Noorsootöö on noorele ehk 7–26-aastasele isikule tingimuste loomine mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab tal vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda.
Noorsootöö korraldus
Noorsootöö korraldamise sh rahaliste vahendite planeerimise eest vastutab kohalik omavalitsus (volikogu, valla- või linnavalitsus ning selle hallatavad asutused ja partnerid).
Omavalitsuste noorsootöö korraldust reguleerivad noorsootöö seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Omavalitsustele toetuv korraldusmudel põhineb ühtlasi olulisel noorsootöö läbiviimise lähtekohal, et noorsootöö peab olema noorele võimalikult lähedal ning arvestab täiel määral riigi halduskorralduses kehtivat kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõtet.
Eesti noorsootöö korralduse kontekstis on omavalitsus ja riik partnerid. Riik loob seadusliku ja strateegilise raami ning toetab omavalitsusi prioriteetsetel teemadel ja teenuste tagamisel. Riiklike toetusprogrammide kaudu suunatakse ja toetatakse kohalike omavalitsuste tegevust, et suurendada noorsootöö kättesaadavust ning tagada parema kvaliteediga teenused noortega seotud asutustes.
Eri tasanditel on laialt levinud praktika, kus noorsootöö praktilise elluviimise ülesanded on delegeeritud kodanikuühendustele. Üleriigiliselt toetavad noortevaldkonna arengut mitmesugused katusorganisatsioonid, noorsootöö eri ametialasid ja organisatsioone ühendavad liidud, noorteühingud ja sihtasutused. Omavalitsustes pakuvad teenuseid mittetulundus- ja erasektori juhitavad huvikoolid, malevad, laagrid, noortekeskused ja ka noorteühingud.
Riigikogus menetleb juhtivkomisjonina noortevaldkonna teemasid kultuurikomisjon. Noortevaldkonna eest vastutavaks ministeeriumiks on Haridus- ja Teadusministeerium, mis kavandab noortepoliitikat, korraldab noorsootööd ja juhib Haridus- ja Noorteameti tööd.
Noorsootöö struktuurid
Noortekeskus on noorsootööasutus, mille tegevust korraldavad kohalikud omavalitsused või mittetulundusühingud. Noortekeskus on kõige laiema noorsootöö teenuste ampluaaga ning peamine noorsootöö teostaja. Noortekeskused võivad tegutseda erinevate vormidena, iseloomulikuks jooneks on, et enamus keskustest rakendavad avatud noorsootöö meetodit. 2021. aastal tegutses Eestis kokku ca 300 noortekeskust.
Huvikool on haridusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas ning loob huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu, sealhulgas oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevates valdkondades. Huvihariduse ühtsed nõuded on reguleeritud huvikooli seaduse ja huviharidusstandardiga, mis kehtib kõikidele huvikoolidele, olenemata nende õiguslikust seisundist. Eestis tegutses 2020/2021. õppeaastal 774 huvikooli, mis oli samaks õppeaastaks enda andmed kinnitanud, kus muusika, kunsti, spordi, üldkultuuri, tehnika ja looduse õppekavadel oli kokku 104 998 õppijat.
Noorteühing on mittetulundusühing, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on noored ja mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine. Haridus- ja Teadusministeerium toetab alates 2018. aastast strateegiliste partneritena 9 üleriigilist noorteühingut (sh katusorganisatsioonid Eesti Noorteühenduste Liit (ENL), Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) ja Eesti Üliõpilaskondade Liit) ning ühe aastase tegevustoetusega 9 noorteühendust. Ühingute toetamise kriteeriumiks on, et ühingus on vähemalt 500 liiget ja iga ühing tegutseb vähemalt viies maakonnas. Nendes noorteühingutes (v.a katusorganisatsioonid) oli 2020. aastal kokku 11 269 liiget.
Noortemalev on noorte konkurentsivõimet toetav töökasvatuslik projekt, mis ühildab töötamise ja noorsootöö võimalused. Maleva eesmärgiks on noorte konkurentsivõime tõstmine noore tööalaste oskuste ja teadmiste arendamise kaudu. 2020. aastal toetati 68 malevakorraldajat, kokku osales malevate tegevustes 4385 noort.
Noorte püsi- ja projektlaagrid on vastavalt üle või alla 60 päeva tervistavat ja arendavat puhkust pakkuvad laagrid, mille vahetus kestab vähemalt kuus päeva. Noorte püsilaagril peab olema kehtiv noortelaagri tegevusluba, projektlaager peab kooskõlastama oma tegevuse omavalitsusega. Noortelaagrite koondprojekti koordineerib Haridus- ja Noorteamet. Laagreid korraldavad huvikoolid, noortekeskused, noorteorganisatsioonid jt. 2020. aastal osales 25 püsilaagris ja 49 projektlaagris kokku 25 442 noort.
Noorsootööühing on mittetulundusühing, mittetulundusühingute liit või sihtasutus, mille eesmärgiks on noorsootöötajate, noorsootööasutuste või teiste noorsootöö tegijate ja korraldajate ühendamine ning nende huvide esindamine. Sellisteks ühinguteks näiteks Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Teadushuvihariduse Liit, Eesti Muusikakoolide Liit, ja Eesti Huvikoolide Liit.
Noorte osaluskogude eesmärgiks on võimaldada noortel osaleda otsustamisprotsessis ja kaitsta oma huve neid puudutavates valdkondades. Osaluskogul tavaliselt puudub juriidiline staatus ning selle koosseisu on noored valitud või delegeeritud. Eestis tegutses 2020. aastal 6 maakondliku tasandi noortekogu ja 49 noortevolikogu. Oluliste osalusvormidena tegutsevad üle Eesti ka erineva haridusastme koolide õpilasesindused.
Noorsootöö koolis on üldhariduskoolides ja kutsekoolides teostatav noorsootöö, mis toetab kooli õppekava eesmärkide saavutamist, põhineb tunnivälisel tegevusel ning seda korraldavad kooli huvijuht ehk koolinoorsootöötaja, kooli õpilasesindus, ringijuhid.