Baasfinantseerimine
Baasfinantseerimine on teadus- ja arendustegevuse finantseerimine teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, sealhulgas riigisiseste ja -väliste projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks ning infrastruktuuri investeerimiseks.
Baasfinantseerimine suurendab teadus- ja arendusasutuste initsiatiivi ja vastutust oma teadus- ja arendustegevuse planeerimisel, võimaldab keskenduda senisest enam põhitegevusele ning saavutada paremaid tulemusi. Baasfinantseerimine aitab tagada finantseerimise stabiilsust ning suurendab teadusasutuste kindlustunnet.
Hindamiskriteeriumid
Baasfinantseerimist eraldatakse teadus- ja arendusasutustele, mille teadus- ja arendustegevust on positiivselt evalveeritud. Riigieelarvest ette nähtud vahendid eraldatakse baasfinantseerimise kogumahust 95%, arvestades seejuures eelneva kolme aasta teadus- ja arendustegevuse tulemusi.
Baasfinantseerimise määramisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:
- kõrgetasemeliste publikatsioonide arv rahvusvahelist tunnustust omavates ajakirjades, kõrgetasemeliste teadusmonograafiate ja monograafia peatükkide arv ning teadus- ja arendusasutusele kuuluvate patentide ja patenditaotluste arv (40%);
- teadus- ja arendustegevuse finantseerimise maht (teadus- ja arendustegevusega otseselt seotud grandid ja lepingud, tulud litsentside müügist ja patentidest) finantsaruannete alusel (50%);
- asutuse osalus doktoriõppes (10%).
Baasfinantseerimisele riigieelarves ette nähtud vahendite kogumahust 5% eraldatakse rahvusteaduste täiendavaks toetamiseks.
Taotlemine ja aruandlus
Baasfinantseerimise mahu määramise alusandmeid (välja arvatud artiklid ja patendid) esitavad teadus- ja arendusasutused (välja arvatud ülikoolide struktuuriüksused) Haridus- ja Teadusministeeriumile või ministeeriumi poolt selleks volitatud juriidilisele isikule või asutusele baasfinantseerimise jaotuse kinnitamisele eelneva aasta 1. oktoobriks.
Teadus- ja arendusasutusele eraldatud baasfinantseerimise kasutamise kohta esitab teadus- ja arendusasutus Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt baasfinantseerimise eraldamisele järgneva aasta 15. veebruariks aruande vastavalt baasfinantseerimise määruse lisas neli toodud vormile ja aruande seletuskirja.
Haridus- ja teadusministri määrus "Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise määramise tingimused ja kord"
Teaduse tippkeskused
Euroopa struktuurivahenditest perioodil 2014-2020 toetatava tegevuse “Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks” üldeesmärgiks on Eesti teadus- ja arendusasutuste rahvusvaheliselt kõrge kvaliteediga teadus- ja arendustegevuse toetamine ja jätkusuutlikkuse tagamine ning sellega eelduste loomine Eesti teaduse koostöö- ja konkurentsivõime tugevdamiseks Euroopa teadusruumis.
Tegevust toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Toetussummaks on planeeritud ligikaudu 41,2 miljonit eurot. Maksimumtoetus ühe projekti kohta on kuni 6 miljonit eurot ning omaosalus vähemalt 5%.
Meetme rakendamisel toetatakse tippkeskusega otseselt seotud tegevusi nagu alus- ja rakendusuuringud ja arendustegevus; teadus- ja arendustegevuse jaoks vajalike väikevahendite ja aparatuuri soetamine ja kaasajastamine; teadlaste koolitamine ja järelkasvu toetamisega seotud tegevused; tippkeskusega seotud riigisisest ja rahvusvahelist koostööd; innovaatiliste ideede väljatöötamist ja testimist ning teadustegevuse tulemuste levitamist ja populariseerimist.
Teaduse tippkeskused aastatel 2008-2015
- Arvutiteaduse tippkeskus - Tallinna Tehnikaülikool, keskuse juht Tarmo Uustalu
- Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus - Tartu Ülikool, keskuse juht Martin Zobel
- Genoomika tippkeskus - Eesti Biokeskus, keskuse juht Maido Remm
- Integreeritud elektroonikasüsteemide ja biomeditsiinitehnika tippkeskus -Tallinna Tehnikaülikool, keskuse juht Raimund Ubar
- Keemia bioloogia tippkeskus - Tartu Ülikool, keskuse juht Tanel Tenson
- Kultuuriteooria tippkeskus - Tartu Ülikool, keskuse juht Valter Lang
- Siirdeuuringud neuroimmunoloogiliste haiguste paremkas diagnostikaks ja raviks -Tartu Ülikool, keskuse juht Eero Vasar
Teaduse tippkeskused aastatel 2011-2015
- Dark Matter in (Astro)particle Physics and Comology - Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, keskuse juht Martti Raidal
- Keskkonnamuutuste kohanemise tippkeksus - Eesti Maaülikool, keskuse juht Ülo Niinemets
- Kõrgtehnoloogilised materjalid jätkusuutlikuks arenguks - Tartu Ülikool, keskuse juht Enn Lust
- Mesosüsteemide teooria ja rakendused -Tartu Ülikool, keskuse juht Vladimir Hiznjakov
- Mittelineaarsete protsesside analüüsi keskus -Tallinna Tehnikaülikool, keskuse juht Jüri Engelbrecht
Teaduse tippkeskused aastatel 2014-2020
- Globaalmuutuste ökoloogia looduslikes ja põllumajanduskooslustes, toetuse saaja Eesti Maaülikool, keskuse juht Ülo Niinemets
- Tume universum, toetuse saaja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Insitituut, keskuse juht Martti Raidal
- Kontrollitud korrastatus kvant- ja nanomaterjalides, toetuse saaja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Insitituut, keskuse juht Urmas Nagel
- Uudsed materjalid ja kõrgtehnoloogilised seadmed energia salvestamise ja muundamise süsteemidele, toetuse saaja Tartu Ülikool, keskuse juht Enn Lust
- Genoomika ja siirdemeditsiini tippkeskus, toetuse saaja Tartu Ülikool, keskuse juht Andres Metspalu
- Molekulaarse rakutehnoloogia tippkeskus, toetuse saaja Tartu Ülikool, keskuse juht Tanel Tenson
- Eesti-uuringute Tippkeskus, toetuse saaja Eesti Kirjandusmuuseum, keskuse juht Mare Kõiva
- Teadmistepõhise ehituse tippkeskus, toetuse saaja Tallinna Tehnikaülikool, keskuse juht Jarek Kurnitski
- IT Tippkeskus EXCITE, toetuse saaja Tallinna Tehnikaülikool, keskuse juht Maarja Kruusmaa
Kontaktid ja täiendav info toetatud programmide kohta asub Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel.