Euroopa Sotsiaalfondi toetatava tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ eesmärk on motiveerida täiskasvanuid õppima ning luua kvaliteetsed, paindlikud ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused.
Kursustele registreerimise info leiate õppeasutuste kodulehtedelt. Информацию о регистрации на курсы можно найти на страничках учебных заведений.
Lisainfo
-
2022. a tellimuse raames pakutavad tasuta kursused: ministri käskkiri ja tasuta kursuste nimekiri 2022
-
Kontaktisik Merle Rosman (Merle.Rosman@hm.ee; 7354075)
Tasuta kursused 2023
Otsing ei andnud tulemust. Proovige otsida kursust õppeastuse või valdkonna järgi eraldi
„Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ eesmärgid 2015-2023
Elukestvas õppes osaleb aastas ligikaudu 150 000 inimest. Madalama haridustasemega inimesi on nende hulgas siiski vähe. Uuringute kohaselt võivad takistused olla seotud nii õppimisse suhtumise, elustiili kui ka täiskasvanuhariduse võimalustega.
Tasuta kursustele lisaks kavandatud toetusmeetmed ja arendustegevused aitavad neid takistusi ületada ning tagada kvaliteetsete õppekavade alusel asjakohase ja õppija vajadusi arvestava õppe korraldamise.
Toetuse andmise tingimused "Täiskasvanuhariduse edendamine
ja õppimisvõimaluste avardamine"
86500 täiskasvanut on läbinud täienduskoolituse ja saanud selle kohta tunnistuse.
Madalama haridustasemega inimeste õppesse toomiseks on sisse töötatud jätkusuutlikud koostöömudelid.
Teadlikkus õppimisvõimalustest ja valmisolek õppida on suurenenud.
Kasvanud on kvaliteedinõudeid täitvate täienduskoolitusasutuste arv.
Tõuseb elanikkonna teadlikkus varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) võimalustest ning VÕTA-t hakatakse rohkem kasutama.
Tegevused
Täiskasvanute üld- ja kutsehariduse korralduse kaasajastamine
2017. aasta kevadel valmis uuring „Välisriikide kogemus madala haridustasemega täiskasvanute tasemekoolitusse tagasitoomisel ja nn teise võimaluse hariduse korraldamisel“. Lõpparuanne sisaldab ülevaadete Soome, Taani ja Läti, Rootsi ja Leedu täiskasvanute tasemeõppesse tagasitoomise praktikatest koos järelduste ja soovitustega. 2018. aastal valmis analüüs täiskasvanutele pakutavast mittestatsionaarse üldharidusõppe parematest praktikatest koos soovitustega tasemeõppe täiskasvanud õppijatele sobivamaks ja toetavamaks kujundamisest. 2019. aastal valmis uuringufirma Praxis uuring „Kutsekeskharidusõpe keskhariduseta täiskasvanutele ― võimaluste ja/või soovi puudus“.
VÕTA – varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine
Piirkondliku koostöö arendamine täiskasvanute õppesse toomiseks
Tegevusi aitab partnerina ellu viia Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon ANDRAS, kes korraldab piirkondlikku koostööd kõigis maakondades. Toimuvad ühised arutelud täiskasvanuhariduse võrgustike ja kohalike omavalitsuste esindajate vahel. Seal jagatakse ülevaadet täiskasvanuharidusest riigi ja maakonna tasandil ning arutletakse koostöövõimaluste üle täiskasvanuõppe edendamisel. Arendustegevustena korraldatakse nii maakondlikke kui riiklikke seminare ja õppekäike.
Ühe tegevussuunana toetatakse täiskasvanute gümnaasiume, et suureneks nende võimekus täiskasvanuid tasemeõppesse tagasi tuua. Selleks korraldatakse ühiseid koostööseminare ja õppekäike. Lisaks on käivitatud õppijate saadikute liikumine, mis aitab vähendada õppijate väljalangevust ning tõhustada õpilaste, juhtkonna ning personali vahelist infovahetust. Õppijate saadikud pakuvad tuge kaasõpilastele. Õppijate leidmiseks, aktiivsuse ärgitamiseks ja õppes püsimise toetamiseks toimub Täiskasvanud Õppijate Foorum (TÕF).
Piirkondliku koostöö tõhustamiseks on koos Kodukandi liikumisega käivitatud võrgustik „Kogukonna toel õppima“, mis hõlmab kõiki maakondi ja aitab paremini jõuda nende inimesteni, kes võiksid keskhariduse omandamise lõpuni viia. Info viimine sihtrühmani toimub Facebooki lehel TERITA - teisel ringil targaks.
Elukestva õppe populariseerimine
Populariseerimistegevusi viib partnerina ellu Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon ANDRAS. 2016. aastal valmis täiskasvanuhariduse kommunikatsioonistrateegia ning koostöös raamatukogudega toimus kampaania „Kingi võimalus“ õpivõimaluste infootsingu toetamiseks raamatukogus. 2017. aastal viidi nii raamatukogudes kui piirkondlike kampaaniatena läbi elukestvat õpet populariseeriv ja õpivõimaluste kohta infot levitav kampaania „Õige aeg on õppida“. Aastatel 2017-2018 viidi esmakordselt läbi üleriigiline täiskasvanuhariduse teavituskampaania „Jälle kooli“. Turu-Uuringute AS viis läbi kampaania nähtavuse uuringu, mille põhjal jõudis kampaania ühe või teise kanali kaudu 2017. aastal lausa 81%-ni ja 2018. aastal 78%-ni Eesti elanikkonnast. 2018. aastal tutvustati õppimisvõimalusi ka kahe telesaadete sarja kaudu. 2019-2020. aastal on käimas uus üleriigiline kampaania sõnumiga „Õpi midagi uut koos teiste täiskasvanutega!“.
Valdkonna iga-aastane tähtsündmus on Täiskasvanud õppija nädal (TÕN), mille eesmärk on populariseerida elukestvat õppimist ja tutvustada väga mitmekesiseid õppimisvõimalusi. Fookuses on inimese õppimine ja enesetäiendamine kogu elu jooksul. TÕNi raames toimub erinevais Eestimaa paigus arvukalt tegevusi – loengud, õpitoad, näitused, avatud uste päevad, koolitused, ekskursioonid. Nädala oluline osa on silmapaistvamate täiskasvanud õppijate, õpitegude ja õppimise toetajate tunnustamine nii maakondlikult kui üleriigiliselt.
Koolitajate koostöö edendamiseks korraldatakse konverentse, töötubasid, meistriklasse, sümpoosione ning kutse taotlemist või taastõendamist ettevalmistavaid seminare.
Täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi arendamine
Täienduskoolitust pakuvad paljud erinevad koolitusasutused, kuid pakutava koolituse kvaliteet ei ole ühtlane. Eesmärk on jõuda olukorrani, kus täienduskoolitus on õppijakeskne, motiveeriv, asjakohane, paindlikult korraldatud ja toimub sobivas õpikeskkonnas.
2016. aastal uuendati väljundipõhise õppekava koostamise juhendmaterjali. 2018. aastal valmis ministeeriumi ekspertide ja koolitajate koostöös juhendmaterjal täienduskoolitusasutuse pidajale.
Toetatakse koolitusasutusi koolituste kvaliteedi arendamisel ja täiskasvanute koolituse seadusest tulenevate nõuete täitmisel. Koostatakse ja levitatakse juhendmaterjale, korraldatakse seminare ja koolitusi. Infot Eestis tegutsevate täienduskoolitusasutuste kohta koondab Eesti hariduse infosüsteem (EHIS), mille registrisse on 2020, aasta 1. jaanuari seisuga kantud 1227 koolitusasutust. Alates 2017. aasta kevadest esitavad need asutused oma tegevusnäitajaid, mis on kättesaadavad Haridussilmas.
2018. aasta septembrist alustas täienduskoolituse kvaliteedi arendamise partnerina Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA). Piloteeritakse täienduskoolitusasutuste lävendipõhist hindamist ja töötatakse välja ettepanekud täienduskoolituse kvaliteedi tagamiseks.
Täienduskoolituse pakkumine täiskasvanutele
Alates 2020. aastast pakuvad tasuta kursusi ka kõrgkoolid. Lähtuvalt tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA soovitustest on need kursused põhiliselt suunatud spetsialistide erialaste IKT-oskuste täiendamiseks. See aitab toetada erinevate majandussektorite ettevõtteid uute tehnoloogiate kasutuselevõtul ning ettevõtetel ja organisatsioonidel digitaliseerida oma tooteid, teenuseid ja äriprotsesse.