Keeleõppetoetused

Haridus- ja Teadusministeerium korrastab toetuste taotlemise süsteemi, mis puudutab eesti keele lisaõpet, eestikeelse õppetöö jõustamist ning eesti keelest erineva emakeele õpet. Toetusmeetmed on: 

1. Uussisserändaja toetust rakendatakse alates 2022. aastast lisaks eesti õppekeelega koolidele ka vene õppekeelega koolides õppivate uussisserändajast õpilaste eesti keele lisaõppeks.
Taotluse esitamise tähtaeg on 20.10.2022. Taotlemiseks täidab koolipidaja ühe tervikliku Exceli tabeli erinevaid lahtreid ja lisab toetuste 1 puhul käskkirjas viidatud dokumendid.  
Aruande vorm.

Täiendav info: Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaspetsialist Anastassia Kallikorm, (+372 735 4047, anastassia.kallikorm@hm.ee).

2. Vähemalt 40% eestikeelset lisaõpet läbi viivate koolide õpilaste pearahatoetus on mõeldud koolidele, mis ei kuulu keelekümblusvõrgustikku, kuid viivad läbi muu emakeelega õpilaste klassikomplektile vähemalt 40% mahus eestikeelset aineõpet (taotluses tuleb märkida antud klassi õpilaste arv keelekümblusest eraldi lahtris). Taotlemise aluseks on EHISe märked 10.11.2022 seisuga.
UUS! Õpilasele on võimalik märkida vähemalt 40% või vähemalt 60% eestikeelse õppe maht jooksval õppeaastal. Vastavad muudatused on EHISes nähtavad oktoobri alguses 2022 ning siis on plaanis korraldada ka virtuaalne infotund.
Aruande vorm.

Toetused 1 ja 2 on kehtestatud ministri käskkirjaga „Eesti keelest erineva kodukeelega õpilaste eesti keele ja eestikeelset õpet jõustavate toetuste andmise tingimused ja kord“. Toetust võivad taotleda kohalikud omavalitsused ja erakoolide pidajad oma põhikoolide õpilastele.

Eesti keelest erineva kodukeelega õpilaste laiendatud eestikeelseks õppetööks
toetuse andmise tingimused ja kord (käskkirja lisa 1).

Uussisserändajast õpilasele eesti keele lisaõppeks toetuse andmise tingimused ja kord (käskkirja lisa 2).

3. Keelekümblusprogrammi võrgustikku kuuluvate koolide õpilaste pearahatoetus 185 eurot aastas.

EHISe muudatused, mis võimaldavad märkida eestikeelse õppe mahuks vähemalt 40% või vähemalt 60%, on nähtavad oktoobri alguses 2022 ning siis on plaanis korraldada ka virtuaalne infotund.
Toetuse aluseks on ministri määrus „Keelekümblusprogrammi toetuse taotlemise ja kasutamise ning kvaliteediauhinna konkursi läbiviimise tingimused ja kord“. Vt ka Määruse seletuskiri.
Aruande vorm.

• Ühele õpilasele saab rakendada korraga ainult ühte eelpool nimetatud kolmest toetusest.
• Toetuste 1-3 taotlemiseks täidab koolipidaja ühe tervikliku Exceli tabeli erinevaid lahtreid. Toetuste 1 ja 2 puhul lisatakse tabelile käskkirjas viidatud dokumendid.
• Keelekümblusprogrammiga liituda soovivad lasteaiad ja koolid saavad saata dokumendid igal aastal hiljemalt 1. juuniks aadressile maire.kebbinau@hm.ee.
• Keelekümblusprogrammi kvaliteediauhinna enesehindamisvorm „Haridusasutuse enesehindamise tabel”.

4. Tegevustoetus rahvuskultuuriseltside huvikoolidele, et võimaldada 3-18-aastastel lastel õppida eesti keelest erinevat emakeelt.
Toetuse aluseks on ministri käskkiri „Eesti keelest erineva emakeele õppe toetuste andmise tingimused ja kord“.
Rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppeks tegevustoetuse andmise tingimused ja kord (käskkirja lisa 1).
Rahvusvähemuse huvikooli tegevustoetuse taotlus ja tegevuskava.
Aruande vorm. 

Täiendav info: Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaspetsialist Anastassia Kallikorm
(+372 735 4047, anastassia.kallikorm@hm.ee)

5. Täiendav toetus eesti õppekeelega lasteaedadele (sh keelekümblusprogrammi kuuluvad lasteaiarühmad) ja põhikoolidele, kus on vähemalt 10% eesti keelest erineva emakeelega lapsi.

Toetuse suurus põhikooliõpilase kohta on 353 eurot ja ühe lasteaiarühma kohta 2020 eurot perioodi jooksul.

Taotlemine toimus 25. juulist kuni 14. augustini 2022. Taotluskeskkond asub SIIN.

Toetuse aluseks on ministri määrus „Eesti õppekeelega koolieelsete lasteasutuste ja põhikoolide toetusmeede täiendava eestikeelse õppe toetamiseks“. Vt ka määruse seletuskiri.

Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused ning eraõiguslike lasteaedade ja koolide pidajad, kelle eesti õppekeelega lasteaias ja/või koolis on vähemalt 10% eesti keelest erineva emakeelega lapsi/õpilasi. Seejuures peab põhikoolis olema eesti keelest erineva emakeelega õpilasi kokku vähemalt 8 ning lasteaias peab käima kokku vähemalt 10 eesti keelest erineva emakeelega last ning rühmas, millele toetust taotletakse, peab olema vähemalt 3 eesti keelest erineva emakeelega last. Toetust saab taotleda ka keelekümblusprogrammi võrgustikku kuuluvale lasteaiarühmale.

Toetus on mõeldud koolidele täiendavateks keeleõppe tundideks ja muudeks keeleõppe tegevusteks ning lasteaedadele täiendavateks eestikeelseteks tegevusteks. Toetust on lubatud kasutada õpetajate tööjõukuludeks.

Toetust rakendatakse põhimõttel üks õpilane – üks toetus. Toetuse saajate hulka ei arvestata õpilasi, kellele on 2022. aastaks eraldatud keelekümblusprogrammi pearaha, vähemalt 40% mahus eestikeelset õpet saava õpilase pearaha, uussisserändaja pearaha või UA-märkega uussisserändaja pearaha. Samuti ei laiene toetus koolidele, kellele on 2022. aastaks eraldatud täiendav õpetaja tööjõukulu toetus 30% ning õpilastele, kellele on 2022. aastal eraldatud eritoe– või tõhustatud toetuse meetmeid.