Eesti keele arengu strateegiline planeerimine algas 1998. aastal. Keelevaldkond on jagatud neljaks:
- eesti keel emakeelena;
- eesti keel teise keelena;
- eesti keel välismaal;
- mitmekeelsus, sealhulgas võõrkeeled.
Eesti keele kui teise keele temaatika muutus oluliseks osaks valitsuse poliitikast 1991. aastal, pärast iseseisvuse taaskehtestamist. Riigi toetuse ja Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud mitmekesiste tegevuste eesmärgiks on lõimida eesti keelest erineva emakeelega lapsed, noored ja täiskasvanud Eesti ühiskonda.
Kehtiva eesti keele arengukavaga on seatud aastateks 2011–2017(2020) ühtne strateegiline alus ja eesmärgid kõikide eesti keele valdkondade jätkusuutlikuks arendamiseks. Arengukava alusel toimub olulise osa kõigi nelja valdkonna, eelkõige eesti keele kui emakeele tegevuste planeerimisest ja rahastamisest.
Käesolevaks perioodiks on valminud uus arengukava – „Eesti keele arengukava 2021–2035“. Arengukavaga seatakse Eesti keelevaldkonna sihid ja suunad aastani 2035. Arengukava on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti keelenõukogu koostöös ning selle valmimisele on kaasa aidanud paljud keelevaldkonnaga seotud asutused ning eksperdid. Eesti keele, keeleteaduse ja keeletehnoloogia arendamise kõrval sõnastatakse arengukavas ka eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õppe, hindamise ja oskusega seotud prioriteedid ja eesmärgid.
Haridus- ja Teadusministeeriumis vastutab keelevaldkonna arendamise eest keeleosakond. Osakond tegeleb keelepoliitilise õigusruumi arendamisega ning kavandab keelepoliitika rakendamiseks rahalisi vahendeid.
Keeleprogramm
Programmiga seatakse valdkonna arengusuunad ning panustatakse eesti keele arengukava ja Eesti võõrkeelte strateegia ellu viimisesse.
Programmi eesmärgiks on eesti keel kui arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning mitmekeelsuse väärtustamine Eestis.
Programmi viiakse ellu järgmiste meetmete abil:
- Eesti keele jätkusuutlikkuse tagamine
- Eesti keele õppevõimaluste loomine väliseesti kogukondades ja välismaa
kõrgkoolides - Eesti keele kui teise keele õpetamise tagamine ja õppe toetamine
- Võõrkeeleoskuse ja mitmekeelsuse toetamine
Õigusaktid
Seadused
Määrused
- Kodakondsuse taotleja eesti keele eksami ja eesti keele tasemeeksamite ühitamise tingimused ning eksami läbiviimise kord
- Kodakondsuse taotleja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami läbiviimise kord
- Eesti keele eksami ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami positiivselt sooritanud isikule eesti keele õppe eest tasutud õppemaksu hüvitamise piirmäär
- Eesti keele tasemeeksamite ülesehitus ja läbiviimise kord
- Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded
- Kõrghariduse omandamisel süvendatult riigikeele õppimise tingimused ja kord
- Isiku terviseseisundist tulenevalt kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja eesti keele ning kodakondsuse taotleja kodakondsuse seaduse ja põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise või nimetatud eksamite sooritamisest vabastamise tingimused ja kord
- Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord
- Eesti keele tasemeeksami ning põhiseaduse kodakondsuse seaduse tundmise eksami infosüsteemi asutamine ja infosüsteemi põhimäärus
Euroopa Liidu õigusaktid
Arengukavad
- Eesti keele programm 2019-2022
- Eesti keele arengukava 2011–2017
- Eesti keele arengukava 2011–2017 rakendusplaan
- Eesti keele arengukava elluviimise vahearuanne (2011-2012)
- Eesti keele arengukava elluviimise vahearuanne (2013-2014)
- Eesti võõrkeelte strateegia 2009–2015
- Eesti võõrkeelte strateegia 2009-2015 rakenduskava aastani 2017
- Eesti võõrkeelte strateegia (2009-2015) täitmise vahearuanne 2009-2013
- Eesti võõrkeelte strateegia 2009-2017 lõpparuanne
Statistika ja uuringud
- Euroopa keeleoskusuuring
- Integratsiooni ja Migratsiooni sihtasutuse Meie Inimesed uuringud
- Viimaste aastate uuringud
- Valdkonna statistika andmebaasist HaridusSilm
- Rohkem valdkonna uuringuid Tartu Ülikooli uuringute andmebaasist
Vaata lisaks