Alushariduse eesmärgiks on toetada laste individuaalsust, loovust ja mängu kaudu õppimist. Lapse heaolu ja õppimise toetamiseks saab lapsevanem teadlikult suunata väikelapse arengut ja loomulikku õpihimu läbi rääkimise, mängimise ja lihtsate oskuste õpetamise.
Hetkel oluline
Käimas on koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava kaasajastamine ja alushariduse seaduse uuendamine.
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava kaasajastamine
Tartu ja Tallinna ülikooli alushariduse eksperdid analüüsisid varasemate töörühmade tööd ja ministeeriumisse saabunud tagasisidet ning esitasid oma töö tulemuse 2020. aasta septembri lõpus ministeeriumile. Oktoobris toimus kohtumine ekspertide, alushariduse erialaühenduste käes ja ministeeriumi esindajate vahel, kus eksperdid tutvustasid oma töö tulemusi
Tekst on tagasisidestamisel alushariduse erialaühenduste käes.
Järgnevad arutelud huvigruppidega, parandusettepanekute tegemine ja kooskõlastusringid.
Valmimas on alushariduse seaduse eelnõu
Uue seaduse eesmärk on muuta alushariduse korralduse süsteemi sidusamaks, et toetada kõigi laste koolivalmidust.
2021. aasta 20. jaanuaril lõppenud eelnõu kooskõlastusringil sai ministeerium ülevaate uue seadusega seonduvatest murekohtadest ning palju sisukaid ettepanekuid Järgmises etapis toimuvad kohtumised ettepanekuid esitanud organisatsioonidega, muudatusettepanekute menetlemine, eelnõu väljatöötamine ning seaduseelnõu ja seletuskirja teksti redigeerimine.
Valitsus kiitis eelnõu 7. aprillil 2022 heaks ja saatis Riigikogusse. Loe täpsemalt
Alusharidus on kättesaadav kõigile lastele
Kõigil Eesti lastel on õigus saada kvaliteetset alusharidust ning kohalikel omavalitsustel on kohustus tagada kõigile 1,5 kuni 7aastastele oma teeninduspiirkonna lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia lasteaias. Lasteaias käimine ei ole kohustuslik, kuid valdav enamik 81% 1,5 – 3-aastastest lastest ja ligi 94% 4-7a lastest osaleb enne kooli lasteaias.
Eelkooliealine laps ja lasteaed
Kui lapsevanem soovib last lasteaeda panna, peab ta ühendust võtma kohaliku omavalitsusega ning selgitama vastuvõtutingimused ja nõutavad dokumendid lähtudes valla - või linnavalitsuse poolt kehtestatud korrast. Valla- või linnavalitsus peab looma kõigile oma piirkonna 1,5 – 7-aastastele lastele, kelle vanemad soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteaias.
Vanemad võivad vabalt valida lasteaedu kui neis on vabu kohti ja valida munitsipaal- ning erasektori lasteaedade vahel. Lasteaiad peavad omama koolitusluba, mida saab kontrollida Eesti Hariduse Infosüsteemist.
Eralasteaiad saavad kohalikult omavalitsuselt toetust linna- või vallavalitsuses kokkulepitud määras. Esmajärjekorras eelistatakse lasteaiakoha võimaldamisel samas vallas või linnas alaliselt elavaid lapsi, seejärel teeninduspiirkonnas töötavate vanemate lapsi. Vabadele kohtadele võetakse lapsi ka teistest piirkondadest. Lasteaiakoha taotlus tuleks esitada lasteaiale võimalikult vara.
Eelkooliealine laps ja lastehoid
Alla 4-aastasele lapsele võib lapsevanem taotleda kohalikult omavalitsuselt lasteaia koha asemel lapsehoidu. Lähtuvalt seadusest võib kohalik omavalitsus sätestada lasteaias lapsevanema osalustasu, mis ei tohi ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Samuti katab lapsevanem lasteaias lapse toidukulu kohaliku omavalitsuse sätestatud korras. Lapsevanema osalustasu ja toidukulu maksumus võib olla diferentseeritud sõltuvalt lapse vanusest, lasteaia majandamiskuludest või muudest asjaoludes.
Alushariduse omandamine lasteaias
Lasteaed toetab lapse üldoskuste (enesekohaste, sotsiaalsete, mängu- ja õpioskuste) kujunemist ja lapse arengut seitsmes õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnas:
Üldjuhul toimub lasteaia õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles, ent kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel võib see toimuda ka teises keeles. Eesti keelest erineva koduse keelega laps lasteaias alustab eesti keele kui teise keele õpet kolmeaastaselt.
Lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Lasteaia õppekava läbinule annab lasteasutus välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused. Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.
- mina ja keskkond;
- keel ja kõne;
- eesti keel kui teine keel;
- matemaatika;
- kunst;
- muusika;
- liikumine.
Lasteaia õppekava
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava soodustab lapsest lähtuvate aktiivõppe erinevate meetodite: Step by Step (Hea Algus), Montessori, Waldorfpedagoogika, Reggio Emilia, keelekümblus-, uurimusliku, ettevõtlus- ja õuesõppe rakendamist sarnaselt Põhjamaadega.
Alushariduse eesmärgiks on toetada laste individuaalsust, loovust ja mängu kaudu õppimist. Muu koduse keelega lastele võimaldatakse riigi toel eesti keele õpet alates kolmandast eluaastast, samuti on väljaarendamisel metoodikad eesti lastele võõrkeele õpetamiseks enne kooli.
Tuginedes rahvusvahelistele võrdlusuuringutele alushariduse valdkonnas on Eesti lasteaedades loodud head võimalused lapsest lähtuvaks õppe- ja kasvatustegevuseks koostöös peredega. Suurt rõhku pööratakse Eesti lasteasutustes väärtuskasvatusele, sh laste heaolu ja turvalisuse toetamisele ning kiusamise ennetamisele, soodustades lastes ja peredes sallivust, hoolivust, austust ja julgust.
Alates aastast 2010 toetab Haridus- ja Teadusministeerium Taani Save the Children ja Eesti Lastekaitse Liidu koostööprojekti „Kiusamisest vaba lasteaed“, millega on liitunud suurem osa Eesti lasteaedasid. Lisaks kuuluvad Eesti lasteaiad ka tervist edendavate lasteaedade võrgustikku.
Logopeed ja eripedagoog lasteaias
Koolieelsetes lasteasutustes käivatele lastele on tagatud logopeediline ja eripedagoogiline tugi. Neid tugiteenuseid rakendati 2017. aastal ca 14%-le lastest. Lisaks kasutavad kohalikud omavalitsused ja koolieelsed lasteasutused piirkondlike nõustamiskeskuste teenuseid (logopeediline, eripedagoogiline, psühholoogiline, sotsiaal-pedagoogiline nõustamine), mida riiklikult toetatakse.
Lasteasutuse osalustasu
Eestis võib lastevanemate osalustasu olla kuni 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. Otsuse lastevanemate osalusmäära kehtestamisel teeb kohalik omavalitsus, kes võib osalustasu diferentseerida sõltuvalt lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest.
Lasteaiad omandivormiti
Alushariduse vormid peavad olema mitmekesised ning paindlikud, hõlmates nii era- kui munitsipaalsektorit ning samas olema lapsevanematele võrdsetel tingimustel kättesaadavad. Eesti Hariduse Infosüsteemi 2020. a andmetel tegutses Eestis 552 munitsipaal- ja 57 eralasteasutust.
Peamised õigusaktid
- Koolieelse lasteasutuse seadus
- Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava
- Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale
- Koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu ja nende täitmise kord
- Koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseis
- Lapse erilasteaeda või –rühma vastuvõtmise ning väljaarvamise alused ja kord
Rahvusvahelised ja siseriiklikud ülevaated
- OECD: Education at a Glance 2013. OECD Indicators
- OECD: Starting Strong III: Policy Toolbox for Early Chilhood Education and Care
- OECD: Alusharidus on tähtis (2018)
- Eurydice: Alusharidus ja lapsehoid Euroopas 2019
- OECD: Early Learning and Child Well-being: A Study of Five-year-Olds in England, Estonia, and the United Statea (2020)
- OECD: Early Learning and Child Well-being in Estonia (2020)
- OECD: Caring, Sharing, Daring. Social-emotional development at age five (2021)
- OECD: The Future at Five. Gendered aspirations of five-year-olds (2021)
- OECD: Using Digital Technologies for Early Education during COVID-19 (2021)
- HTM, HARNO, TLÜ: OECD rahvusvahelise alushariduse ja laste heaolu uuringu IELS 2018 tulemused Eestis (2020)
- HTM, HARNO, TLÜ: OECD rahvusvahelise alushariduse ja laste heaolu uuringu IELS 2018 tulemused Eestis RUS (2020)
- Tallinna Ülikool: Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas. Küsitluste kokkuvõte (2021)
- Centar: (2021). Alushariduse ja lapsehoiu uuring
- OECD: Play, Create and Learn: what matters most fr five-year-olds (2021)
Juhendmaterjalid
- Lapse arengu hindamise ja toetamise juhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele
- Õppematerjalid kaasava alushariduse ja koolieelse hoiu kohta. Kvaliteetse hariduse andmine ja lapsehoiu osutamine kõigile väikelastele
- Alusharidus ja lapsehoid. Kuidas värvata, koolitada ja motiveerida kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid
- Alushariduse ja lapsehoiu kvaliteediraamistiku peamised põhimõtted
- Alushariduse õpetajate Euroopa mapp. Mitmekeelne ja kultuuridevaheline mõõde
- Kaasava alushariduse enesehindamisvahend
- Euroopa Liidu Nõukogu soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta
- Ringkiri kohaliku omavalitsuse üksustele diabeediga lapse toetamisest lasteaias ja koolis
- Eesti Keele Instituut. (2019). Eesti keele kui teise keele sõnavara koolieelikutele
- Sõnaveeb: Sõnavara otsing
- Sõnaveeb: Teksti hindamise tööriist