Infotöötlusoskused
PIAAC uuringu raames mõõdetakse laiapõhjalisi infotöötluseks vajalikke oskusi nagu funktsionaalne lugemisoskus, matemaatiline kirjaoskus ja probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas.
Lisaks sellele uuritakse lugemise aluseks olevaid baasoskusi.
Tegemist on oskustega, mis on eduka toimetuleku aluseks nüüdisaegses infoküllases ühiskonnas.
PIAACiga mõõdetakse järgmisi täiskasvanute põhioskusi:
- Funktsionaalne lugemisoskus – võime mõista ja kasutada mitmesugustes kirjalikes tekstides leiduvat infot. See on teiste oskuste ning majandusliku ja sotsiaalse arengu põhitingimus.
- Matemaatiline kirjaoskus – võime kasutada, tõlgendada ja edasi anda matemaatilist infot. See on väga tähtis oskus ajal, mil inimesed puutuvad igapäevaelus kokku üha mitmekesisema ja suurema hulga arvulise ning matemaatilise infoga. Matemaatiline kirjaoskus käib käsikäes lugemisoskusega ning on oluline hinnata, kuidas need kaks oskust on teineteisega seotud.
- Probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas – võime leida, hinnata ja kasutada erinevatest allikatest pärit digitaalset teavet probleemide lahendamiseks, näiteks raamatu otsing raamatukogu elektroonilises kataloogis või vajaliku info leidmine keerulisel veebilehel.
- Lugemise ja arvutamise baasoskused – need sisaldavad lugemise algoskusi nagu lause ja lõigu mõistmine ning matemaatika algoskusi nagu arvude mõistmine (näiteks kui palju on pildil objekte ja milline arv on suurim). See moodul aitab eristada neid, kellel puuduvad baasilised lugemisoskused, nendest, kes oskavad küll lugeda, ent kellel on raskusi loetust arusaamisega.
Näidisülesanded PIAACi 2008.–2015. a uuringust
Funktsionaalse lugemisoskuse näidisülesanne
„Eelkooli reeglid“ on näide lihtsast funktsionaalse lugemisoskuse ülesandest. Vastajal paluti tekstis märkida, mis kell hiljemalt peavad lapsed lasteaias olema. Tegemist on trükitekstiga, mille kontekstiks on igapäevaelu. Ülesande lahendamine eeldab teksti põhjal info hankimist ja määratlemist.
Baasiliste lugemisoskuste näidisülesanded
Sõnavaraülesanded
Iga sõnavaraülesanne koosnes pildist ja selle all olevatest sõnadest, millest üks tähistas pildil kujutatud objekti. Vastaja ülesanne oli tõmmata ring ümber juuresoleva pildiga sobivale sõnale.
Lause mõistmine
Lause mõistmise ülesannete puhul pidi vastaja hindama, kas lause on mõtestatud või mitte. Kui lause oli mõtestatud, pidi vastaja tõmbama ringi ümber vastusele JAH, kui lause oli mõttetu, siis vastusele EI.
Kolm tüdrukut sõi bussi. | JAH | EI |
Mees sõitis rohelise autoga. | JAH | EI |
Kõige kergem õhupall hõljus selges taevas. | JAH | EI |
Mugav padi on pehme ja linn. | JAH | EI |
Inimene, kes on kakskümmend aastat vana, on vanem kui inimene, kes on kolmkümmend aastat vana. |
JAH | EI |
Lõigu mõistmine
Lõigu mõistmist mõõtnud ülesannete puhul paluti vastajal lugeda lõikudena esitatud teksti, milles ta pidid valima kahest allajoonitud sõnast ühe, mis sobis teksti sisuga, ja sellele ringi ümber tõmbama.
Tekst 2: Kiri toimetajale
Toimetajale: Eile teatati, et bussisõidu maksumus tõuseb. Piletite hinnad tõusevad alates järgmisest naisest / kuust kahekümne protsendi võrra. Olles igapäevane ühistranspordi kasutaja, olen sellest jalast / hinnatõusust häiritud. Ma saan aru, et kütuse / õpilase hind on tõusnud. Ma saan ka aru, et sõitjad peavad bussiteenuse eest õiglast hinda / madu maksma. Olen nõus maksma natuke rohkem, sest ma sõltun bussist, et eesmärgile / tööle saada. Kuid kahekümneprotsendiline tõus / onu on liiga suur.
Selle hinnatõusuga on eriti raske nõustuda, teades, et linnal on plaanis uus staadion ehitada. Valitsus kulutaks selle projekti peale miljoneid, kuigi meil on üks teadus / staadion juba olemas. Kui staadioni ehitus edasi lükata, saaks osa sellest rahast bussipiletite hindade / vaadete tõusu kompenseerimiseks kasutada. Siis saame mõne aasta pärast otsustada, kas meil on tõesti veel ühte spordirõivast / spordiväljakut vaja. Andke palun linnavalitsusele teada, et see küsimus teile korda läheb, tulles järgmisele avalikule koosolekule /raamile.
Matemaatilise kirjaoskuse näidisülesanne
„Tuulegeneraatorid“ on keskmise raskusastmega ülesanne, kus vastajal paluti juuresolevas artiklis sisalduva info põhjal kirja panna, kui palju tuulegeneraatoreid oleks tarvis, et asendada tuumajaama toodetava elektri kogust. Ülesande kontekstiks on ühiskond ja kogukond. Selle sisus on nii koguseid kui arve ning lahenduse leidmiseks tuleb arvutada.

Tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse näidisülesanne
„Veebiotsing“. Selles ülesandes pidi vastaja panema ennast tööotsija rolli ning otsima ja hindama tööga seotud infot kunstlikus veebikeskkonnas, milles oli võimalik kasutada tavapärase veebikeskkonnaga sarnaseid töövahendeid. Vastajal oli võimalik klõpsata linkidel, liikuda lehtede vahel, kasutades selleks nuppe „Edasi“ ja „Tagasi“ ning ikooni „Avaleht“, samuti sai lisada järjehoidjatesse lehti ja vaadata või muuta neid, mis olid sinna juba lisatud. Ülesande alguses avanes vastaja ees otsingumootori leht, millel oli esitatud loetelu viie töövahendusfirma veebilehtedest.
Ülesande edukaks lahendamiseks pidi vastaja külastama kõiki veebilehti ja tegema kindlaks, kas info saamine vabade töökohtade kohta eeldab veebilehe kasutajaks registreerumist või tasu maksmist. Ühele või teisele veebilehele jõudmiseks pidi vastaja klõpsama vastaval lingil. Veebilehelt vajaliku info saamiseks võis olla vaja täiendavat navigeerimist (näiteks lehele „Rohkem infot“, vaata „Veebiotsing 2“). Kui asjakohane info oli leitud (vaata „Veebiotsing 3“), pidi vastaja otsustama, kas see vastab seatud kriteeriumidele või mitte. Kui vastas, pidi ta lisama selle lehe järjehoidjatesse ja liikuma pärast seda „Tagasi“ nupu kaudu otsingumootori lehele. Kui info kriteeriumidele ei vastanud (veebileht nõudis kasutajaks registreerumist või tasu maksmist), pidi kasutaja liikuma tagasi otsingumootori lehele, antud lehekülge järjehoidjatesse lisamata.
"Veebiotsing 1"

"Veebiotsing 2"

"Veebiotsing 3"
