Eesti koolides õpib rohkem kui 60 eri keelte kõnelejat paljudest riikidest. Kõikidele Eestisse elama asuvatele lastele tuleb pakkuda kvaliteetset haridust ja tagada võrdne kohtlemine, õigus õppida kohalikku keelt ning säilitada oma kodukeel ja saada osa oma kultuurist.
Põhiseadus § 37 Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 9 lg 2 Koolikohustuslik on isik (sealhulgas välisriigi kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega isik, välja arvatud Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja laps, kelle elukoht on Eestis), kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
Seega on välisriigi kodakondsusega koolikohustuslikus eas laps meie riigis koolikohustuse täitja. Peame võimaldama kõigil lastel täita koolikohustust, olenemata riigis viibimise alusest.
- Võrdse kohtlemise tagamiseks on oluline võimaldada ligipääs alusharidusele kõigle lastele, kelle vanemad on selleks soovi avaldanud.
- Teisest keele- ja kultuuriruumist pärit lapsed õpivad Eestis juba aastaid. Eesti õppekeelega koolides käis 2021. aastal üle 560 sisserändaja taustaga lapse. Samuti on Eesti koolides aastaid õppinud vahetusõpilased, kes õpinguid alustades enamasti eesti keelt ei valda.
- Eesmärk on lõimida laps võimalikult kiiresti teisest keele- või kultuuriruumist tavaõppesse, aidata lapsel kohaneda Eesti koolikultuuriga, õppida eesti keelt ja oma emakeelt.
- Põhikoolieast väljakasvanud noortel on võimalik osaleda õpipoisiõppes.
Kõige ajakohasema info julgeolekuolukorra kohta leiate valitsusveebist kriis.ee. Küsimustega saab pöörduda infoliinil 1247.
Lisainfo
- Info majutuse, keeleõppe ja töö kohta Sotsiaalministeeriumi veebist
- Info, metoodiline nõu ja õppematerjalid Haridus- ja Noorteameti veebist
- Täiendav info: Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaspetsialist Anastassia Kallikorm (+372 735 4047, anastassia.kallikorm@hm.ee)
Põhikooli õppima asumine
Seadus näeb ette, et omavalitsus tagab koolikohustuse täitmise ja põhikooli riikliku õppekava kohase põhihariduse omandamise oma valla või linna halduspiirkonnas elavatele koolikohustuslikele lastele.
Lapsel on rahvastikuregistris elukohakanne. Põhikool on kohustatud võtma õpilaseks vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud lapsed, kellele see kool on elukohajärgne kool.
Lapsel puudub rahvastikuregistris elukohakanne. Laps viibib riigis kas viisavabaduse või viisa alusel.
- Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 27. (1) Põhikool on kohustatud võtma õpilaseks vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud isikud, kui soovitud koolis on vabu õppekohti. Sissekirjutuseta õpilaste jaoks on kooli valik vaba, kui soovitud koolis ja klassis on vabu õppekohti.
- Kui soovitud klassis ei ole vabu õppekohti, siis teeb koolijuht keelduva otsuse koos vastava põhjendusega ning edastab info koolikohata lapsest Haridus-ja Teadusministeeriumile: Teade koolikohta vajavast õpilasest
- Eesti Vabariigis on igaühel põhiseaduslik õigus õppida eesti keeles. Kõikidele sisserändajatele võimaldatakse koolikoht eesti õppekeelega koolis. Vanema kirjaliku taotluse alusel võib lapsele pakkuda koolikohta ka muu õppekeelega koolis.
- Õpilase kooli vastuvõtmise menetlus on haldusmenetlus ja see algab lapsevanema kirjaliku avalduse esitamisega koolile või koolipidajale. Kõik kooli või KOV’i poole pöördunud lapsevanemad tuleb suunata avaldust esitama. Avalduse vastuvõtmisest keelduda ei saa.
- Õpilase kooli vastuvõtmise menetlus tuleb teha viivitamatult ja koolijuhi otsus vormistatakse kirjalikult. Keelduv vastus peab haldusmenetluse seaduse kohaselt sisaldama põhjendust ja viidet õigusaktile.
- Avaldus võib olla digitaalselt allkirjastatud ja saadetud e-kirja teel või esitatud paberil. Avalduses tuleb märkida lapse nimi, isikukood ja soovitud kool ning klass.
- Kui lapsel ei ole Eesti isikukoodi, siis tuleb avalduses märkida lapse sünnikuupäev.
- Kui õpilasel puuduvad dokumendid, siis kantakse laps kooli nimekirja last saatva täiskasvanu ütluste alusel, märkides ära nime ja sünnikuupäeva. Eesti kodakondsuse, elamisloa, isikut tõendavate dokumentide või eelmise kooli tunnistuse puudumine ei ole aluseks kooli mitte vastuvõtmiseks.
- Kui lapsel puuduvad dokumendid, siis lubatakse tal õppetöös osaleda ning dokumendid vormistatakse esimesel võimalusel.
Õppetöö korraldus
Laps peaks üldjuhul õppima eakaaslastega samas klassis. Mõjuval põhjusel ja lapsevanemaga koostöös võib lapse panna ka aasta nooremasse või vanemasse klassi.
- Praegusel hetkel ei ole võimalik ennustada, kui pikaks ajaks Ukraina lapsed Eestisse jäävad. Laps alustab eesti keele õppimist ja anname oma parima, et laps saaks osaliselt jätkata ka õppimist ukraina keeles ja õppida ukraina keelt. Haridus- ja Teadusministeerium on teinud taotluse ukrainakeelsete õppematerjalide saamiseks ja ukrainakeelse digiõppevara kasutamiseks. Vastava info edastame jooksvalt.
Koolil tuleb esimesel võimalusel õpilase, tema vanema või eestkostja ning klassijuhatajaga läbi viia õpilase arenguvestlus, kuhu kaasatakse vajadusel teisi spetsialiste. Vestluse käigus selgitatakse välja õpilase individuaalsed erivajadused (tervislik eripära; dieet; usulised eripärad) ja arenguvajadused (ülevaade olemasolevatest teadmistest oskustest ja hoiakutest; võimalik vajadus abiteenustele – psühholoog, leinanõustaja). Vajadusel saab kasutada tõlketeenust, mille maksumuse kompenseerib Sotsiaalministeerium. Lapsevanemat informeeritakse Eestisse saabumisel koolikohustusest Eestis ja tema vastutusest sellega seoses. Koolieluga tutvumiseks on vanemale abiks infomaterjalid vene ja inglise keeles.
Kool vastutab selle eest, et ettevalmistused põgenike pere lapse saabumiseks oleks toimunud. Koolile pakub teemakohaseid koolitusi ja nõustamist Haridus- ja Noorteamet ning maakondlikud Rajaleidja keskused.
Uussisserändajast õpilasele koostab kool individuaalse õppekava, milles on toodud riiklikust õppekavast erinevad õpitulemused konkreetse õpilase puhul.
Kasulik on, kui esimesel aastal saab õpilane eraldi intensiivset eesti keele õpet, vähemalt 4-6, soovitavalt 8–10 tundi nädalas. Eesti keele teise keelena lisaõppe viib individuaalse õppekava alusel läbi kooli poolt määratud või palgatud õpetaja. Õpetaja palgalisa toetust maksab riik vastavale omavalitsusele, kes võib oma vahenditest seda suurendada.
Kool jälgib, et põgenikust õpilasel oleks võimalus aktiivseks suhtluseks eakaaslastega (aktiivõpe, projektid, mängud jne). Selleks saab koostööd teha näiteks ka piirkonna noorsootööasutuste ja vabaühendustega.
Kool vaatab igal aastal üle individuaalse õppekava ning korrigeerib seda vastavalt vajadustele. Kool vastutab õpilase arengu eest, kaasates lapsevanemaid, piirkonna noorsootööasutusi, vabaühendusi.
Omavalitsused saavad ka teisest keele- või kultuuriruumist tulnud laste õpetamiseks riigilt rahalist toetust.
Kui kooli saabub laps relvakonflikti piirkonnast
Eestisse kriisipiirkonnast saabuvad lastel ja nende peredel on väga raske. Klassi ja kooli tuleb relvakonfllikti piirkonnast saabuvate laste vastuvõtmiseks ette valmistada, et õhkkond oleks sõbralik ja abivalmis.
Selgitage teistele lastele, et Ukrainas on sõda, isad ja vennad ja sõbrad on mobiliseeritud, palju on hukkunuid ja purustusi. Pered on jätnud oma kodud ja olnud pikalt teel. Neil on kaasas võib-olla vaid kohvritäis isiklikke asju. Me ei küsi lapselt, kuidas Ukrainas oli. Kui laps soovib rääkida, siis oleme valmis kuulama ja tema muresid jagama.
Pakume lapsele esmavajalikke koolitarbeid.
Me ei karista lapsi reeglite rikkumise pärast, mida lapsele ja perele selgitatud ei ole. Vähendame reegleid, mille järgimine pole esmatähtis. Vihikud on joonimata, sisejalatsid ei vasta kooli soovidele, kaustikud vales mõõdus…
Arvestame, et perel ei pruugi kohe olla kodus internetiühendust, printimisvõimalust või muid mugavusi. Koduse töö anname kirjalikult paberil.
Esimene päev Eesti koolis
- Leppige eelnevalt kokku, kes klassikaaslastest on uue õpilase peamine abiline ja sõber, kes temaga koos klassiruume, WC’d, sööklat jms aitab leida ja kõiki igapäevaseid toiminguid temaga koos teeb.
- Käige uue õpilasega koolimaja läbi. Näidake, kus miski asub. Kuidas uksed lukku ja lahti käivad. Kui miski on koodiga, siis proovige koos kõik läbi teha.
- Andke õpilasele tunniplaan, kuhu on märgitud tundide algusajad ja ruumide numbrid. Esimestel nädalatel võib laps koolis ära eksida, paluge tema sõbral hoolitseda, et ta õigesse kohta jõuaks. Andke andeks hilinemised.
- Peamine on, et laps saaks jätkata võimalikult normaalset koolielu, tunda end koolis turvaliselt ja hoituna. Naeratage.
- Kirjutage tahvlile või uksele tervitus eesti keeles ja lapse kodukeeles „Tere tulemast meie kooli“ / “Ласкаво просимо до нашої школи“.
Üldine haridustoetus
- Täiendavat haridustoetust makstakse omavalitsusele iga lapse, sh uussisserändaja ning rahvusvahelise kaitse saanud õpilase eest.
- Kooli nimekirja kantud õpilase andmed kantakse EHIS’esse. Haridustoetust eraldatakse EHIS’e andmete alusel, mistõttu on oluline, et info kõikide laste kohta jõuaks EHIS’esse või koolikohata laste kohta otse Haridus- ja Teadusministeeriumi.
- Ministeerium koondab info Ukraina relvakonflikti piirkonnast viisavabaduse alusel Eestisse saabunud laste kohta täiendavate õppekohtade lisarahastamiseks, täiendava keeleõppe rahastamiseks ja tasuta koolitoidu hüvitamiseks.
- Selles sisaldub õpetajate, direktorite, õppealajuhatajate tööjõukulude, täiendusõppe, õppevahendite ja koolilõuna toetus.
Keeleõppe lisatoetus
- Koolid saavad pidaja kaudu taotleda õpilaspõhist keeleõppe toetust uussisserändajatest õpilastele.
- Õpilaspõhine toetus on 400 eurot, miinimumtoetus kooli kohta aga vähemalt 1000 eurot aastas.
- Tavarändega Eestisse saabuvatel rahvusvahelise kaitse saajatel on vajadusel võimalik saada keeleõppeks lisaabi Sotsiaalministeeriumilt kahe aasta jooksul.
Alushariduses osalemine
Seaduse järgi loob omavalitsus vanemate soovil kõigile 1,5-7aastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia piirkonna lasteasutuses. 1,5-3aastase lapse lasteaiakoha võib vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega.
- Lasteasutus viib esimesel võimalusel läbi lapse arenguvestluse koos tema vanema või eestkostja ja rühmaõpetajaga, kuhu kaasatakse vajadusel teisi spetsialiste. Arenguvestlusel selgitatakse välja lapse individuaalsed erivajadused (tervislik eripära; dieet; usulised vajadused) ja arenguvajadused (ülevaade olemasolevatest teadmistest oskustest ja hoiakutest; võimalik vajadus abiteenustele – psühholoog, leinanõustaja) ning ka lapsevanema majanduslikud võimalused lasteaia kohatasu maksmiseks.
- Lasteaed valmistab meeskonna (lapsevanemad, õpetajad, töötajad) ette enne sisserändajate pere lapse lasteaeda tulekut. Lasteaiarühma, kus laps käima hakkab, lastevanematele koosolekul, mõtestatakse lahti rühma väärtused ja koostöö põhimõtted. Lasteaiarühmas saab vajadusel kasutada ka kiusamisest vaba lasteaia programmi.
- Arenguvestluse tulemustest lähtuvalt koostab lasteaed lapsele vajadusel individuaalse arenduskava ning hoolitseb selle eest, et lapsel on võimalus aktiivseks suhtluseks eakaaslastega (aktiivõpe, projektid, mängud jne). Vajadusel saab teha koostööd ka piirkonna noorsootööasutuste ja vabaühendustega.
- Lasteaia poolt palgatud õpetaja viib läbi eesti keele tugiõpet. Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu on võimalik saada rühmapõhist keeleõppe toetust omavalitsusele, kes võib vajadusel seda suurendada. Leinanõustaja või psühholoogi teenust pakub vajadusel maakondlik Rajaleidja keskus.
- Lasteaed vaatab vähemalt kord aastas üle lapse individuaalse arenduskava ning uuendab seda vastavalt vajadustele.
Lasteaed ja lastehoid
Lasteaias käimine ei ole Eestis kohustuslik. Alushariduse kättesaadavuse eest vastustab kohalik omavalitsus, kellel on kohustus tagada kõigile 1,5 kuni 7-aastastele oma teeninduspiirkonna lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia lasteaias. 1,5-3-aastase lapse lasteaiakoha võib vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega.
Lasteaiakoha taotlemiseks palume ühendust võtta kohaliku omavalitsusega, kes selgitab teile vastuvõtutingimusi ja annab ülevaate nõutavatest dokumentidest lähtudes valla- või linnavalitsuse poolt kehtestatud korrast.
- Lasteaiakoha taotlemine algab kirjaliku avalduse esitamisega Teie poolt valitud lasteaeda või kohalikule omavalitsusele. Avaldus lasteaiakoha taotlemiseks tuleb edastada digitaalselt allkirjastatult. Kui digiallkirja võimalust ei ole, siis võite viia paberil allkirjastatud avalduse otse lasteaeda või kohalikule omavalitsusele.
- Avalduses tuleb märkida lapse nimi, isikukood või selle puudumisel lapse sünnikuupäev, lasteaed, kuhu kohta soovitakse ning oma kontaktandmed. Kui lapsel ei ole dokumente, siis võetakse laps vastu lapsevanema ütluste alusel ja dokumendid vormistatakse esimesel võimalusel.
- Kui soovitud lasteaias on vaba koht, siis võetakse laps vastu. Kui vaba kohta soovitud lasteaias ei ole, edastab kohaliku omavalitsuse üksus teate lasteaiakohta vajavast lapsest Haridus- ja Teadusministeeriumile.
Lasteaia- ja lapsehoiu teenus on tasuline, igakuine lapsevanema osalustasu on omavalitsustes erinev, kuid vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast (palga alammääraks 2022. aastal on 654 eurot). Lasteaias on lastele tagatud toitlustamine. Vajadusel on võimalik taotleda omavalitsuselt lapsevanema osalustasu soodustust.