Keskharidus

Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad tõrgeteta jätkata õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.

Keskharidus

Keskharidus põhineb põhiharidusel ja jaguneb üldkeskhariduseks, mida omandatakse gümnaasiumides, ning kutsekeskhariduseks, mida omandatakse kutseõppeasutustes. Üldkeskharidus on gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud nõuete kogum, mille omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse ning kutsehariduse omandamiseks.

 

Gümnaasium

Gümnaasium on põhikoolile järgnev üldhariduskool nominaalse õppeajaga kolm aastat. Eestis on ajalooliselt olnud valdav gümnaasium, milles toimub õpe 1.–12. klassini ehk 12 aastat. Gümnaasiume, milles on üksnes gümnaasiumiaste (10.–12. õppeaasta), on vähe. 2010. aastast alates asus riik toetama üksnes gümnaasiumiastmega riigigümnaasiumide loomist. Gümnaasiumides toimub igapäevane õppetöö kooliõppekavade alusel, mis koostatakse lähtuvalt gümnaasiumi riiklikust õppekavast.

 

Gümnaasiumisse astumine

Gümnaasiumisse astumiseks on vajalik põhikooli lõputunnistus. Õpilase gümnaasiumisse vastuvõtu üldised tingimused kehtestab haridus- ja teadusminister. Täpsemad gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste ja oskuste hindamise korra gümnaasiumi vastuvõtmisel, kehtestab kooli pidaja või tema volitusel gümnaasiumi direktor. Kooli vastuvõtu tingimused ja kord avalikustatakse kooli veebilehel.

 

Gümnaasiumi vahetamine

Üleminek ühest gümnaasiumist teise on võimalik, kui vastuvõtvas gümnaasiumis on vabu õppekohti ja õpilane vastab kehtestatud vastuvõtutingimustele. Gümnaasiumis õpingud katkestanud õpilasel on õigus jätkata õpinguid kutseõppeasutuses ning läbitud õpinguid arvestatakse. Samuti on võimalik õpingute jätkamine mittestatsionaarse õppevormiga täiskasvanute gümnaasiumis.

 

Täiskasvanute gümnaasiumid

Täiskasvanute gümnaasiumis luuakse keskhariduse omandamise võimalus kõigile täiskasvanuile, peamiselt mittestatsionaarses õppevormis. Mittestatsionaarses õppes on suurem rõhk iseseisval tööl, gümnaasiumi riikliku õppekavaga ettenähtud valikkursuste hulk on väiksem, õpilasel on võimalik õppida üksikuid õppeaineid, kehalise kasvatuse aine ei ole nõutav, kutsekeskhariduse omandanud isikutel on võimalik õppida vajalikke aineid kas riigieksamite sooritamiseks või kõrgkoolide vastuvõtutingimuste täitmiseks. Gümnaasiumi saab lõpetada ka eksternina ehk iseseisvalt õppide. Täiskasvanute gümnaasiumis võivad õppida isikud, kes on lõpetanud põhikooli või on vähemalt 17-aastased. Täiskasvanute gümnaasiumis õpib umbes 1/6 kõikidest gümnaasiumiastmes õppijatest. Enamasti on tegemist tööl käivate või päevakoolis õpingud katkestanud inimestega. 2013/2014. õppeaastal on Eestis 202 päevase õppega gümnaasiumi ja 16 mittestatsionaarse õppevormiga täiskasvanute gümnaasiumi.

 

Õppekavad

Gümnaasiumi riiklik õppekava näeb ette gümnaasiumiastme kohustuslikud õppeained, valikkursused ja nende kohustusliku mahu. Kooliõppekava koostamisel arvestavad koolid riikliku õppekava nõuetega. Õppeained ja nende maht kooliõppekavas määratakse lähtuvalt kooli valikutest. Gümnaasiumiastmes on õpilaste väikseim lubatud õppekoormus 96 kursust kolme aasta jooksul, mittestatsionaarses õppes vähemalt 72 kursust. Gümnaasiumi riiklikus õppekavas on ainekavad koostatud kursustena, kusjuures kursus tähendab eelkõige 35 tunnist (á 45 minutit) õppeüksust. Mittestatsionaarse õppega gümnaasiumid ja hariduslike erivajadustega õpilaste gümnaasiumid võivad oma kooliõppekavades mitte arvestada gümnaasiumi riiklikus õppekavas toodud nõudeid valikkursuste mahtude ja õppeainete osas.

 

Seadusandlus

Keskhariduse omandamine ei ole kohustuslik.

Nõuded üldkeskharidusele kehtestab põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.

Nõuded kutsekeskharidusele kehtestab kutseõppeasutuse seadus.

Erakooliseadus kehtestab keskhariduse omandamise nõuded samadel alustel kui põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning kutseõppeasutuse seadus.

Ka põhiseadus, haridusseadus ja lastekaitse seadus sisaldavad sätteid, mis on seotud keskhariduse omandamisega.

 


 

 


 

 

Hindamine

Õpilasi hinnatakse viiepallisüsteemis. Seaduse järgi võib kool koolisiseselt kasutada viiepallisüsteemist erinevat hindamissüsteemi, kuid gümnaasiumi lõpetamisel või kooli vahetamisel tuleb kasutatavad hinded üle kanda viiepallisüsteemi. Enamik teistsugust hindamissüsteemi kasutatavatest gümnaasiumidest lähtub kõrgkoolide hindamissüsteemist. Gümnaasiumiastmes pannakse välja kursuse- ja kooliastmehinded.

 

Kooli lõpetamine

2013/2014. õppeaastast alates muudeti riigieksamite ja gümnaasiumi lõpetamise korraldust. Täpsem info lõpueksamite kohta on leitav riigieksamite lehelt. Gümnaasiumi lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või eksternile väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus. Riigieksamite tulemused riigieksamitunnistus tehakse riigieksami sooritajale kättesaadavaks elektrooniliselt. Riigieksamitunnistuste ja gümnaasiumi lõputunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse. Riigieksamitunnistus kehtib ainult koos gümnaasiumi lõputunnistusega. Lõputunnistus kehtib iseseisva haridust tõendava dokumendina ka hinnetelehe ja riigieksamitunnistuseta.

2013/2014. õppeaastast alates annab gümnaasiumi lõputunnistuse kool õppenõukogu otsuse alusel õpilasele:

  • kelle kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad või valikkursuste puhul rahuldavad või arvestatud;
  • kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele või eesti keele teise keelena, matemaatika ja võõrkeele (inglise, prantsuse, vene või saksa keeles) lõpueksamid;
  • kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele gümnaasiumi koolieksami;
  • kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina;
  • haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud gümnaasiumi riiklikus õppekavas taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus.

Juhendmaterjal koolidele "Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis"

 

Õppeaasta kestus

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt kestab õppaasta jooksva aasta 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. Õppeaasta koosneb õppeveeranditest ning koolivaheaegadest. Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat), lõpuklassis vähemalt 185 õppepäeva (37 nädalat). Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu, kuid need päevad arvatakse õppepäevade hulka. Koolivaheajad, samuti eksamite ajad põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks määrab haridus- ja teadusminister igaks konkreetseks aastaks.

 

2019/2020 õa muudatused lõpudokumentides

Seoses eriolukorrast tingitud muudatustega gümnaasiumi ja põhikooli lõpetamisel on käesoleval õppeaastal muudatusi ka lõpudokumentide andmetes: 

  • Loovtöö põhikoolis ja uurimuslik või praktiline töö gümnaasiumis. 
    Kui õpilane jättis töö sooritama, ehkki see oleks olnud kooli hinnangul võimalik, kantakse EHISesse ja õpilasraamatusse märge “Jättis sooritamata“ (lühend  õpilasraamatus „JS“). Kui õpilane ei sooritanud tööd, sest see polnud kooli hinnangul võimalik, kantakse EHISesse ja õpilasraamatusse märge „Ei sooritanud eriolukorra tõttu“ (lühend õpilasraamatus „EO“). Töö pealkirja nende valikute korral ei märgita.
  • Põhikoolis ja gümnaasiumis on aastahindena võimalik märkida ka kohustuslike õppeainete puhul ka „Arvestatud“ või „Mittearvestatud“ (lühendid õpilasraamatus „A“ ja „MA“)
  • Gümnaasiumi lõpueksami hindamisel on võimalik kasutada märget “Jättis sooritamata“ (õpilasraamatusse märgitakse lühend „JS“) või „Ei sooritanud eriolukorra tõttu“ (lühend „EO“).
  • Gümnaasiumi koolieksamite puhul on samuti hinde märkimiseks valikus „Arvestatud“ või „Mittearvestatud“.
 

Riigigümnaasiumid


Eestis on kokku kakskümmend üks riigigümnaasiumi, mis kuuluvad Haridus-ja Teadusministeeriumi haldusalasse.

Riigigümnaasiumide loomisega maakonnakeskustesse toetab Haridus- ja Teadusministeerium gümnaasiumide võrgu korrastamist, millega luuakse eeldused kõigile õppijatele Eesti eri piirkondades võrdselt kõrgekvaliteedilise ja valikuterohke gümnaasiumihariduse omandamiseks.

Esimene nn maakondlik gümnaasium, Viljandi Gümnaasium, alustas tegevust 1. septembril 2012. aastal.

Sellest aasta hiljem alustasid õppe andmist Läänemaa Ühisgümnaasium Haapsalu linnas ja Jõgevamaa Gümnaasium Jõgeva linnas.

2015. aasta sügisel avasid uksed Jõhvi Gümnaasium, Pärnu Koidula Gümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium ja Võru Gümnaasium.

2016. aasta sügisel õppe andmist Põlva Gümnaasium, Valga Gümnaasium ning Hiiumaa Gümnaasium, 2018. aastal Rapla Gümnaasium, Paide Gümnaasium ja Viimsi Gümnaasium, 2019. aastal Kohtla-Järve Gümnaasium.

2021. aasta sügisel avasid oma uksed Saaremaa Gümnaasium ja Tabasalu Gümnaasium.

2022. aastal alustasid õppe andmist Rakvere Riigigümnaasium ja Saue Riigigümnaasium.

2023. aastal on planeeritud alustama kokku kuus riigigümnaasiumi: Tallinna Mustamäe Riigigümnaasium, Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasium, Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium, Rae Gümnaasium, Narva Eesti Riigigümnaasium ja Narva Gümnaasium.

Riigigümnaasiumite projekteerimine ja ehitamine koosneb 85% EL regionaalarengu fondist ja 15% riiklikust kaasfinantseeringust.

Eestis on kokku alates 2012. aastast loodud 18 riigigümnaasiumi, mis kuuluvad Haridus-ja Teadusministeeriumi haldusalasse. Lisaks tegutsevad riigigümnaasiumitena ka Narva Eesti Gümnaasium (1.-12.klass) ning Nõo Reaalgümnaasium (reaal- ja loodussuund), Noarootsi Gümnaasium (rootsi keel ja Põhjamaade kultuur), mis on üleriigilise õpilaste vastuvõtuga gümnaasiumid, Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium ja Narvas asuv keelekümbluskool Narva Vanalinna Riigikool (1.-12.klass). Narva Vanalinna Riigikool ja Narva Eesti Gümnaasium lõpetavad gümnaasiumiosas õppe andmise 1. septembril 2023, mil alustavad tegevust Narva Eesti Riigigümnaasium ja Narva Gümnaasium.

Koolivõrgu programmi kohaselt on 2023. aastaks õppetööd alates aastast 2012 alustanud kokku 24 riigigümnaasiumi, sh igas maakonnas vähemalt üks.

Ministeerium ja riigigümnaasiumid on sõlminud kvaliteedikokkuleppe, milles on omavahel kokku leppinud õpet ja õpikeskkonda puudutavates kvaliteedinäitajates.

Riigigümnaasiumid

 

 

 

 

Viimati uuendatud: 23. september 2022