Õpetajatega sõlmitakse tööleping, kus töösuhted lähtuvad töölepingu seadusest samamoodi, nagu teistegi töötajatega.
Õpetajate tööaeg täistööaja korral on tavapärase 40 tunni asemel 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Selle aja sisse tuleb mahutada nii antavad ainetunnid, tundideks ettevalmistus kui kõik muu, mis õpetajaametisse kuulub. Seega, kuigi ametinimetus on sama, siis töö sisu võib õpetajate vahel erineda oluliselt. Iga ametikoht on unikaalne ja seda on võimalik arvesse võtta ka tasustamisel.
Vahendid töötasu maksmiseks eraldab haridusasutusele selle pidaja. Põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate osas määrab riik õpetaja töötasu alammäära, millest vähem ei tohi täistööajaga töötavale õpetajale kalendrikuus töötasu maksta. Alates 01.01.2020 on selleks summaks 1315 eurot kuus (bruto).
Kui õpetaja töötasu alammäär oli enne 2014. aasta esimest jaanuarit kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 76 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse alusel suurem kui Vabariigi Valitsuse määruse "Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär" §-s 1 kehtestatud töötasu alammäär, tagatakse õpetajale töötasu alammäär eelnimetatud määruses kehtestatud suuruses.
Lisainfo
-
Infomaterjal õpetaja töösuhete ning lepinguliste õiguste ja kohustuste kohta
-
Tööleping vs võlaõiguslik leping ehk kas õpetaja võib töötada võlaõigusliku lepinguga?
-
Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate üldhariduskoolide palgakorralduse raamjuhend
-
Andmed õpetajate palga kohta visuaalse haridusstatistika andmebaasist HaridusSilm
Kvalifikatsioonid
Haridus- ja teadusminister on oma määrusega kehtestanud kvalifikatsiooninõuded üldhariduskooli direktorile, õppealajuhatajale, õpetajatele ja tugispetsialistidele (logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog). Töötajate kvalifikatsioonile vastavuse hindamise õiguslik pädevus on tööandjal, täpsemalt määruse rakendussätetest.
Määruse seletuskiri
Minister on määrusega kehtestanud kvalifikatsiooninõuded ka koolieelses lasteasutuses töötavatele pedagoogidele.
Varasemate kvalifikatsioonide vastavus kehtiva haridussüsteemi kvalifikatsioonidele on sätestatud haridus- ja teadusministri määrusega "Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus"
Täpsemalt kvalifikatsioonide lehelt
Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamist reguleerib välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus.
Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamine on vajalik, kui inimene on omandanud hariduse välisriigis ning soovib Eestis töötada pedagoogina.
NB! Ukraina ja teiste kolmandate riikide õpetajate ning tugispetsialistide kvalifikatsioonile rakenduvad siseriiklikud nõuded (määrus) ning kutsekvalifikatsiooni tunnustamist nende puhul läbi ei viida.
Kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks on vaja:
- esitada avaldus Haridus- ja Teadusministeeriumile (hm@hm.ee);
- maksta riigilõiv 32 eurot enne avalduse esitamist. Riigilõivu tasumist kontrollib ministeerium riigikassast (riigilõivu tasumist tõendavat kviitungit või selle koopiat ei ole taotlejal tarvidust paberkandjal esitada);
siseriiklik makse: Rahandusministeeriumi kontole SEB pangas (a/a EE891010220034796011, viitenumber 2800047737). Kolmanda isiku poolt tasumisel palume märkida selgitusse isiku nimi, kelle taotluse menetlemise eest riigilõiv tasutakse.
välismakse: Rahandusministeerium, Suur-Ameerika 1, Tallinn 15006, Estonia; AS SEB Pank, Tornimäe 2, Tallinn 15010 Estonia; IBAN EE891010220034796011, BIC/SWIFT kood – EEUHEE2X; viitenumber 2800047737.
- esitada järgmised dokumendid:
koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest;
välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument (diplom, tunnistus, sertifikaat, pädevuskinnitus) või selle kinnitatud ärakiri;
vajadusel lisadokumendid ( tõend töökogemuse kohta, abielutunnistus nimemuutuse korral, võõrkeelsete dokumentide tõlked vm).
Otsus, kas taotleja välisriigis omandatud kvalifikatsioon vastab ametikoha nõuetele Eestis, tehakse kahe kuu jooksul avalduse ja kõigi dokumentide esitamisest alates.