2018. aastal kooli läinud lapsed on 2030. aastal noored täiskasvanud. Koolid seisavad silmitsi kasvavate nõudmistega valmistada õpilasi ette kiireteks majandus-, keskkonna- ja ühiskonnamuutusteks, töökohtadeks, mida pole veel loodud, tehnoloogiateks, mida pole praeguseks leiutatud, ja selliste sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, mida täna ei osata veel ette näha. Haridus saab anda õppijatele tegutsemis-võimekuse, pädevused ja sihikindluse, et kujundada oma elukäiku ja olla kasulik teistele. Seetõttu on muutused paratamatud.
Projektist "Hariduse ja oskuste tulevik 2030" saab lähemalt saab lugeda OECD veebilehelt.
Mis on OECD projekt "Hariduse ja oskuste tulevik 2030"?
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) käivitas 2015. aastal õppimise ja oskuste koostööprojekti "Hariduse ja oskuste tulevik 2030".
Projekti üldeesmärk on kujundada ühine arusaam teadmistest, oskustest, hoiakutest ja väärtustest, mida õpilased ja õpetajad 21. sajandil õppimiseks, õpetamiseks ning üldise heaolu loomiseks vajavad. Selleks on oluline toetada riike leidmaks vastused kahele fundamentaalsele tulevikuharidust puudutavale küsimusele:
- milliseid teadmisi, oskusi, hoiakuid ja väärtushinnanguid vajavad tänased õpilased, et olla edukad maailmas aastal 2030. ning seda maailma kujundada?
- kuidas saab haridussüsteem neid teadmisi, oskusi, hoiakuid ja väärtushinnanguid tõhusalt arendada?
Eesti õppekava mõistes keskendub "Hariduse ja oskuste tulevik 2030" küll põhikooli kolmandale kooliastmele, kuid samavõrd oluline on, et õppimise edenemisele pöörataks tähelepanu läbi kõikide haridustasemete ja ka elukestvas õppes, muutes õppekava ümberkujundamise protsessi tõenduspõhisemaks ja süstemaatilisemaks. Uuenenud õppekavad eeldavad muudatusi nii õppimises kui ka õpetamises, õpilaste ja õpetajate toimevõimekuse avardumist.
Projekti "Hariduse ja oskuste tulevik 2030" ajakava
I etapp: 2015 - 2018
Projekti esimeses etapis uuriti hariduse ees seisvaid pikemaajalisi väljakutseid, viidi läbi rahvusvaheline õppekavaanalüüs. Põhiküsimus, millele vastust otsiti, oli MIDA õpetatakse ja õpitakse.
Analüüsi tulemusena töötati välja Õppekompass ehk kontseptuaalne õpperaamistik 2030: tuleviku kujundamiseks vajalikud teadmised, oskused, hoiakud ja väärtused ning ümberkujundavad pädevused ja põhioskused, millele õppes tuleks keskenduda, samuti õppija toimevõimekuse kui tuleviku kujundamisel vääramatu asjaolu
I etapis valmisid mitmed temaatilised raportid, mis hõlmavad teoreetilistele analüüsidele ja riikide praktikatele tuginevaid õppekavaarendusega seonduvaid teemasid.
II etapp: 2019 ja edasi
Projekti teise etapi põhiküsimuseks on see, KUIDAS õpetatakse. Vaatluse all on kolm valdkonda:
- õpetaja pädevused, õpetajate toimevõimekus (agentsus) ning heaolu
- õpetaja professionaalne areng ja
- õpetajakoolituse ning õpetamis- ja hindamisstrateegiate vastavusse viimine õppekava uuendustega.
Koostatakse õpetamisraamistik 2030 (Teaching Framework 2030) st Õpetamiskompass.
Virtuaalne globaalfoorum 10. - 12.05.2021
Projekti „Hariduse ja oskuste tulevik 2030“ raames toimus Tallinnas 10.-12. mail 2021 virtuaalne globaalfoorum. Foorumi keskmes oli võrdsete võimaluste tagamine hariduses, personaalne ja digitaalne õpe ning õpetajate kompetentsid selle saavutamiseks. Tutvustati ka Eesti haridussüsteemi ja meie hariduspraktikaid.
OECD hariduse ja oskuste direktoraadi juht Andreas Schleicher tutvustas projekti tulemusena valminud raportit „Adapting Curriculum to Bridge Equity Gaps. Towards an Inclusive Curriculum“ (tööversiooni pealkiri „Ensuring Equity through Curriculum Innovations“). Raport käsitleb väljakutseid ja võimalusi digiõppes, selle paindlikkust ja personaliseeritust võrdsete õpivõimaluste tagamisel ning nüüdisaegset universaalset mudelit õppimise põhiküsimustele miks, mida ja kuidas vastuste leidmiseks. Eesti haridus- ja teadusminister Liina Kersna andis ülevaate Eesti haridusedu mõjutanud valikutest.
Foorumit korraldasid OECD, Haridus- ja Teadusministeerium, Haridus- ja Noorteamet ning Eesti Õpilasesinduste liit. Osalesid haridusametnikud ja -spetsialistid ning haridustöötajad ja õpilased nii Eestist kui ka teistest OECD liikmesriikidest. Foorum on järelvaadatav siit.
OECD projekti "Hariduse ja oskuste tulevik 2030" materjalid
- Projekti tutvustav flaier eesti ja inglise keeles.
- Visioon "The Future We Want" (2018) ja õppekompass eesti keeles (2019)
- Ülevaade projekti teematilistest analüüsidest "Õppekava (ümber)kujundamine". Curriculum (re)design. A series of thematic reports from the OECD Education 2030 project. Overview Brochure", ja eesti keeles "õppekava (ümber)kujundamine" (2021)
- Õppekavade ajakohastamise temaatilised raportid inglise keeles, mida täies mahus eesti keelde ei tõlgita:
- Õppekava ülekoormatus: tee edasi (2020);
- Loeb see, mida õpilased õpivad: liikudes 21. sajandi õppekava suunas (2020);
- Võrdsete võimaluste tagamine õppekava uuenduste kaudu (2021);
- Õppekava paindlikkus ja autonoomia (ilmumas – pealkiri kinnitatakse);
- Õppekavas hõlmatud väärtushinnangud: parema tuleviku kujundamine (2021);
- Ökosüsteemne lähenemine õppekavaarendusele ja rakendamisele (ilmumas – pealkiri kinnitatakse)
- Kehalise kasvatuse õppimise muutmine dünaamiliseks ja kaasavaks aastaks 2030 (2019)
- Matemaatika õppimise nüüdisajastamine (ilmumas – pealkiri kinnitatakse)
- Sekundaaranalüüs „Eesti põhikooli riiklik õppekava rahvusvahelises võrdluses“ (Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool, 2021)
- Õppekavade analüüsi tehniline raport (Policy survey on curriculum redesign (PQC), Curriculum content mapping (CCM), Mathematic Currriculum Document Analysis (MCDA))