Õpilaste hariduslike erivajadustega arvestamine õppe korraldamisel ja tugiteenuste kättesaadavuse tagamisel
Eesti elukestva õppe strateegia 2020 kohaselt on meie eesmärgiks luua kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus.
Eesti hariduskorralduse juhtiv põhimõte on kaasava hariduskorralduse rakendamine. Kaasava haridus all peetakse eelkõige silmas inimese põhiõigust kvaliteetsele haridusele. Euroopa Eriõppe ja Kaasava Hariduse Agentuuri käsitluse kohaselt on kaasava hariduse eesmärgiks tagada kõigile õppijatele võimalus tähendusrikka ja kvaliteetse hariduse omandamiseks kodulähedases koolis koos teiste omaealiste õpilastega. Kõige üldisemalt taotleb kaasav hariduskorraldus kõigi ühiskonnaliimete sotsiaalset kaasatust ühiskonnaelus.
Õppekorralduses tähendab kaasava hariduse põhimõtete järgimine seda, et õpilase elukohajärgses haridusasutuses arvestatakse õppurite individuaalsete akadeemiliste ja sotsiaalsete võimete ja vajadustega ning tagatakse vajalike tugisüsteemide kättesaadavus.
Tagasiside
Kui Sul on küsimusi kaasava hariduse ja tuge vajavate õpilaste õppekorralduse teemal, siis anna sellest teada siin.
Piirkondlikud infopäevad
Toetamaks koole ja kooli pidajaid seadusemuudatuste rakendamisel ning laiemalt hariduse põhimõtete ellu viimisel laiemalt, korraldasid Haridus- ja Teadusministeerium ning Rajaleidja keskused koostöös partnerorganisatsioonidega 2018. aasta augustis ja septembris kaasava hariduse arengupäevad erinevates Eesti piirkondades. Arengupäevade eesmärk oli jagada häid kogemusi, kuidas luua tuge vajavatele õpilastele parimad võimalused võimetekohase hariduse omandamiseks.
Arengupäevade päevakava ja ettekanded leiate järgneval viitel klõpsates: kaasava hariduse arengupäevad.
Infomaterjalid
- Infomaterjal lapsevanematele »
- Hariduslike erivajadusega õpilaste õppekorraldusega seonduvaid muudatusi käsitlev dokument on kättesaadav eelnõude infosüsteemis.
Lisainfo
Õppekorraldust reguleerivad õigusaktid
- Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
- Põhikooli riiklik õppekava
- Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava
- Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord
- Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord
- Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord
- Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded
- Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kõik rakendusaktid
Euroopa Eriõppe ja Kaasava Hariduse Agentuur
Eesti on Euroopa Eriõppe ja Kaasava Hariduse Agentuuri liige. Agentuuri eesmärk on töötada välja ühtsed poliitilised suunised hariduslike erivajadustega õppurite paremaks õppekorralduseks ning kaasava hariduspoliitika rakendamiseks, toetudes sealjuures liikmesriikide kogemustele ning heale praktikale. Agentuur viib läbi nii lühi- kui pikaajalisi projekte ning uuringuid, millest on võimalik osa võtta kõikidel liikmesriikidel.
Kaasava hariduskorralduse rakendamine
- Kaasavat haridust toetavate hoiakute kujundamine
Kaasava hariduse edendamisel on väga oluline ka ühiskondlike mõttemallide muutus. See puudutab nii lapsevanemaid, õpetajaid, koolijuhte, koolipidajaid kui ka kaasõpilasi ja laste sotsiaalset keskkonda laiemalt.
Kõikidel õpilastel on õigus elada kodus, õppida koos eakaaslastega elukohajärgses koolis ja saada kvaliteetset haridust. Kool koos kooli pidajaga vastutab selle eest, et eriline õpilane saaks talle vajalikku tuge nii, et tema õppimine tavaklassis koos teistega ei takista teiste õpilaste õigust saada kvaliteetset haridust.
Sallivuse kujundamine erivajadustega inimeste suhtes algab juba lasteaias. Teised lapsed harjuvad erivajadusega õpilasega koos õppides teadmisega, et me olemegi kõik erinevad ja mõned on teistest veelgi erilisemad. Kuidas neid väärtusi kujundatakse, sõltub paljuski täiskasvanute suhtumisest: lapsevanemate, kasvatajate ja õpetajate eeskuju on siinkohal ülioluline. Noored ise on sageli sallivamad kui täiskasvanud. Tolerantsuse kasvatamine on väärtuskasvatuse põhiline ülesanne. Paljud koolid on liitunud näiteks liikumistega Väärtuspõhine Kool, Hea Kool ja Kaasav Kool.
- Õpetajate valmisoleku tagamine kaasava hariduse põhimõtete rakendamisel
Kaasava hariduse põhimõtted on seaduse tasandil sätestatud aastal 2010. Individuaalsed õppekavad ja õpilastele kohandatud õpe on õpetajatele tuttavad teemad, millega on töötatud juba aastaid. Kui õpilasel on erisusi, ei pea mitte tema kohanema kooliga, vaid kool temaga.
Ka õpetaja kutsestandard näeb ette töötamist erivajadustega lastega ning sellekohase esmase ettevalmistuse õpetajad oma põhikoolituse jooksul ka saavad. Õpetajatele, kes on oma õpingud lõpetanud varem on võimaldatud täiendusõpet kaasava hariduse teemadel – see on olnud riigi pakutava täiendusõppe üks prioriteete juba aastaid. Lisaks saavad koolid taotleda raha kogu koolimeeskonna sisekoolitusteks. Koolide pidajate ja koolijuhtide väljakutseks on innustada õpetajaid koolitustel omandatut ellu viima. Õpetajate töökorraldus on kooli otsustada ning kasutada saab erinevaid lahendusi: mitme õpetajaga õpetamist klassiruumis, abiõpetajate või õpetajate abide rakendamine jne. Õpetaja on koolis küll võtmeisik, aga see ei tähenda, et tema üksi kõige eest vastutab. Oma roll on siinkohal kanda ka kooli juhtkonnal, -pidajal ja tugispetsialistidel.
- Lapsevanemate hoiakutega arvestamine erituge vajavate laste õpetamisel tavakoolis ja -klassis
Kõigil õpilastel on õigus õppida elukohajärgses koolis ja tavaklassis. Nii nagu ei ole lapsevanemal põhjust sekkuda lapse klassikaaslaste soolise, sotsiaalmajandusliku tausta vm tunnustega seoses, ei ole alust sekkumiseks ka teise õpilase abivajadusest lähtuvalt. Igal lapsel on õigus haridusele kodule lähimas koolis. Kui kooli või klassi õppekorraldus ei taga lapsele tingimusi selle õiguse realiseerimiseks, on põhjust kooli pidajaga/kooliga aru pidada. Kõigi meie õigused on piiratud teiste õigustega – klassiruumis tähendab see seda, et õppekorraldus peab tagama kõikide õiguse ja võimaluse haridust omandada. Solidaarsuse põhimõte tähendab siin aga seda, et abivajaja saab endale vajaliku ja seda ei käsitleta teiste arvelt saaduna. Piltlikult öeldes: kui üks õpilane klassis vajab prille, ei pea teised neid kandma ega tundma ennast millestki ilmajäetuna.
Õpilased ei ole homogeenne grupp, vaid neil on palju erisusi. Sallimatus teistsuguste suhtes tuleneb sageli oskamatusest, teadmatusest, ebakindlusest ja kogemuste puudumisest. Seetõttu ei osata reageerida või halvemal juhul reageeritakse üle. Lapsevanematel võib olla kartus kaotada «nende teistsuguste» pärast oma lapse heaolu. Samas on seda suhtumist võimalik muuta, kui lapsevanematele anda infot klassis õppivate õpilaste erisustest ning sellest, kuidas on korraldatud tuge vajavate laste õpe ning näidata, et nende laps ei jää seetõttu millestki ilma. Väga häid tulemusi on andnud koolides korraldatud puudespetsiifilised koolitused või vestlusringid lastevanematele. Ka Rajaleidja keskuste spetsialistid koostöös koolidega ja puuetega laste vanematega on selliseid üritusi korraldanud.
Nii ministeeriumil, koolitajatel, koolipidajatel kui kooli juhtkonnal tuleb panustada sellesse, et muutuks ühiskonna, aga ka kooli ja lapsevanemate suhtumine ja hoiak. Tihtilugu otsitakse põhjusi, mille alusel kedagi välja jätta, selle asemel, et püüda leida lahendusi, kuidas kaasata. Võtmesõnadeks on koostöö ning lapse vajadustest lähtuvalt võimaluste loomine. Kui suudame luua turvalise, kõikide laste emotsionaalseid vajadusi arvestava ja arendava õpi- ja koolikeskkonna, siis kujunevad praegused noored ja tulevased lapsevanemad õnnelikumaks, avatumaks ning erisustega arvestavamaks.
Õpilaste vajadustest ja võimetest lähtuvad õppimisvõimalused
- Õpe korraldatakse õpilase toe vajadusest ja mahust lähtuvalt
Igal õpilasel võib õpingute vältel tekkida vajadus saada täiendavat tuge õpetajalt või tugispetsialistilt ning seda peab olema võimalik kohe korraldada. Iga viies üldhariduskooli õpilane (kokku ca 28 000 õpilast) vajab õppimisel täiendavat toetust, kellest suuremal määral tuge (tõhustatud ja erituge) vajavad ca 8000 õpilast.
Esmast toe vajadust hindab ja seda osutab kool. Kool tagab õpilasele tema arengu toetamiseks ja taotletavate õpitulemuste saavutamiseks täiendava pedagoogilise juhendamise, tugispetsialistide teenuse ning vajadusel õpiabi individuaalselt või rühmas.
Kui sellest ei piisa ja õpilane vajab tõhustatud või erituge, kaasatakse õpilase toe vajaduse hindamisse Rajaleidja keskuste koolivälised nõustamismeeskonnad ja spetsialistid haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnast: eriarstid, kliinilised logopeedid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad jne. Rakendatava toe maht ja sisu ei sõltu niivõrd õpilase meditsiinilisest diagnoosist või määratud puudest, kuivõrd sellest, millist õppekorraldust ja tugiteenuseid ta vajab.
- Lapse koolivalmidusega arvestamine
Kui lapse tunnetus- ja õpioskused, sotsiaalsed ning enesekohased oskused ei ole õpingute alustamiseks vajalikul määral välja kujunenud või laps vajab haigusest, traumast või tervisehäirest tulenevalt pikaajalist ravi ning lapse terviseseisund ei võimalda tal igapäevases õppetöös osaleda, saab laps õppima asuda aasta hiljem.
Keskmiselt vajab aastas koolikohustuse edasilükkamist ca 450 õpilast. Siiani on nende otsuste aluseks olnud õpilase terviseprobleemid. Lapse arengut tuleb hinnata terviklikult, samavõrra võivad takistada õpilase edukat hakkamasaamist koolis sotsiaalsed, tunnetus- ja õpioskused. Laps võib olla küll füüsiliselt täiesti terve, kuid oma individuaalse arengu mõttes vajada aega, et tunda koolist ja õppimisest täit rõõmu. Selliseid lapsi ei ole väga palju, aastas paarikümne lapse ringis. Enamasti on tegemist ikkagi tervisest tulenevate probleemidega ja tihti on probleemid komplekssed.
- Õpilase individuaalsusega arvestamine
Individuaalne õppekava on hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks koostatud õppekava, milles kirjeldatakse õpilasele vajalikke tingimusi võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks. Õppekava koostatakse mistahes koolis või klassis väga erinevatel juhtudel. Selle võib koostada ühes, mitmes või kõikides õppeainetes. Abiks õpetajale on koostatud juhendmaterjal "Individuaalne õppekava kui õpilase individuaalse arengu toetamise üks tugimeede".
- Eriklasside ja -rühmade moodustamine on paindlik: hindamisel on fookuses toe vajadus, iseloom ja maht, mitte varem kehtinud õpilaste täituvuse piirmääradega eriklassi liigid
Õpilaste arvu rühmas või klassis määrab kooli direktor, arvestades õpilaste toe vajadust, iseloomu ja mahtu, haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija ja/või koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi.si ja laste sotsiaalset keskkonda laiemalt.
- Ühele õpilasele keskendatud õppe võimalus
Kuigi üks ühele õppe rakendamine on teatud juhtudel ainuvõimalik, tuleb seda kasutada lühima vajaliku aja jooksul. Ka täna on ühele õpilasele keskendunud õpet soovitatud olukordades, kus oleks sobivam kasutada õpetamise mudelit osaliselt või tervikuna väiksemas rühmas. On oluline, et õpilast püütakse võimaluse korral igal juhul kaasata tugiisikute, tugispetsialistide, abiõpetajate toel väiksema rühma töösse ja mõningatel juhtudel ka tavaklassi tundidesse. Riigieelarveliste tegevuskulude toetuse lisamisega luuakse senisest suuremad võimalused ka tugiteenuste korraldamiseks. On ju selge, et äärmuslikel juhtudel, kus õpilane õpib kas osaliselt või täielikult teistest eraldi, on tugiteenuste roll sageli määrava tähtsusega. Rahastamine ei tohiks motiveerida õpilaste eraldamist, vaid peaks motiveerima õpilasi igal sobival võimalusel kaasatuna tegutsema. On ju iga meetme rakendamise eesmärk püüda õppurit võimalikult rohkem sotsialiseerida ja harjutada ühiskonnas toime tulema.
- Hariduslike erivajadustega õpilaste hindamine
Hariduslike erivajadustega õpilaste puhul on oluline koostöös õpilase ja lapsevanemaga kindlaks määrata, milliseid oskusi ja teadmisi õpilaselt eeldatakse ja kuidas neid hinnatakse. Lähtuda tuleb põhimõttest, et motiveeritud ja sihikindla õppimise korral on õpilasel võimalik saada hindeid „rahuldavast“ kuni „väga heani“. Kui õpilasel on lubatud õppeprotsessi käigus kasutada teatud eritingimusi (sõnaraamatute, valemite, arvuti kasutamine, rohkem aega töö sooritamiseks jne), siis rakendatakse samu tingimusi ka kontrolltööde, tasemetööde ja põhikooli lõpueksamite sooritamisel. Hariduslike erivajadustega õpilaste lõpueksamite eritingimustel sooritamise info leiab sihtasutuse Innove kodulehelt.
Tugiteenuste kättesaadavuse tagamine
- Individuaalse toe vajaduse väljaselgitamine ja kooli poolt tagatavad tugimeetmed
Kui õpilasel ilmneb toe vajadus, teavitatakse sellest vanemat ning kool teeb vanema nõusolekul õpilasele pedagoogilis-psühholoogilise hindamise. Õpetajad ja koolis töötavad tugispetsialistid (eripedagoog, sotsiaalpedagoog, psühholoog, logopeed) hindavad õpilase õpihuvi ja motivatsiooni, õpioskusi, õpilase tugevaid ja nõrku külgi erinevates õppeainetes ja sotsiaalsetes oskustes, tunnetustegevust, emotsionaalset seisundit ja käitumist koolis. Vajadusel tehakse koostööd teiste valdkondade spetsialistidega ning soovitatakse täiendavaid uuringuid.
Kui õpilasel on pikemaajalisest puudumisest või muudest põhjustest tingitud ajutised õpiraskused; kirjutamis- või lugemisraskused; probleemid, mis on tingitud sotsiaalmajanduslikest põhjustest, tervislikust seisundist või psüühilistest traumadest jne, saab ta üldist tuge – täiendavat individuaalset juhendamist õpetaja poolt, tugispetsialistide teenuseid, vajadusel õpiabitunde individuaalselt või rühmas.
Kui kooli tagatud üldine tugi ei anna õpilase arengu seisukohalt soovitud tulemusi, siis on võimalik koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel rakendada õpilasele tõhustatud või erituge. Tõhustatud toe või eritoe rakendamiseks tuleb pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna poole ja saada asjakohane soovitus (suunised, kuidas ja millist tuge täpsemalt rakendada).
Tõhustatud tuge vajab eelkõige õpilane, kel on püsiv õpiraskus, kõnepuue, psüühika- ja käitumishäire või mõni muu puue või tervislik seisund, mille tõttu ta vajab pidevat tugispetsialistide teenust. Reeglina koostatakse talle individuaalne õppekava ühes, mitmes või kõigis õppeainetes. Üldjuhul kaasatakse tõhustatud tuge vajavad õpilased tavaklassi, kuid nad õpivad osalise õppeajaga kas individuaalselt või vastavas tasemerühmas, kus kasutatakse eripedagoogilise sekkumise põhimõtteid, milliseid järgitakse ka koosõppes tavaklassiga. Õpilast toetavad tugispetsialistid, vajadusel pakuvad talle klassis individuaalselt tuge ka õpetaja või abiõpetaja tugispetsialistide soovituste kohaselt.
Kui koolis on piisav hulk samas vanuses ja sarnasel arengutasemel õpilasi, kes vajavad spetsiifilist õppekorraldust, nt lihtsustatud õppe rakendamise puhul, saab õpet korraldada ka eriklassis eripedagoogi juhendamisel.
Erituge rakendatakse õpilastele, kes tulenevalt raskest puudest/liitpuudest või raskest ja püsivast psüühikahäirest vajavad väga spetsiifilist õppekorraldust ning ressursimahukaid tugiteenuseid ehk puudespetsiifilist õppekorraldust, õppekeskkonda, õppemetoodikat, õppevahendeid ja õppes osalemiseks järjepidevat ning süsteemset tugispetsialistide teenust lõimituna sotsiaal- ja/või tervishoiuteenustega. Kaasatuna tavaklassi vajavad nad osaajalist eraldi õpet individuaalselt või rühmas või pidevat individuaalset toetamist klassis. Õppe võib korraldada ka eriklassis.
- Tugispetsialistide teenuse kättesaadavus
Õpilase arengu toetamiseks tagatakse koolis õpilasele vajadusel vähemalt eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Teatud piirkondades on ilmnenud puudus tugispetsialistidest. Samas, olemasolevad tugispetsialistid ei tööta täiskoormusega, sest väikestes maakoolides täiskoormusega spetsialiste ei vajatagi. Seoses haldusreformi tulemusel moodustunud suuremate kohalike omavalitsustega saavad olemasolevad tugispetsialistid töötada paindlikumalt – tugispetsialiste on võimalik koondada kohalike omavalitsuste üksustesse, mis teenindavad ühe piirkonna koole. Riigi eraldatav tegevuskulutoetus võimaldab tugispetsialistidele maksta ka väärilisemat töötasu.
Tugispetsialisti peamine ülesanne on õpilaste erivajaduste tuvastamine ning õpetajate nõustamine, kuidas kohandada õpet, milliseid õppematerjale ja metoodilisi võtteid kasutada. Põhiline vastutus erivajadustega õpilaste õppe korraldamisel on õpetajal. HTM-i tellitud uuringust nähtus, et õpetajad tunnevad suurt puudust just abistavast tugipersonalist nagu abiõpetajad ja tugiisikud. Riik suurendab koolipidajate võimekust, andes senisest suuremat rahalist tuge, kohalik omavalitsus otsustab koostöös kooli(de)ga, kuidas tagada tugiteenuste kättesaadavus parimal moel.
2018. aastast on lähtetoetust oodatud taotlema lisaks õpetajakoolituse lõpetanutele ka erialase kõrgharidusõppe lõpetanud tugispetsialistid. Lähtetoetuste kohta loe täpsemalt siit.
- Koolide ja õpetajate valmisolek tuge vajavate õpilaste toetamisel ja kaasamisel
Õppekvaliteedi tagamiseks tuleb kõiki osapooli – õpetajaid, koolijuhte, koolipidajaid, aga ka lapsevanemaid – tuge vajavate laste õppekorralduse teemadel koolitada ja nõustada. Riik on seadnud hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldusega seonduvad teemad õpetajate täienduskoolituse prioriteediks. Täpsema info koolitusvõimaluste kohta leiab näiteks HITSA täienduskoolituste kalendrist ja Innove täienduskoolituste veebilehelt, Tartu Ülikooli täiendusõppe lehelt, Tallinna Ülikooli koolituskalendrist.
Lapsele ja perele teenuse pakkumisel abistavad koole sotsiaalvaldkond rehabilitatsiooniteenustega ja tervishoiuvaldkond. Lisaks tagab riik parema ligipääsu tugispetsialistide teenusele, andes selleks kohalikele omavalitsustele olulisel määral raha juurde.
- Info toe vajaduse ja rakendatud meetmete kohta EHISes
Eesti Hariduse Infosüsteemis on koolipidajale ja koolile vanema nõusolekul nähtavad koolivälise nõustamismeeskonna soovitused tugiteenuste ja koolikorralduslike meetmete rakendamiseks. Samuti saavad kool ja koolipidaja näha, milliseid meetmeid kool on õpilase toetamiseks varem rakendanud. Kui õpilane vahetab kooli või asub õppima järgmisele haridustasemele, on haridusasutusele, kus õpilane õpinguid jätkab, nähtavad viimase kolme aasta jooksul koolivälise nõustamismeeskonna soovitused ning eelmises koolis rakendatud meetmed.
Riik toetab erivajadustega laste õpet täiendava rahastusega
- Õppe rahastamise toetamisel lähtutakse õpilase toe vajadusest
Kohalikele omavalitsustele eraldatakse valitsuse määruse alusel lisaks haridustoetusele ka tegevuskulu toetust tõhustatud tuge ja erituge vajavatele õpilastele. See hõlmab nii kõrgemas määras õpetajate palgatoetust kui ka tegevuskulu toetust. Tegevuskulu toetus aitab katta tuge vajava õpilase õppetöö läbiviimisega seotud kulu, sh tugiteenuseid, kohandatud õppematerjale, -vahendeid ja -keskkonda. Riigieelarvest antav arvestuslik toetus õpilase kohta lähtub toe vajaduse ulatusest. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb ette, et haridustoetust saab kasutada vaid selleks ettenähtud sihtotstarbeks. Haridus- ja Teadusministeerium saab teha järelevalvet selle üle, kas tuge vajavatele lastele on ka tuge pakutud.
- Riigieelarvest lisanduv tegevuskulu toetus ühe õpilase kohta
Riigieelarvest antav arvestuslik toetus õpilase kohta lähtub toe vajaduse mahust. Kohalike omavalitsuste keskmine tegevuskulu määr korrutatakse põhikoolides tõhustatud tuge vajava lapse puhul koefitsiendiga 1,0 ja eritoe puhul koefitsiendiga 4,0. Üldkeskhariduses korrutatakse tegevuskulu määr tõhustatud toe puhul koefitsiendiga 1,7 ja eritoe puhul koefitsiendiga 4,0. Näiteks eritoe puhul on tegevuskulu toetuse arvestus 2018. aastal järgmine: tegevuskulu toetus: 89 eurot (keskmine tegevuskulu piirmäär kuus) *12 kuud *4,0 koefitsient= 4 272 eurot õpilase kohta aastas.
- Nii munitsipaalkoolide kui ka eraüldhariduskoolide pidajatele nähakse lisaks haridustoetusele ette vahendid kooli tegevuskuludeks, näiteks kohandatud õppevahendid ja keskkond
Riigieelarvest antakse kohalikele omavalitsustele ja erakoolide pidajatele alates 2018. aastast hariduslike erivajadusega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks tegevuskulude toetust. Sel aastal antakse kohalikele omavalitsustele tegevuskulutoetust üle 17 miljoni euro ja eraüldhariduskoolide pidajatele enam kui 1,2 miljonit eurot. Kohalikele omavalitsustele antakse raha toetusfondi kaudu, eraüldhariduskoolide pidajatele lepingutega.
Tegevuskulu toetus on mõeldud katma tõhustatud ja erituge vajavate õpilaste õppetöö läbiviimisega seotud kulu, sh abiõpetaja, õpetaja abi rakendamine, tugispetsialistide individuaalne nõustamine ja toe tagamine nii õpilastele, lapsevanematele kui õpetajatele, kohandatud õppematerjalid ja -vahendid, koolis vajaminevad individuaalseks kasutamiseks mõeldud abivahendid, kohandatud keskkonnad jne.
Toetusfondi kaudu antakse alates 2018. aastast ca 3,1 mln kohalike omavalitsuste tulubaasi kasvuks, et üldist tuge vajavate laste tugiteenuste kättesaadavust parandada ning tagada tugispetsialistidele väärikas töötasu.
- Koolipidajad saavad toetust kaasava hariduse põhimõtete elluviimiseks
Kaasava hariduse taristu arendamiseks on võimalik taotleda toetust nii ehituseks, sisustamiseks kui ka õppevahendite ja õppematerjalide soetamiseks: näiteks eraldiseisvate klasside või teraapiatubade rajamiseks, individuaal- või grupitööks sobilikuks mööbliks, õppeasutuse õueala kujundamiseks ja kohandamiseks, kaldteedeks ja liftideks, samuti õppevahenditeks.
Kaasava hariduse toetuse taotleja võib olla nii kohalik omavalitsus kui ka erakooli pidaja. Kaasava hariduse meetme maht on 9,5 miljonit eurot. Meedet kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja riigieelarvest, meetme rakendusüksus on SA Innove. Projekt kestab 2023. aastani.
Riigi järelevalve
- Õpe peab olema tulemuslik ja kvaliteetne
Hariduse kättesaadavuse ja sellele võrdsetel alustel juurdepääsetavuse tagamist, õppe ja kasvatuse korraldamist ning selle kvaliteeti ja tulemuslikkust saab hinnata järelevalves. Järelevalvet koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste ja nende pidajate tegevuse õiguspärasuse üle teeb Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakond.
Välishindamisosakonna ekspertide töökorraldus lähtub piirkondadest – iga maakonna jaoks on ekspert, kes lahendab maakonna koolidega seotud kaebusi, nõustab koole ja pidajaid, osaleb järelevalve läbiviimisel ja on kontaktisikuks piirkondlikele võrgustikele (nt koolijuhtide ühendused, omavalitsusliidud, Rajaleidja keskused). Sellise tööjaotuse tulemusena on ministeerium piirkondlike ekspertide kaudu hästi kursis koolide tegevuse ja ka probleemidega.
Lisaks piirkondlikele ekspertidele on ametis ekspert hariduslike erivajadustega laste/õpilaste õppe valdkonnas, kes täidab eelnevalt mainitud ülesandeid üle Eesti nii lasteaedades, üldhariduskoolides kui ka kutseõppeasutustes. Lisaks sellele jälgitakse pidevalt kooli poolt sisestatud andmeid Eesti Hariduse Infosüsteemis õpilaste tugisüsteemide osas ja võrreldakse neid koolivälistelt nõustamismeeskondadelt saadud infoga. Neil juhtudel, kus EHISe põhjal leitakse, et kooli poolt märgitud meetmed ei ole vastavuses soovitustega, selgitatakse täpsemalt asjaolusid ja nõustatakse kooli õpilasele toe pakkumisel. Süsteemselt õpilasele toe pakkumata jätmisel algatatakse vajadusel järelevalvemenetlus.
- Lahendusteni viiv koostöö tagab õpilase arengu ja edasijõudmise
Erimeelsuste ja tekkinud murede korral on oluline erinevate osapooltega suhelda. Infoliikumine ja tulemuslik koostöö tagavad kõikide osapoolte teadlikkuse, mille abil saab tagada süsteemse õpilase toetamise. Erinevate otsuste tegemisse peab olema kaasatud lapsevanem ja eakohaselt ka õpilane ise. Toetust ja lisainformatsiooni saab küsida kooli pidajalt.
Erinevate kaebuste ja probleemide lahendamisel väärtustavad välishindamisosakonna eksperdid koostööd, kaasates alati kõik asjassepuutuvad osapooled.
Erikoolid jäävad ka tulevikus tegutsema
- Põhikoolivõrk on ühtne, olenemata sellest, millised õpilased neis koolides õpivad
Eestis on 2017/2018 õppeaastal kokku 39 erivajadusega lastele suunatud kooli. Neist riigi pidamisel on 18 erikooli, kus õpib 1350 õpilast, 14 erikooli on kohalike omavalitsuste pidamisel, seal õpib 1768 õpilast, samuti on 7 eraerikooli 196 õpilasega. Kümne aastaga on koolide arv kahanenud 9 kooli ja 770 õpilase võrra. Õpilaste arvu langus on seotud sellega, et omavalitsuste võimekus õpilasi kaasata kodulähedasse kooli on kasvanud ja vanemate teadlikkus kaasavast haridusest on tõusnud.
Riik on valmis riigikoole üle andma, kui omavalitsus avaldab ise soovi kooli pidamine üle võtta, et muuta ülevõetav kool piirkonna koolivõrgu lahutamatuks ja seostatud osaks. Ülevõtmine ei tohi seada ohtu piirkonna tänaste ega tulevaste õpilaste haridusvõimalusi ning omavalitsusel peab olema kooli väärtusest, säilimisest, arendamisest ning enda rollist selles selge ettekujutus.
- Kohalike omavalitsuste erikoolid saavad investeeringuteks raha
- Riik jätkab erivajadusega lastele suunatud koolide pidamist, leppides kohaliku omavalitsustega kokku nende pidamise võimalikus üleandmises
Põhihariduse kättesaadavuse tagamise kohustus on kohalikel omavalitsustel, mistõttu on neil vabadus korraldada üldhariduse andmine põhikooliastmes paindlikult ning lähtudes õpilaste haridusteest tervikuna. Kohalikele omavalitsustele tervikliku otsustuspädevuse andmine säästab õpilasi ja nende vanemaid asutuste vahel liikumisest ning tagab sujuvama õppekorralduse ühe kohaliku omavalitsuse piires.
Üldjuhul õpib tuge vajav õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis. Kui õpilane vajab tingituna tema raskest puudest või häirest väga spetsiifilist eriõppekorraldust ja ressursimahukaid tugiteenuseid, luuakse talle võimalused õppeks eriklassis või erikoolis. Lapsevanemale jääb valikuvabadus otsustada, kas tema lapsele sobib paremini õpe tava- või erikoolis.
Riik ei sulge ühtegi seni tema poolt peetavat kooli, v.a juhul kui kooli ei asu enam õpilasi õppima. Riik annab enda koolid ja nende taristu üle kohalikele omavalitsustele pidamiseks vaid kohalike omavalitsuste vastava soovi korral ja eelnevalt kokku lepitud tingimustel.
Riik tagab ka edaspidi vajadusel õppekohad neile lastele, kelle haridusliku erivajaduse iseloom ei ole mingil põhjusel kohaliku omavalitsuse poolt peetava kooli jaoks lapse igakülgseid huvisid arvestavalt hallatav.
Hariduslike erivajadustega õpilaste koolid
Riik peab koole nägemis- ja kuulmispuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, tundeelu-ja käitumishäiretega õpilastele, toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele.