Välismaale minnakse nii õppima kui ka tööle, mistõttu Eestist äraoleku aeg võib ulatuda mõnest kuust kümnete aastateni. Olenemata sellest, kas lahkutakse lühemaks või pikemaks perioodiks või ei plaanita Eestisse üldse tagasi pöörduda, tuleks perega välismaale elama asudes kindlasti informeerida kooli, kus laps Eestis elades õppis, ning ka siinset kohalikku omavalitsust kui koolipidajat.
Selline teavitamine aitab läbi rääkida ja kokku leppida võimalused eesti keele ja teistegi ainete õpingute jätkamiseks Eestist ära olles. Kuna mitmetel Eesti koolidel on varasemaid kogemusi välismaale asunud õpilastega, oskavad nad jagada nõuandeid, mis kergendavad välismaal toimetulekut. Ühtlasi lihtsustab kooli, sh klassijuhatajaga kontaktide hoidmine lapse võimalikku tagasipöördumist, õpingute jätkamist ja taaskohanemist Eestis.
Haridusvõimalused välismaal
Kooliminekuga seonduva info täpsustamiseks tuleb lapsevanemal nii ELi liikmesriikides kui ka mujal pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, saamaks teada, millistel tingimustel on lapsel võimalik kooliteed jätkata. ELi kodanike lastel on õigus selle mis tahes liikmesriigis käia koolis samadel tingimustel sealsete lastega. Keeleoskuse tasemest olenemata saavad nad õppida oma päritoluriigi klassiga samal tasemel olevas klassis koos omavanuste õpilastega.
Euroopa Liidu asutustes töötavate vanemate lastel on võimalik õppida Euroopa koolides. Info saamiseks kolmandate riikide haridussüsteemide kohta on soovitav ühendust võtta Eestis asuva vastava riigi välisesindusega. Tuleb valmis olla selleks, et välisriigi haridussüsteem võib Eesti omast märgatavalt erineda – varajasema spetsialiseerumise, õppekavade ja -ainete, hindamispõhimõtete jms poolest. Paljudes riikides on olemas ka erakoolid, kuid peaaegu alati on need tasulised ning kohati võib õppemaks olla väga kõrge.
Ametlik ülevaade kõikide ELi liikmesriikide haridussüsteemide kohta