Väljaspool Eestit elab ligikaudu 20% eestlastest. Täpset arvu on raske öelda, sest paljud riigid ei pea arvestust oma elanike etnilise päritolu kohta ning suur osa välja rännanud eestlaste järglastest on sulanud asukohamaa rahvastikku ja ühiskonda.
Eestist on lahkutud erinevatel põhjustel ja aegadel. Suured rühmad eestlasi siirdusid välismaale juba XIX sajandi teisel poolel ning I ja II maailmasõja ajal, kuid märkimisväärne hulk asus välismaale elama ja õppima ka pärast Eesti taasiseseisvumist.
Lahkumine välismaale koos pere ja lastega toob kaasa mitmesuguseid just viimastega seotud küsimusi: kuidas on korraldatud kooliminek teises riigis, kas välismaal on võimalik õppida eesti keelt, millist abi pakub Eesti riik välismaal elavatele eesti lastele emakeele õppimisel, tagasipöördumisel jne. Neile ja mitmetele teistele küsimustele leiab vastused alamlehtedelt ülal asuvast menüüst sinisel ribal.
Samuti on Haridus- ja Teadusministeerium avatud kõikidele uutele mõtetele, mis aitavad materjali edasi arendada ning veelgi kasulikumaks muuta. Kõik ettepanekud on oodatud aadressil andero.adamson@hm.ee.
