Ühiskonna kasvavad ootused seavad üha uusi väljakutseid haridusele, mis tähendab seda et nii õpetjatel kui ka juhtidel tuleb kanda mitmed erinevad rolle ja funktsioone, mis nõuavad juhtimiskompetentsi, valmisolekut, oskust meeskonnatööks ja teisi olulisi juhtimisega ning õpetamisega seotud oskusi.
Varasemast enam tuleb õpetajate ja juhtide professionaalsuse hindamisel ja arendamisel keskenduda kompetentside hindamisele ja õppijate tervikliku arengu toetamisele. Samas tuleb meeles pidada, et iga töötaja vastutab enesearendamise ja kvalifikatsiooni säilitamise eest vähemalt ametikohale esitatavate nõuete ulatuses. Õpetaja ja haridusasutuse juht on ise aktiivne õppija, kes planeerib, juhib ja hindab oma õppimist ning professionaalset arengut.
Täiendusõpe
Täiendusõpe on süsteemne tegevus, mis on suunatud õpilase arengu toetamisele õpetajate ja haridusasutuse juhtide enesearengu kaudu. Täiendusõppe all peetakse silmas tööalast enesetäiendamist ehk õppimist laiemalt, mis hõlmab nii kutse-, ameti- ja erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist kui ka individuaalset enesetäiendamist õppematerjalide abil, kursustel osalemist, õpet juhendaja abil, õppimist teiste juhendamisel, õppereise, kolleegide vastastikust tööalast nõustamist ja parimate praktikate jagamist.
Täiendusõppe organiseerimisel lähtutakse õpetajate ja haridusasutuse juhtide täiendusõppe kontseptsioonist, mis valmis Haridus- ja Teadusministeeriumi ja partnerite koostöös 2014. aastal.
Vastavalt kontseptsioonile lepitakse igal aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi ning sidusrühmade koostöös kokku täiendusõppe prioriteedid. 2016. aastal on nendeks kaasava hariduse ja muutuva õpikäsituse rakendamine, õppimist toetav hindamine, kodanikualgatus ja ettevõtlus ning elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Kogu täiendusõpe peab toetama läbivalt kahe tuumikpädevuse arendamist, milleks on: IKT kasutamise oskus õppetöös ning eneseanalüüsioskus ja uurimispädevus. Prioriteetide kohta loe lähemalt siit.
Täiendusõppe võimaluste ja rahastamise kohta leiab täpsemat teavet sihtasutuste HITSA ning Innove õpetaja ja koolijuhi täienduskoolituse keskuse ja struktuuritoetuste kodulehtedelt.
Rahvusvaheline koolitus
Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu pakuvad mitmeid erinevaid võimalusi õpetajate rahvusvaheliseks koostööks ja täiendkoolitusteks.
Kutsestandardid
Eesti õpetajahariduse arendamisel on kokku lepitud, et kutsestandardid on koolitusprogrammide aluseks nii õpetaja esmaõppel, kutseaastal kui ka täienduskoolituses. Täpsemalt saab kutsestandardite kohta lugeda leheküljelt kutse andmine.
Kutseaasta
Kutseaasta programmi on oodatud koolieelse lasteasutuse õpetajad, eripedagoogid, üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpetajad ning nende kogenud kolleegid. See on riiklikult käivitatud kava, mille aluseks on õpetajakoolituse raamnõuded.
Programmi finantseerib Haridus- ja Teadusministeerium ning selle elluviijateks on Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Õpetajad saavad valida endale sobiliku ülikooli programmi.
Ülikooli keskuste roll õpetajate professionaalse arengu toetamisel:
- Õpetajate tugiprogramm. Algajatele õpetajatele kavandatud tugiprogrammi seminare viiakse läbi koolivaheaegadel. Seminaridel analüüsitakse esimese tööaasta(te) kogemusi, käsitletakse õpetaja igapäevatöös üleskerkinud probleeme ja otsitakse üheskoos või vajadusel asjatundjate kaasamisel neile lahendusi.
- Mentorite koolitus. Koolituse käigus selgitatakse kutseaasta rakendamisega seotud aspekte ja toetatakse juhendamisalaste oskuste arengut.
- Infovahetus mentoritele ja algajatele õpetajatele. Moodustatud on õpetajate ja mentorite elektroonilised listid, mille vahendusel on võimalik lisaks koolitustele ja seminaridele vahetada operatiivsemalt infot ja leida kutseaasta rakendamisega seotud kitsaskohtadele lahendusi.
- Mentorite seminarid. Mentoreid, kellel on mentorikoolitus, juhtimiskoolitus või praktikantide juhendajate koolitus läbitud, kutsutakse 2-3 korda aastas seminarile, kus antakse ülevaade konkreetsel õppeaastal toimuvast, nõustatakse ning arutletakse edasiste tegevuste teemadel.
- Kutseaasta läbinute supervisioon. Õpetajaks kujunemine on pikk protsess, selleks võimaldatakse algajatel õpetajatel, kes on kutseaasta läbinud, supervisioonigrupis jätkata.
Lisainfo ja registreerimisvormid