Noortepoliitika on osa laiemast noortevaldkonnast. Noortepoliitika peamised toimealad on noorsootöö, sotsiaal-, tööhõive-, tervise-, kultuuri-, pere- ja kuriteoennetuspoliitika. Noortepoliitika arendamine on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas lisaks haridus-, teadus- ja keelepoliitikale.
Aastatel 2006–2013 kehtinud noorsootöö strateegias võeti eesmärgiks kujundada välja ja viia ellu noore tegelikest vajadustest ning väljakutsetest lähtuv koordineeritud ja eesmärgikindel tegutsemine erinevates eluvaldkondades ehk lõimitud noortepoliitika.
Lõimitud noortepoliitika elluviimiseks on kõigil ministeeriumidel kohustus arvestada noortepoliitika põhimõtetega oma vastutusvaldkondades, arendades meetmeid ja tehes otsuseid, mis noori puudutavad.
Noortevaldkonna arengukava 2021-2035
2021. aasta 1. jaanuaril oli Eestis 273 627 7–26-aastast noort, mis moodustab 20,6% Eesti rahvastikust. Nagu suures osas teisteski Euroopa riikides, on noorte osakaal elanikkonnast vähenemas. Statistikaameti prognoosi järgi jätkub noorte osakaalu vähenemine kogurahvastikust kuni aastani 2022, mil see hakkab tasapisi taas kasvama. Kasvutrend püsib kuni aastani 2039, seejärel hakkab noorte osakaal kogurahvatikust jälle langema.
Järgmise perioodi arengut kavandades on oluline lähtuda:
- Noortevaldkonna lõimitud toimimisest. Noore vajadustest ja väljakutsetest lähtuv koordineeritud ja eesmärgikindel tegutsemine erinevates eluvaldkondades peab olema süsteemne ja järjekindel.
- Kvaliteetsest noorsootööst. Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on avalike teenuste kogum, mille eesmärk on luua noorele tasemeõppe-, töö- ja koduväliseid võimalusi noore vaba tahte alusel enese avastamiseks, arenguks, koos- ja isetegevuseks. Kvaliteet tuleneb tegevuste süsteemsusest ja teadlikust mõtestamisest ning kvaliteedi aluseks on kvalifitseeritud noortevaldkonna töötajaskond, nende erialased pädevused, algatus- ja eestvedamisvõime, professionaalne tegevuspraktika ning nende järjekindel täiendamine erialase tasemehariduse, koolituste jm enesetäiendamise teel.
- Rahvusvahelisest koostööst. Rahvusvaheline koostöö toetab noorsootöö (sh noorte huvihariduse) ja noortepoliitika mitmekülgset arengut. Rahvusvaheline koostöö noortevaldkonnas lähtub Eesti liikmelisusest Euroopa Liidus, Euroopa Nõukogus jt rahvusvahelistes koostöövormides, sh kahe- ja mitmepoolsetest koostöölepingutest.
- Laiapõhjalisest teadmusest. Noortevaldkonna teadmuse aluseks on analüüside ja teadusuuringute tulemused, igapäevatöös saadud kogemuspõhine oskusteave ning noorte kui oma elu ekspertide sisend ja panus. Koordineeritult peab toimima valdkonna osaliste süsteemne andmekorje, olukorra seire, uuringute ja analüüside korraldamine ning koostöö, sh teadlastega, s.o terviklik seire- ja analüüsisüsteem.
Arengukava meetmeid läbivad põhimõtted:
- Teadvustada, et noortel on eriomased vajadused. Noored kogevad oma iseseisvumise ja sotsiaalse küpsemise teel kaalukaid üleminekuid, muutusi ja väljakutseid. Nad vajavad tähelepanu ja tuge, et vähendada sotsiaalse haavatavuse riski ja korvata vanusest tingitud piiranguid poliitilises osaluses ja esindatuses.
- Noortest teada ja aru saada. Noori ei saa käsitleda homogeense rühmana, vaid lähtuda tuleb nende vanusest, erinevatest väljakutsetest ja vajadustest.
- Tagada noorte õiguste ja autonoomia kaitse. Noortevaldkonnas käsitletakse noore elu ja arenguvajadusi ühtse tervikuna tagamaks, et võimalused ja tugi jõuab iga nooreni ilma teda eelnevalt kategoriseerimata (õpilane, töötu, õigusrikkuja jmt). Noorte õiguste kaitse on eeldus noorte teadlikkusele oma õiguste piiridest ja kohustustest.
- Võtta noori tõsiselt ja võrdväärsete partneritena. Suhtlus noorega peab tuginema eetilistel kaalutlustel ja empaatial. Määrav on noore vaba tahe ja osalus, samuti tema võimalused suhtlemiseks ja koosloomeks eakaaslastega, mis aitavad tal avastada iseennast ning õppida tundma teisi inimesi ja ümbritsevat elu.
- Tagada noorte mõtestatud aktiivne kaasamine ja osalus nii valikute kaalumisel kui otsuste tegemisel ja elluviimisel. Noortel peab olema võimalus valida, algatada ja luua lahendusi olulistele väljakutsetele, saades selleks piisavalt infot, tuge ja tagasisidet. Samuti peavad noored saama kaasa rääkida neile suunatud teenuste ja tegevuste planeerimisel, disainimisel, rakendamisel ja hindamisel.
- Väärtustada noorte kujunemisteed ja eneseteostust. Noortele suunatud lähenemised soodustavad arengut ja lähtuvad mitteformaalse õppe põhimõtetest, sh läbipaistvus, konfidentsiaalsus, vabatahtlikkus, osaleja aktiivne kaasamine jt demokraatlikud väärtused.
- Väärtustada iga noort. Suhetes noorega austatakse tema inimväärikust ja enesemääramisõigust ning lähtutakse tema eripärastest vajadustest ja soovidest. Austav ja võimestav suhtumine noortesse toetab ka lõimumist ja ühiskonna sidusust tervikuna.
Eesmärgid
Aastatel 2021–2035 keskendutakse noortevaldkonnas eesmärkidele ja tegevustele, mis aitavad saavutada positiivset muutust kõige olulisemate noorte ja ühiskonna ees seisvate väljakutsete osas. Arengukava üldeesmärk on noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Arengukava ei kirjelda kogu noortevaldkonda (s.o noortepoliitikat ja noorsootööd) ega kajasta teiste noortega seotud eluvaldkondade ja strateegiate noortele suunatud meetmeid, kuid omab nendega tihedaid seoseid.
Noortevaldkonna tegevustega soovitakse saavutada järgmisi strateegilisi eesmärke:
- HOOG - Noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud – hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade nügijad ning eestvedajad.
- OSA – Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud.
- ISE – Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks.
- KINDLUS – Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil.
Üldeesmärgi saavutamist mõõdetakse indikaatoriga:
- Noorte usaldus riigi vastu (%).
Arengukava ellu viimine ja maksumus
Arengukava ellu viimine toimub haridus- ja noorteprogrammi alusel. Arengukava ellu viimises osalevad lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumile ka Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Siseministeerium ja Kultuuriministeerium ning teised osapooled, eelkõige noortevaldkonna asutused ja ühingud, kohalikud omavalitsused. Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas on arengukava ellu viimisel oluline roll Haridus- ja Noorteametil.
Arengukava kogumaksumuseks on 90 miljonit eurot. Sellest 47 miljonit eurot moodustab välistoetus, kus Euroopa Liidu hariduse-, noorte- ja spordiprogrammi Erasmus+ osa on 24 miljonit eurot, Euroopa Liidu struktuurivahendeid 19 miljonit eurot.
Rahvusvaheline koostöö
Noortepoliitika kujundamisel ja elluviimisel Eestis on suur roll nii Euroopa Liidu kui ka Euroopa Nõukogu noortepoliitikal.
Eestil on noortevaldkonnas kahepoolne koostööleping Belgia flaami kogukonnaga ning tihe kogemuste vahetus Soomega. Koostöö on suunatud eeskätt noorsootöötajate ja noorsootöö organisatsioonide kogemuste vahetusele. Flandria koostöös osalevad lisaks Eestile ka Läti ja Leedu noortevaldkonna partnerid. Võimalused noortevaldkonna osapoolte koostööks on esile toodud ka mitmetes hariduse valdkonna rahvusvahelistes koostöölepetes. Täpsemalt välislepingute lehelt.