Haridus- ja Teadusministeerium vastutab riiklike seisukohtade kujundamise ja kaitsmise eest Euroopa Liidu (EL) nende õigusaktide ja arengukavade väljatöötamisel ning rakendamisel, mis puudutavad haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika küsimusi ning kutsekvalifikatsioonide tunnustamist.
Eesti ja EL-i koostöö toimub põhiliselt Euroopa Komisjoni töögruppides ja Euroopa Liidu Nõukogus, lisaks osaleb Eesti haridus- ja noorteprogrammis Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus ning teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis Horisont2020.
Osalus EL-i õigusloomes
Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga on Eesti kaasatud täieõigusliku liikmena EL-i otsustusprotsessidesse. EL-i õigusloomes osalevad peamiselt Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament. EL-i poliitikad ja vastavad õigusaktid töötatakse välja ja rakendatakse nende kolme institutsiooni koostöös
Liikmesriikide valitsusi esindab EL Nõukogu. Selle töö korraldamise eest vastutab eesistujariik, kes määratakse rotatsiooni korras EL Nõukogu tööd juhtima kuueks kuuks. Kolm järjestikust eesistujamaad moodustavad niinimetatud trio, kes koostavad ühise eesistumisprogrammi ning koordineerivad tegevusi. Eesti oli Euroopa Liidu eesistujamaa 2017. aasta juulist kuni detsembrini.
Haridus- ja Teadusministeeriumi roll
Eesti valitsuse tegevus ELis põhineb ühtsetel alustel, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud raamdokumendis „Eesti Euroopa Liidu poliitika 2019-2021“ Samuti on raamdokumendis selgitatud valitsuse peamisi eesmärke erinevates poliitikavaldkondades.
Haridus-ja teadusminister esindab Eestit Euroopa Liidu Nõukogu tasandil ehk ministrite nõukogus ministeeriumi valitsemisala puudutavate ELi õigusaktide kinnitamisel, st hariduse, teaduse, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise, keele ja noorte küsimustes.Haridus- ja Teadusministeerium vastutab riiklike seisukohtade kujundamise ja kaitsmise eest ministeeriumi valitsemisala puudutavate ELi õigusaktide ja arengukavade väljatöötamisel. Selleks osalevad ministeeriumi poolt määratud ametnikud ja eksperdid EL-i otsustusprotsessis ehk erinevates EL-i töögruppides, mida võib jagada tinglikult kaheks:
- Euroopa Komisjoni loodud töögrupid, kus toimub eeltöö uute algatuste käivitamiseks - sealt toimub kogemuste jagamine ja parimate praktikate analüüs ning ühiste tegevussuuniste koostamine;
- Euroopa Liidu Nõukogu töögrupid ja komiteed, mis valmistavad ette EL-i õigusaktide eelnõud, mis esitatakse lõplikuks aruteluks ja vastuvõtmiseks ministrite nõukogule.
Uute õigusaktide eelnõud
Uute EL-i õigusaktide eelnõude osas vajab Eesti siseriiklikku seisukohta, mida saavad ministeeriumi ametnikud EL-i otsustusprotsessis esitada ja kaitsta. Eesti jaoks on oluline, et riiklikele huvidele vastav seisukoht väljendaks võimalikult laiapõhjalist arvamust ning süveneks koostöö partneritega erinevates valdkondades.
Tavakodanikel, huvilistel, haridus- ja teadusvaldkonna spetsialistidel, kohalike omavalitsuste, huvigruppide, vabaühenduste jt esindajatel on võimalik avaldada arvamust haridus- ja teadusvaldkonna EL-i õigusaktide eelnõude suhtes:
- osaledes Euroopa Komisjoni algatatud veebipõhistes avalikes aruteludes ja konsultatsioonides, mis toimuvad portaalis Sinu hääl Euroopas
- edastades oma arvamuse Haridus- ja Teadusministeeriumi EL-i ja rahvusvahelise koostöö osakonnale, mis koordineerib kogu EL-iga seonduvat koostööd ja infovahetust.
Avalikud konsultatsioonid
Avalikke konsultatsioone algatab Euroopa Komisjon, et saada teada kodanike ja sidusrühmade arvamusi konkreetsete poliitikavaldkondade arendamissuundade kohta. Konsultatsioonide põhjal koostab Euroopa Komisjon vastavas valdkonnas õigusakte. Konsultatsioonid avaldatakse komisjoni veebilehel ning seal on võimalik ka oma arvamus edastada.
Euroopa Liidu avalikud konsultatsioonid valdkondade kaupa
Lisainfo
- Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond, hels@hm.ee
Euroopa Liidu rollist haridus-, noorte- ja keelepoliitika küsimuste üle otsustamisel
Haridus-, noorte- ja keelepoliitika valdkondades on Euroopa Liidul toetav ja osaliselt koordineeriv roll. Liikmesriikidel on ja jääb täisvastutus haridussüsteemi ja noortevaldkonna korralduse ning sisu eest. EL soodustab liikmesriikide vahelist koostööd ning seeläbi nende hariduse ja teaduse arengut. Lissaboni lepingu kohaselt on EL-i eesmärgiks arendada Euroopa-mõõdet hariduses. Seda eelkõige liikmesriikide keelte õpetamise ja levitamise kaudu, kuid ka soodustades õppijate ja õpetajate õpirännet, haridusasutuste vahelist koostööd ja noorte rahvusvahelisi ettevõtmisi.
Hariduse ja noorte valdkondades töötavad liikmesriigid ühiselt kokkulepitud eesmärkide suunas ilma oma seadusandlust ühtlustamata. Näiteks on Euroopa Liidu kümne aasta majanduskasvu strateegias „Euroopa 2020“ püstitatud 2020. aastaks viis ühist eesmärki, mille saavutamiseks tuleb samaaegselt rakendada meetmeid nii riiklikul kui ka EL-i tasandil. Neist kaks puudutavad haridusvaldkonda. Sihiks on vähendada varakult haridussüsteemist lahkumise määra allapoole 10% tasandit (Eesti eesmärk on 9,5%) ja jõuda selleni, et 30–34-aastaste seas oleks kolmanda taseme (kõrg)hariduse omandanuid vähemalt 40 %.
Nende ja ka teiste ühiselt määratletud eesmärkide saavutamist toetavad programmi Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse tegevused.
Euroopa Liidu roll teaduse ja tehnoloogia arendamisel
Teaduse ja tehnoloogia areng on EL-i ja liikmesriikide vahel jagatud pädevusvaldkond. EL ja liikmesriigid kooskõlastavad oma teaduspoliitika ja tehnoloogia arendamise, et tagada liikmesriikide ja EL-i poliitika vastastikune sobivus.
Selle jaoks toetab EL teadlaste rahvusvahelist koostööd ning teadus- ja innovatsioonipoliitika eesmärkide saavutamist raamprogrammide kaudu alates 1984. aastast. 2014. aastast käivitus raamprogramm „Horisont 2020” mille eesmärk on suurendada teadus- ja arendustegevuse majanduslikku mõju ning leida lahendusi keerukatele ühiskonnaprobleemidele.
Samuti toetatakse Lissaboni lepinguga Euroopa teadusruumi loomist, kus toimub teadlaste, teadusliku teabe ning tehnoloogia vaba ringlus, sealhulgas võimalus teha vabalt piiriülest koostööd.