Eesti riik toetab Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu eesti keele õpetamist ja säilitamist välismaal. Toetatakse välismaal asuvaid eesti koole ja kursusi ning sealsete õpetajate täienduskoolitust, lähetatakse eestikeelseid õppematerjale, töötatakse välja ja arendatakse e-õppevara, korraldatakse keelelaagreid välismaal elavatele lastele; on olemas stipendiumid väliseesti noorte õpinguteks Eesti kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides; eesti keele päevad toimuvad eestlaste kogukondades üle maailma.
Eesti keele ja kultuuri õpe toimub välismaa üldhariduskoolides, pühapäeva- ja täienduskoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ning keelekursustel. Väliseestlaskonna noorenedes on suurenenud ka välismaal elavate eesti laste arv ning seetõttu on kasvanud viimastel aastatel välismaal loodud eesti keele õpetuskohtade hulk, mida on käesoleval õppeaastal üle 80. Eesti riigi poolt lähetatud õpetajad töötavad üldhariduskoolides Riias, Petseris, Ülem-Suetukis ning Euroopa koolides Brüsselis ja Luksemburgis.
Eesti keele säilitamine
Eesti keele oskus annab lapsele võimaluse vabaks suhtluseks oma Eestis asuvate pereliikmete, sõprade ja sugulastega, võimaldab naasta Eesti haridussüsteemi, osaleda eesti kultuuri- ja ühiskonnaelus ning siirduda tulevikus Eesti tööturule. Samuti toetab hea emakeeleoskus uute keelte omandamist. Seetõttu on väga tähtis, et laps ei unustaks välismaal elades oma emakeelt ja et see areneks koos lapsega.
Sõltuvalt välismaale elama asumise east on lapsed jõudnud kodumaal omandada eesti keele erineval määral. Mõned eestlaste lapsed on sündinud välismaal. Esmaeeldused eesti keele säilitamiseks või omandamiseks välismaal saavad luua vaid vanemad oma lapsega suheldes. Oluline on meeles pidada, et emakeel ei säili iseenesest, vaid et selle hoidmine on suur töö, mis eeldab vaeva ja pühendumist nii vanematelt kui ka lapselt.
Vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei piisa keeleoskuse arenguks ainult sellest, kui lapsega kodus tema emakeeles rääkida. See on vaid eeldus. Last tuleb innustada oma eakaaslastega eesti keeles suhtlema, suunata teda eestikeelset virtuaalmeediat jälgima; tuleb selgitada vajadust kasutada välismaal olemas olevaid eesti keele õppe võimalusi (nt e-õpe, keelelaagrid, pühapäevakoolid).
Mitmekeelsus
Mitmekeelsus on mitme keele vaba valdamine. Tihti on neid keeli kaks ja sellisel juhul räägitakse kakskeelsusest, kuid keeli võib olla ka rohkem. Maailmas tervikuna on mitmekeelsus pigem reegel kui erand, sest väga paljudes kultuurides on mitme keele kasutamine argielus tavaline.
Kuna paljudes Eestist lahkunud peredes on kasvamas lapsi, kes on sündinud välismaal ning kellel ei ole olnud võimalust õppida eesti keelt selle loomulikus keskkonnas, omandavad need lapsed tihti korraga mitu keelt, sh ka eesti keele. On ka selliseid peresid, kus lapsed erikeelsete vanemate tõttu omandavad võrdselt kaks keelt – millele võivad lisanduda asukohamaa- ja koolikeelgi. Tänapäeva teadlased arvavad üldiselt, et lapse loomulik keeleõppimisvõime hakkab taanduma alates 5. eluaastast, seega on mõistlik alustada keele omandamisega võimalikult vara.
Korraga kahte või kolme keelt omandavate väikeste laste puhul on täiesti normaalne, et algul lähevad erinevate keelte sõnad ja grammatika omavahel segi. Keeleoskuse arenedes jääb seda järjest vähemaks ja laps suudab eri keeled lahus hoida. Mõnikord võib juhtuda, et sellise lapse keeleline areng jääb mingil hetkel maha ainult üht keelt õppiva lapse omast. See tuleneb sellest, et mitmekeelseks arenev laps peab omandama korraga rohkem informatsiooni. Hiljem jõuab ta teistele järele ja ette, sest tal on mitu keelt, mida ta hästi oskab.
Kartus, et üks keel omandatakse teise arvelt, on alusetu – tavaarenguga laps suudab selgeks saada palju keeli. Oluline on ka mõista, et ükski keel ega rahvas pole parem kui teine. Kui pere ja sugulased armastavad ja hoiavad oma emakeelt ning kultuuri, hakkavad seda tegema ka lapsed. Oma keelt ja kultuuri pole põhjust häbeneda, aga neid ei tohi ka ühestki teisest keelest paremaks pidada.
Praktilisi soovitusi mitmekeelse lapse vanematele saab rohkem lugeda Tuglase seltsi koostatud teatmikust „Emakeel on oma keel: kuidas hoida emakeelt võõrsil“