Kõrgharidus

Alates 2002/2003. õppeaastast on kõrgharidussüsteem kolmeastmeline, järgides Euroopa kõrgharidusruumi bachelor-master-PhD mudelit. Ülikoolides saab kõrgharidust omandada rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes. Rakenduskõrgkoolis võib õpet läbi viia rakenduskõrgharidus- ja magistritasemel. Omandivormilt jagunevad õppeasutused riiklikeks, avalik-õiguslikeks ja eraõiguslikeks.

Kõrgharidusõppesse vastuvõtu üldtingimuseks on keskharidus, kuid õppeasutused võivad kehtestada täiendavaid vastuvõtutingimusi, näiteks sisseastumiseksamid, riigieksamite tulemused või vestlus.

Kõrghariduse esimese astme õpped on rakenduskõrgharidusõpe ja bakalaureuseõpe. Rakenduskõrgharidusõppe eesmärgiks on kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalike pädevuste omandamine. Bakalaureuseõppe eesmärk aga üldhariduslike teadmiste süvendamine, eriala alusteadmiste ja -oskuste omandamine õpingute jätkamiseks magistriastmes ning tööle asumiseks. Õpete kestused on valdavalt 3-4 aastat.

Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel süvendatakse erialateadmisi ja –oskusi ning omandatakse vajalikke teadmisi ja oskusi iseseisvaks tööks ja doktoriõppes õpingute jätkamiseks. Õppe kestus on üldjuhul kaks aastat (120 EAP). Lõpetaja saab diplomi õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta, mis annab õiguse kandideerida doktoriõppesse.

Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinev õpe sisaldab nii alusõpet kui ka süvendatud spetsialiseerumisega õpet. Üheastmelised integreeritud õpped on arsti-, loomaarsti-, proviisori-, hambaarsti-, arhitekti-, ehitusinseneriõpe ning klassiõpetaja õpetajakoolitus. Õpete nominalkestused on 5-6 aastat. Lõpetamisel antav kvalifikatsioon annab õiguse kandideerida doktoriõppesse.

Doktoriõpe on kõrghariduse kolmanda astme õpe, mille eesmärgiks on iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine. Doktoriõppe nominaalkestus on 3-4 aastat. Õppe lõpetajale antakse diplom õppekava täitmise ja doktorikraadi andmise kohta. Doktorikraad on teaduskraad, mille saamiseks koostatakse ja kaitstakse doktoritöö ehk iseseisev teaduslik uurimus või loometöö.

Informatsioon kõrgharidustaseme õppekavade kohta on koondatud Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) õppekavade registrisse, mille avalikus vaates saab tutvuda kõikide õppekavadega. Õppekavade väljavõte tabelina.

Varasemalt omandatud kvalifikatsioonide vastavuse kohta saab lugeda kvalifikatsioonide alajaotusest.

• Kõrgharidussüsteem alates 1. september 2019
  a) enne 01.09.2019 vastuvõetud üliõpilastele
  b) alates 01.09.2019 vastuvõetud üliõpilastele 
• Kõrgharidussüsteem alates 1. september 2013 kuni 31. august 2019
• Kõrgharidussüsteem alates 1. september 2011
• Kõrgharidussüsteem alates 1. jaanuar 2010
• Kõrgharidussüsteem alates 2003 kuni 31. detsember 2009

Õppeasutused