Akadeemiline tunnustamine ja kvalifikatsioonide vastavus
Akadeemiline tunnustamine on protsess, mille tulemusena antakse välisriigi hariduskvalifikatsiooni (diplomi, tunnistuse, akadeemilise kraadi vm) omanikule õigus juurdepääsuks õpingutele hariduse järgmisel tasemel või kõrghariduse järgmisel astmel või tehakse ettepanek osaõpingute tunnustamiseks õpingute jätkamiseks samal haridusastmel.
Tunnustamise aluseks on hariduskvalifikatsiooni hindamine ning vastavuse määramine Eesti haridussüsteemi kvalifikatsioonile.
Kõrgharidusega seotud välisriigi kvalifikatsioonide tunnustamiseks on Eesti ratifitseerinud "Kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide Euroopa regioonis tunnustamise konventsiooni", sõlminud riikidevahelisi kokkuleppeid ja võtnud vastu Vabariigi Valitsuse määruse välisriigi kvalifikatsioonide hindamise ja akadeemilise tunnustamise kohta.
Eesti kuulub Euroopa regiooni akadeemilise tunnustamise võrgustikesse ENIC ja NARIC, mida esindab Haridus- ja Noorteameti struktuuriüksus Akadeemilise Tunnustamise Infokeskus ehk Eesti ENIC/NARIC Keskus.
Varasemate Eesti Vabariigi ja endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus tänase haridussüsteemi kvalifikatsioonidele on sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega.
Lisainfo
- Vabariigi Valitsuse määrus "Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja kord"
- Vabariigi Valitsuse määrus "Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus"
- Määruse seletuskiri
- JUHEND (kvalifikatsioonide vastavuse määramise käsiraamat, 2006)
- Lühike selgitus koos vastavustabeliga
- Korduma kippuvad küsimused
Kontakt
- Haridus- ja Teadusministeerium: kõrghariduse osakonna juhtivekspert Janne Pukk, janne.pukk@hm.ee, tel 735 0132
- ENIC/NARIC Keskus: enic-naric@harno.ee, tel 697 9125
Kutsekvalifikatsioonide tunnustamine Euroopa Liidus
Vaba liikumine on Euroopa Liidu kodanike põhiõigus, s.t. õigust töötada, pakkuda teenuseid või luua oma ettevõte teises Euroopa Liidu või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigis (Island, Norra, Liechtenstein, Šveits). Teises riigis töötamiseks peab päritoluriigi kutsekvalifikatsioon olema tunnustatud ka vastuvõtva riigi poolt. Sageli ei ole kutsekvalifikatsiooni tunnustamine automaatne, sest haridussüsteemid ja tööturu traditsioonid on riigiti väga erinevad. Siiski on tunnustamise üks põhimõtetest, et kui inimesel on õigus ühes riigis töötada teatud kutsealal, siis peab teine riik tunnustamisel sellega ka arvestama, isegi kui kutsekvalifikatsiooninõuded on riigiti erinevad.
Euroopa Liidus on liikmesriigiti erinevad kutsealad seadustega reguleeritud - riiklikult võib olla kehtestatud teatud hariduse või töökogemuse nõue. Reguleeritud kutse puhul vajab välisriigi kutsekvalifikatsioon enne vaba juurdepääsu tööturule tunnustamist vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse poolt. Reguleerimata kutsealade puhul on juurdepääs teise riigi tööturule vaba.Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise hõlbustamiseks on Euroopa Liidus vastu võetud direktiiv, mille rakendamist koordineerib Eestis Haridus- ja Teadusministeerium. Direktiivi seletuskiri eesti keeles.
Selleks, et kutsealade valdkonnas toimuks reguleerimiseelne läbipaistev ja põhjalik analüüs kinnitas Vabariigi Valitsus 25. juunil 2020.a. oma protokollilise otsusega haldusjuhise.
Haldusjuhis võtab üle EL direktiivi 2018/958,
milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli.
Informatsiooni kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta annab Haridus- ja Noorteameti struktuuriüksus Akadeemilise Tunnustamise Infokeskus ehk Eesti ENIC/NARIC Keskus.
Kontakt
- Haridus- ja Teadusministeerium: kõrghariduse osakonna nõunik Tiia Raudma, tiia.raudma@hm.ee, tel 735 0307
- ENIC/NARIC Keskus: infospetsialist Margit Brückel, margit.bruckel @harno.ee, tel 697 9216