2017. aasta 1. juulist 31. detsembrini oli Eesti esimest korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. See tähendab Eestile suurepärast võimalust ja vastutust juhtida Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisi arutelusid jõudmaks kokkulepeteni, mis kujundavad tuleviku Euroopat. Eesti võtab eesistuja rolli üle Maltalt ning annab selle poole aasta pärast edasi Bulgaariale.
Euroopa Liidu Nõukogus otsivad 28 liikmesriiki oma riiklikest huvidest lähtuvalt kokkuleppeid poliitikates, mis mõjutavad enam kui 500 miljoni inimese heaolu ja turvalisust. Eesistuja ülesanne on otsida liikmesriikide eriarvamustes üksmeelt ja suunata neid kokkulepete poole, olles ühistes huvides tegutsev aus vahendaja.
Eesistuja avab toimuvat ka meediale ja rahvusvahelisele avalikkusele, vahendades liikmesriikide ühistele seisukohtadele jõudmise protsessi ning arutluse all olevaid sisulisi teemasid ja küsimusi. Sealjuures tuleb eesistujal korraldada Euroopa Liidu Nõukogu istungeid ja töörühmade tööd - kujundada päevakorrad, juhatada istungeid ja kohtumisi.
Liikmesriikide vahel saavutatud kokkuleppeid tuleb eesistujal seejärel esindada ja kaitsta läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga. Kõige viimases läbirääkimiste faasis võtab Euroopa Liidu Nõukogu koos Euroopa Parlamendiga vastu kõigile liikmesriikidele siduvaid otsuseid, mis kujundavad liikmesriikide 500 miljoni elaniku igapäevaelu. Eesistujana tuleb Eestil tegeleda kokku umbes 500 erineva teemaga.
Eesti korraldab eesistujana Brüsselis üle 2000 kohtumise ning Eestis umbes 230 üritust. Eestis toimuvad mitteametlikud kohtumised annavad võimaluse esile tõsta olulisi teemasid ning aidata kaasa ühiste seisukohtade kujunemisele. Eesti eesistumise poliitilised eesmärgid ehk eesistumise programmi kinnitab valitsus vahetult enne eesistumise algust. Nii Brüsselis kui koduriigis aset leidvad sündmused annavad ka unikaalse võimaluse tutvustada Eestit kui eesistujariiki. Eestis toimuvatele sündmustele oodatakse kuue kuu jooksul üle 20 000 väliskülalise.
Eesistumise põhiteemad hariduse, noorte ja teaduse valdkonnas
Seadusi ja õigusakte algatab Euroopa Liidus Euroopa Komisjon, kelle eesmärgid ja tööplaanid määravad teemad, mida Nõukogus arutatakse. Selle kõrval töötatakse intensiivsemalt teemadega, millele eesistujariik soovib pöörata suuremat tähelepanu.
Haridusvaldkonnas on Eesti eesistumise ajal põhiteemadeks õppe nüüdisajastamine kõigil haridustasemetel ning suurema tähelepanu pööramine õppe ja tööturu seostele.
Leiame, et Euroopa riigid peaksid rohkem tähelepanu pöörama õpetaja ja kooli muutuvale rollile. Traditsioonilised õpetamisviisid ja õpikäsitus ei ärata õppijais enam piisavalt huvi. Sotsiaalne ebavõrdsus ja põlvkondade vahelised lõhed väärtustes ja käitumismallides süvenevad ning haridussüsteemid peavad samuti muutuma. Sealjuures peavad muutused lähtuma värskeimaist teadusuuringuist. Kuidas tagada, et lisaks headele teadmistele ja põhioskustele on meie lapsed ja noored koolikogemusega rahul ja koolis käies õnnelikud; et nad on maailmale avatud, soovivad ja suudavad võtta eestvedaja rolli ja vastutust neid ümbritseva maailma käekäigu eest? Üle Euroopa ja ka Eestis on häid lahendusi, mida saame üheskoos teiste riikidega järgmisel poolaastal käsitleda.
Eesistujana tahame pöörata tähelepanu ka hariduse ja töömaailma seostele. Euroopa kutse- ja kõrgkoolidel tuleb õppe pakkumisel rohkem arvestada nii õppijate vajaduste ja võimete kui tööturu muutustega. Selleks on oluline koguda ja analüüsida andmeid kutse- ja kõrgkooli lõpetanute edukusest tööturul ja ka nende rahulolust õppega. Lisaks soovime viia läbi arutelud, millised on kõrgkoolide jaoks olulisemad lähiaastate väljakutsed ning millist tõuget vajab kõrghariduse valdkonna koostöö Euroopa Liidus.
Samuti soovime edasi viia arutelusid uue Europassi portaali teemal, mille eesmärk on koondada erinevad veebiplatvormid ning muuta info oskuste, kvalifikatsioonide ja õppevõimaluste kohta Euroopas kättesaadavamaks.
Noorte valdkonnas on kõige olulisemaks senisest veelgi laiemate kaasarääkimise võimaluste loomine noortele neid puudutavates teemades nagu õppimine, töö, tervis, kultuur, perepoliitika, keskkond, riigikaitse jne.
Eesti eesistumise ajal jätkub Euroopa Liidu järgmise noortestrateegia koostamine, millega lepitakse kokku ühtsed alused koostööks noorsootöös ja noortepoliitikas alates 2019. aastast. Meie eesmärgiks
on tagada, et järgmine EL noortestrateegia luuakse noorte aktiivsel osalusel. Selleks käivitame koos järgmiste eesistujate Bulgaaria ja Austriaga üle-Euroopalise noorte konsultatsiooni.
Meie erilise tähelepanu all on ka nutika noorsootöö arendamine, millega otsime uusi võimalusi noorteni jõudmiseks, nende kaasamiseks ja noorte paremaks
mõistmiseks arenevate tehnoloogiate, digilahenduste ja innovatsiooni kaudu. Nutika noorsootöö eesmärk on pakkuda tööks noortega välja infotehnoloogilisi lahendusi, mis vastaksid noorte soovidele. Kaasates noori nutikate lahenduste väljatöötamisse, toetame ühtlasi nende digipädevuste arengut.
Samuti plaanib Eesti olla aktiivne Euroopa Solidaarsuskorpuse arendamisel, mille abil luuakse noortele võimalused vabatahtlikus tegevuses osalemiseks ja Euroopa kogukondadele suunatud projektides kaasalöömiseks. Solidaarsuskorpus avardab noorte võimalusi panustada ühiskondlikult oluliste ülesannete lahendamisse läbi vabatahtliku ja kutsealase tegevuse.
Selle kaudu saavad noored omandada väärt kogemusi ja arendada oma teadmisi, oskusi ja hoiakuid.
Teadusvaldkonnas seisame eesistumise ajal selle eest, et teaduse tähtsus ühiskonna ja majanduse edendamisel Euroopa Liidus kasvaks.
Eesti eesistumise teadusvaldkonda läbivaks teemaks on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise aluseks oleva programmi Horisont 2020 vahehindamine. See on kõige mahukam teadusprogramm maailmas (75 miljardit eurot) ning vahehindamise tulemused annavad olulise sisendi järgmise perioodi programmi kujundamisse. Seega on Eestil eesistujamaana väga oluline roll Euroopa Liidu teadusrahastuse üle käivate arutelude juhtimisel. Nende arutelude käigus soovib Eesti kaasa aidata lihtsama, sidusama ja osalusbarjäärideta programmi loomisesse.
Horisont 2020 vahehindamise raames keskendub Eesti kahele teemale:
Teaduse mõju ja väärtus ühiskonnale. Teadusvaldkonna inimesed on tõestanud ja teavad, et teaduse mõju ühiskonnale ja majandusele on suur. Küsimus on selles, kuidas neid sõnumeid viia laiema avalikkuseni. Kui EL ja liikmesriikide teaduse rahastamine ei kasva, langeb EL võimekus konkureerida ja teha koostööd maailma tasemel, Euroopa kaotab võistluses talentide pärast, ning paljud uued tehnoloogiapõhised ja teadusmahukad tooted jäävad välja arendamata.
Euroopa Liidu teaduse rahastamismeetmete lihtsustamine. Euroopa Liit on teaduskoostööd rahastanud alates 1984. aastast ja aastate jooksul on mõeldud välja palju erinevaid koostöövorme teaduskoostöö rahastamiseks. Kuna uusi koostööalgatusi luuakse pidevalt juurde, on rahastusmaastik liiga keeruliseks muutunud. Meie soov on muuta programm lihtsamaks ja läbipaistavaks, et selles saaksid osaleda ka väiksemad ja uued tulijad ning ka riigid saaksid teha paremaid rahastusotsuseid.
Eestis toimunud hariduse, noorte ja teaduse valdkonna eesistumise üritused
Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal korraldasid Haridus- ja Teadusministeerium, SA Innove, SA Eesti Teadusagentuur, Rahvusarhiiv ja Hariduse Infotehnoloogia SA kokku ligi kakskümmend erinevat üritust, sh teadusministrite kohtumise Tallinnas ja neli rahvusvahelist konverentsi.
| 15. – 16. juuni | Hariduse kõrgetasemeline grupp, Tallinn |
| 18. – 19. juuli | EL liikmesriikide haridusnõunike õppevisiit, Tartu |
| 24. – 25. juuli | Teadusministrite kohtumine, Tallinn |
| 18. – 19. september | Üldhariduse peadirektorite kohtumine, Tallinn |
| 19. – 20. september | Hariduskonverents „Contemporary Approaches to Learning and Teaching“, Tallinn |
| 20. – 21. september | Struktuurse dialoogi juhtkomitee koosolek |
| 21. – 22. september | Euroopa teadusruumi ja innovatsiooni komitee ning teaduse töörühma väljasõiduistung, Tartu |
| 21. – 22. september | Euroopa riigiarhivaaride ümarlaud / Euroopa arhiivirühma kohtumine, Tallinn |
| 22. – 27. september | Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss, Tallinn |
| 26. – 29. september | Euroopa elukestva nõustamise nädal, Tallinn |
| 2. – 5. oktoober | IKT nädal, sh E-infrastruktuuride peegelgrupi kohtumine ning digitaaloskuste ja -pädevuste töörühma vastastikuse õppe seminar |
| 9. – 10. oktoober | Kutsehariduse peadirektorite kohtumine |
| 10. – 11. oktoober | Teadusarenduse hindamise võrgustiku kohtumine |
| 12. – 13. oktoober | Kõrghariduse peadirektorite kohtumine |
| 12. oktoober | Tippteaduse konverents „European Research Excellence – Impact and Value for Society“ |
| 23. – 26. oktoober | Euroopa Liidu noortekonverents |
| 26. – 27. oktoober | Noortevaldkonna peadirektorite kohtumine |
| 9. – 10. november | Bologna jätkurühma kohtumine |
| 27. – 28. november | E-infrastruktuuride peegelgrupi koosolek |
Lisaks toimus eesistumise egiidi all mitmeid üritusi, mida korraldavad ministeeriumi partnerorganisatsioonid
| 31. mai – 1. juuni | Elukestva õppe konverents „Education in a digital world: reducing inequalities through lifelong learning“ |
| 3. – 5. juuli | Euroopa Vabatahtliku Teenistuse konverents “European Voluntary Service future search – enhanced perspectives for transnational volunteering for youth” |
| 13. – 14. september | Euroopa kutsehariduse kvaliteedi tagamise võrgustiku vastastikkuse õppe seminar |
| 27. – 29. september | Euroopa Eriõppe ja Kaasava Hariduse Agentuuri projekti "Kaasava hariduse statistika" koosolek |
| 29. september | Täiskasvanuhariduse konverents „Adult educator in the winds of social change“ |
| 10. – 13. oktoober | Erasmus+ noortevaldkonna programmiriikide agentuuride juhtide koosolek |
| 12. – 13. oktoober | Euroopa teadusülikoolide võrgustiku The Guild aastakonverents |
| 13. oktoober | Noortevaldkonna konverents Vote@16 |
| 17. – 19. oktoober | Läänemere piirkonna teadus- ja arendustegevuse programmi BONUS sümpoosion „Science delivery for sustainable use of the Baltic Sea living resources“ |
| 18. – 20. oktoober | Euroopa ülikoolide assotsiatsiooni ekspertgrupi "Smart Specialisation" aastakoosolek |
| 6. – 12. november | Noorsootöö nädal nutika noorsootöö teemal, sh 9. novembril Kogukonnagarantii konverents |
| 15. – 16. november | Läänemere teadusvõrgustiku seminar "Uued meetmed tipptaseme levitamiseks ja koostöövõrgustikes osaluse laiendamiseks teadus- ja arendustegevuses" |
| 16. – 17. november | Ettevõtlushariduse mõju Euroopas. ICEE projekti lõppkonverents. |