Võõrkeeleõppe teemalisi põhimõtteid ja suuniseid leiab keeleprogrammist.
Võõrkeel on õpipsühholoogia põhimõtte kohaselt iga keel peale kõneleja emakeele või esimese keele. Keeleseaduse mõttes on võõrkeel iga keel peale eesti keele ja eesti viipekeele. Võõrkeeleks peetakse ka vähemusrahvuse keeli, mida vähemusrahvusest Eesti kodanikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena.
Eestis on tavaks õppida kohustuslikult vähemalt kahte võõrkeelt. Riikliku õppekava järgi on koolidel võimalus õpetada (eesti õppekeelega) põhikoolis esimese (A) võõrkeelena kas inglise, prantsuse, saksa või vene keelt.
Põhikooli riiklik õppekava võimaldab õpetada põhikoolis teise võõrkeelena ükskõik millist võõrkeelt, arvestades kooli võimalusi ja õpilaste soove. B-võõrkeelena õpetatakse inglise, vene, saksa, prantsuse keelt või muud võõrkeelt. Uue õppekava alusel on mitmes põhikoolis asutud teise võõrkeelena õpetama näiteks soome keelt. Lisaks õpitakse koolides teise võõrkeelena näiteks ka heebrea, hispaania ja rootsi keelt.
Gümnaasiumi riikliku õppekava järgi on gümnaasiumiastmes loobutud traditsioonilisest A- ja B-võõrkeelte määratlusest ning mindud üle keeleoskustasemete-põhisele õppele. Gümnaasiumi lõpetades tuleb osata vähemalt kahte võõrkeelt iseseisva keelekasutaja (ehk B) tasemel.
Gümnaasiumi lõpetamiseks teevad õpilased inglise keele riigieksami ja/või riigieksamiga võrdsustatud rahvusvahelise võõrkeeleeksami (saksa, vene või prantsuse keeles). Paljud õpilased kasutavad võimalust teha eksami enam kui ühes võõrkeeles.
Kutsehariduses ja kõrghariduses õpetatakse enamasti erialast võõrkeelt, kusjuures võõrkeele valikki sõltub erialast.
Euroopa Nüüdiskeelte Keskus
Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskus (inglise keeles European Centre for Modern Languages ehk lühidalt ECML) on 1994. aastal loodud organisatsioon, mille missiooniks on edendada innovatsiooni keeleõppes ning tõhustada keelepoliitika rakendamist. Keskusel on 35 liikmesriiki, sh 1995. a alates ka Eesti. Keskus asub Grazi linnas Austrias.
Euroopa Nüüdiskeelte Keskus edendab võõrkeelte, vähemus- ja regionaalkeelte ning õppekeelte õpet, pakkudes praktilist tuge õpetajatele ja õpetajate koolitajatele, õppematerjalide koostajatele, õppijatele, lapsevanematele, hariduspoliitika kujundajatele jt.
Keskuse 2020.–2023. aasta programm „Inspiring innovation in language education: changing contexts, evolving competences“ koostati liikmesriikide eelisteemade põhjal ning sisaldab projekte teemadel nagu keelõppe raamdokumendi rakendamine, naaberriikide keelte õpe, digitaalne kirjaoskus, õpetajate pädevuste arendamine, lõimitud aine- ja keeleõpe.
Keskus pakub liikmesriikidele töötubasid ja koolitusi, projektide käigus valmivad trükised jm praktilised vahendid keeleõppe toetamiseks. Eesti keeles on ilmunud keskuse trükised:
- „Viipekeeled ja Euroopa keeleõppe raamdokument. Ühtsete keeleoskustasemete kirjeldused“ (2016)
- „Töökeel – lühijuhend. Kuidas aidata täiskasvanud sisserändajatel arendada tööalast keeleoskust“ (2019)
- „Salaagendi keeleväljakutsete taskuraamat“ (2019)
- „Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte keskuse 25. aastapäeva deklaratsioon“ (2020)
- „Nõuanded edukaks keeleõppeks“ (2020)
- „Lara keeleretk läbi Euroopa“ (2021)
Keskus koordineerib Euroopa keeltepäeva tähistamist iga aasta 26. septembril (edl.ecml.at).
- Keskuse koduleht: www.ecml.at
- Keskuse uudiskiri: European Language Gazette
- Eesti esindaja: Pille Põiklik (pille.poiklik@hm.ee, 735 0223, Munga 18, 50088 Tartu)
- Eesti kontaktisik: Kati Bakradze (kati.bakradze@tyhg.edu.ee)
CertiLingua programm
CertiLingua on Saksamaal alguse saanud rahvusvaheline kvaliteeditunnistus, mis tõendab õppeasutuse lõpetaja kahe võõrkeele oskust B2-keeleoskustasemel, osalemist lõimitud aine- ja keeleõppes ning Euroopa ja kultuuridevahelise suhtluse pädevuste omandamist. Nõuded täitnud õpilastele omistatakse CertiLingua sertifikaat.
Eesti ühines CertiLingua võrgustikuga 28. augustil 2014. aastal, kui haridus- ja teadusminister allkirjastas CertiLingua memorandumi, millega tunnustas programmi põhimõtteid.
2021. aasta kevade seisuga on Eestis viis CertiLingua kooli: Kadrioru Saksa Gümnaasium, Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, Tallinna Ühisgümnaasium, Tartu Annelinna Gümnaasium ja Viljandi Gümnaasium.
CertiLingua õppeasutustes:
- õpetatakse gümnaasiumi astmes vähemalt kahte nüüdisvõõrkeelt;
- pakutakse õpilastele lõimitud aine- ja keeleõpet;
- osalevad sertifikaati taotlevad õpilased rahvusvahelistes projektides;
- esitavad õpilased kirjaliku töö, mis näitab omandatud keeleoskust ning kirjeldab rahvusvahelises projektis toimunud vahetut suhtlust ja omandatud teadmisi.
Kõik programmi puudutavad dokumendid ning info on ära toodud programmi dokumentide ülevaates.
Võrgustiku laienemine
2018. aastast alates on programm avatud uutele koolidele. Programmiga liitumisest huvitatud koolid on teretulnud tutvuma programmi ülevaates ära toodud dokumentidega ning saatma täiendavaid küsimusi HTM keeleosakonda (peaekspert Pille Põiklik, pille.poiklik@hm.ee).
Võrgustiku koduleht: www.certilingua.net
Koolile
Sertifikaate väljastavad programmiga liitunud õppeasutused, mis on esitanud Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse ning saanud akrediteeringu.
Akrediteerimise tingimused:
- Kool tagab keelehariduse kvaliteedi ning vastutab kvaliteedi hindamise meetodite ja mõõdikute eest.
- Kool vastutab, et CertiLingua tunnistust taotlev õpilane on läbinud keskkooli õppekava ning on tõendanud kahe võõrkeele oskust vähemalt B2-keeleoskustasemel.
- Kooli õppekavas sisaldub lõimitud aine- ja keeleõpe. LAK-õppe kursuste maht gümnaasiumiastmes peab olema 94 tundi kahe aasta jooksul või alates 9. klassist 187 tundi nelja aasta jooksul.
- Kool pakub õpilasele võimalusi osaleda rahvusvahelises projektis, nt suhtlemine sõpruskoolidega, praktika, õpilase või perekonna algatused.
- Kool nõuab CertiLingua tunnistust taotlevalt õpilaselt vahetut osalemist rahvusvahelises projektis, mille kokkuvõte ning võõrkeelte kasutamine projektis peab olema dokumenteeritud.
- Kool kinnitab akrediteerimistaotluses, et kooli juhtkonnale, õpetajatele, lapsevanematele on tutvustatud programmi eesmärke ning nad nõustuvad nendega.
- Kool kinnitab valmisolekut osaleda CertiLingua võrgustikus ja panustab programmi arendamisse – analüüsib tehtud tööd ja esitab vajadusel ettepanekuid süsteemi parandamiseks.
- Kool tagab Euroopa pädevuste saavutamise ja kirjeldused.
- Kool kirjeldab akrediteerimistaotluse esitamisel, kuidas kasutatakse Europassi.
- CertiLingua kool pakub õpilastele võimalust kasutada soovi korral Euroopa keelemappi.
Akrediteerimiskomisjon võib vajadusel koolilt küsida muid teemaga seonduvaid dokumente ja teavet. Esimesel korral antakse koolile akrediteering kolmeks aastaks ning järgmisel korral viieks aastaks.
Õpilasele
CertiLingua programm pakub võimaluse mõtestatult seostada võõrkeelte oskuse arendamine, lõimitud aine- ja keeleõppe kogemus ning kultuuridevahelise suhtluse pädevuste kujunemine. Sertifikaadi taotlemisele peaks mõtlema hakkama juba gümnaasiumiõppe alguses, et soovitud tulemused oleks võimalik saavutada. CertiLingua koolid abistavad õpilasi programmis osalemisel, sh nõustavad vahetu suhtluse projekti kujundamisel ja elluviimisel. Abiks on ka võrgustiku enda materjalid, mis mõeldud õpilasi aitama.
Euroopa Keeleõppe Tunnuskiri
Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleõppe tunnuskiri on rahvusvaheline tunnustus, mille omistab žürii projektidele, mis toovad keeleõppesse uusi algatusi ja meetodeid ning kasutavad neid õppijate toetamisel, koolide avatuse suurendamisel ja keeleõppe edendamisel.
Euroopa keeleõppe tunnuskirja konkurssi Eestis korraldab Erasmus+ ja Euroopa Solidaaruskorpuse agentuur (Haridus- ja Noorteamet).
Erasmus + 2014–2020 perioodil tõsteti Eestis esile arvukaid keeleõppeprojekte, mis puudutasid eri keeli, õpiviise, sihtrühmi.
Tunnuskirja konkursi eelisteemad aastal 2022 on:
- Keeleõppe toetamine IKT-vahendite ja digitaalse meediaga. Üha mobiilsem ja digitaalsem ühiskond eeldab uute õpiviiside arendamist. Keeleõppes on tähtis arendada kriitilist mõtlemist ja meediakirjaoskust ning tehnoloogia turvalist ja asjakohast kasutamist. Digivahendite võimalusi saab suuremal määral ära kasutada ka elukestvas keeleõppes ja keeleoskuse hindamises.
- Keeleõpe, mis toetab kodanikuaktiivsust, edendab sotsiaalseid ja kultuuridevahelisi pädevusi, kriitilist mõtlemist ja meediakirjaoskust. Õppekeele ja teiste keelte valdamine on oluline demokraatias ja ühiskonnaelus osalemiseks, sh toetades sisserändajate lõimumist. Kultuuriline ja keeleline mitmekesisus koolides ja ühiskonnas aitab luua köitva ja dünaamilise keeleõppekeskkonna.
- Keeleõpetajate professionaalne areng. Rõhk on õpetajate rahvusvahelisel õpirändel ning digivahendite ja veebiõppe tõhusal kasutamisel, säästval arengul hariduses, mitmekeelsete rühmade õpetamisel, kaasava kooli kujundamisel. Arendatakse keeleõpetajate pädevusi ja karjäärivõimalusi ning mitmekesistatakse karjääriteid. Riikidevaheline mobiilsus arendab õpetajate ja tulevaste õpetajate pädevusi ning suurendab õpetajaameti atraktiivsust.
- Eesti keele kui teise või võõrkeele õpe. Eesti keele oskamine on oluline nii haridust omandades, tööturul konkureerides kui ka ühiskonnas tervikuna. Eesti keele õppe kvaliteetne korraldus ja pakkumine puudutab paljusid osapooli ning hõlmab õpet eri haridustasemetel, formaalses ja mitteformaalses õppes, töökohapõhiselt, iseseisva ja e-õppena. Kvaliteetset ja tulemuslikku eesti keele õpet vajavad nii Eesti püsielanikud kui ka siia rändega elama asunud inimesed. Rõhk on keele praktiseerimise võimalustel, kaasaegse õppevara loomisel ja keeleoskuse hindamisel.