kristel Uiboaed – keeleteadlane
• Ott Velsberg - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, riigi infosüsteemide osakond, andmete juht

Programmi raames loodud keeleressursid ja tarkvaraprototüübid on intellektuaalne omand, mille kasutamist erinevatel eesmärkidel (avalik kasutus, teadustöö, ärirakendus) reguleerivad eri tüüpi litsentsid. Programmi raames loodud ressursse ja tarkvara haldab ja teeb kättesaadavaks Eesti Keeleressursside Keskus.

Eesti Keeleressursside Keskuse ülesanne on lisaks ka populariseerida keeletehnoloogiat, tegeleda keeletehnoloogia-alase infovahetusega Eestis ja rahvusvahelisel tasandil ning tutvustada Eesti keeletehnoloogia võimalusi ja ressursse.

Eesti Keeleressursside Keskus on ühtlasi CLARINi (Common Language Resources and Technology Infrastructure) keskuseks Eestis. Tegemist on keeleressursse ja -tehnoloogiat hõlmava rahvusvahelise taristuga, millega Eesti liitus 2012. aastal. CLARINi eesmärk on teha võimalikuks keeleressurssidealane koostöö eelkõige humanitaar- ja sotsiaalteadlaste vahel, tehes Euroopa Liidu maade keeletehnoloogilised ressursid (keeletarkvara, sõnastikud, teksti- ja kõnekorpused, keeleandmebaasid) teadlastele lihtsalt kättesaadavaks ja kasutatavaks.

Lisainfot programmi ja toetatud projektide kohta saab programmi koduleheküljelt või projektijuhilt:

Kadri Vare
Haridus- ja Teadusministeerium
email: kadri.vare@hm.ee
telefon: 735 0283

Haridus- ja Teaduministeerium osaleb Interregist rahastatud projektis „Baltic Science Network - A Science Powerhouse“ („BSN_Powerhouse“), mis on jätk varasemale Balti teadusvõrgustiku (Baltic Science Network, BSN) projektile. Balti teadusvõrgustik on koostööplatvorm, mille eesmärk on arendada ja rakendada teaduspoliitika instrumente Läänemere regioonis ning kindlustada regiooni huvide esindatus EL tasandil. Balti teadusvõrgustik on seni pakkunud teaduse valdkonnas tegutsevatele valitsus- ja rakendusasutustele, teadus- ja haridusasutustele võimalusi ühiste strateegiliste lähenemiste kujundamiseks, kuid projekt „BSN Powerhouse“ astub sellest ühe sammu edasi.

„BSN Powerhouse“ projekti põhieesmärk on kasvatada teadusvaldkonnas tegutsevate ministeeriumide ja rakendusasutuste võimekust välja töötada ja ellu viia rahvusvahelisele koostööle suunatud programme ja teotusmeetmeid, et tagada teaduse kõrge tase, soodustada innovatsiooni ning teadustaristute vahelist ja nendega seotud koostööd. Tegevuste temaatiline fookus on footon- ja neutronteadusel, eluteadustel (bioteadustel) ja heaoluriigi temaatikaga seotud teadusvaldkondadel. Projekti juhtpartneriks on Hamburgi teadusministeerium ning projekti on kaasatud erinevaid partnereid Läänemere regioonist (Saksamaa, Soome, Rootsi, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa).

Projekt keskendub kahe konkreetse toetusskeemi testimisele ja hindamisele:

1. Toetusskeem „LaunchPad“ keskendub teadustaristutele, nende kasutajaskonna laiendamisele ja koostööle footon- ja neutronteaduste valdkonnas. Täpsemalt testitakse kolmeastmelist lähenemist: esimese sammuna toetatakse interaktiivsete osalusvormide kaudu valdkonnaga seotud teadlaste, ettevõtlussektori esindajate ja teadustaristute ühiste projektiideede arutelu ja algatamist; teise sammuna toetatakse töötamist võimalike projektikavanditega, mis esitatakse rahvusvahelisele ekspertpaneelile hindamiseks ja tagasiside saamiseks; kolmanda sammuna jätkatakse suuremat potentsiaali omavate projektikavandite toetamist selleks, et need areneksid edasi konkreetseks teadustaristutele juurdepääsu või rahastustaotlusteks.

2. Toetusskeem „BARI“ keskendub noortele teadlastele ja teadlaste järelkasvu toetamisele uudse mobiilsusskeemi piloteerimise kaudu. Footon- ja neutronteaduste, eluteaduste (bioteaduste) ja heaoluriigi temaatikaga seotud erialade bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilastele pakutakse võimalust osaleda doktorantide poolt juhendatud praktikal (internship).

Eesti (Haridus- ja Teadusministeerium) osaleb toetusskeemi „LaunchPad“ piloteerimisel koostöös partneritega Lätist (Läti Haridus- ja Teaduministeerium) ja Venemaalt (Peterburi Elektrotehniline Ülikool), Eesti on seejuures toetusskeemi tegevuste juhi rollis. Haridus- ja Teadusministeeriumi toetus projekti tegevuste elluviimiseks on 134 400 eurot (sh kaasfinantseering 15%), projekt lõppeb 2021. a juulis. Toetusskeemi „BARI“ puhul piirdub Eesti roll toetava rolliga, peamiselt seisneb panus toetusskeemi kohta info levitamises ülikoolides ja üliõpilaste võrgustikes.

Lisainfot projekti kohta saab koduleheküljelt.

Kontakt: 
Hella Lood
Haridus- ja Teadusministeerium
teadusosakonna peaekspert
e-post: hella.lood@hm.ee