Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve 2023

• Õpetajate tööjõukuludeks on 2023. a eelarves 552 mln eurot. Palga alammäär kasvab 23,9% 1412-lt eurolt 1749 euroni, millele lisatakse diferentseerimise määr 17,1% (õpetaja arvestuslik keskmine palk 2048 eurot). Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt moodustab õpetaja arvestuslik keskmine palk riigi keskmisest palgast 111%.
• Esimest korda tööle asuvate õpetajate ja tugispetsialistide toetamiseks eraldatakse riigieelarvest 3,7 miljonit eurot lähtetoetusteks. Toetuse summa on 15 979 eurot ühe inimese kohta, Ida-Virumaal on õpetaja lähtetoetuse suurus 20 773 eurot.
• Toetatakse õpetajate, koolijuhtide kompetentside ja pädevuste kasvu, jätkatakse omavalitsuste haridusjuhtide professionaalse võimekuse tõstmise programmidega.

• 2023. aasta riigieelarves on tagatud vajalikud vahendid, et käivitada otsustava tähtsusega etapp eestikeelsele haridusele üleminekul. Ülemineku ettevalmistamiseks ja toetamiseks on järgmise aasta riigieelarves ette nähtud lisavahendid 41 mln eurot, millest 15 mln euroga kaetakse juba käimasolevaid tegevusi ja nende laiendamist, ning 26,1 mln euro eest algatatakse uusi tegevusi, mis panustavad eestikeelsele haridusele üleminekusse sh:

1. Alushariduse õpetajate, klassiõpetajate, eesti keele (sh E2) õpetajate, aineõpetajate ja eesti keelt valdavate kutseõpetajate õppekohtade arvu suurendamise läbirääkimised ülikoolidega - 8,6 mln eurot;
2. Palgalisa koefitsiendi (lasteaed 1,3 ja kool 1,5) kehtestamine kõikidele Ida-Virumaa eesti keeles õpetavatele õpetajatele 2023. a septembrist alates - 4,5 mln eurot;
3. Sihtstipendium eesti keele kui teise keele õpetaja õppekaval õppivale üliõpilastele ja eesti keeles ainet õpetavatele õpetajatele alates 2023. a õppeaastast - 2,1 mln eurot;
4. Õpetajatele soodustingimustel eluasemete võimaldamine Ida-Virumaal - 0,3 mln eurot;
5. Lähtetoetus Ida-Virumaa piirkonda lähetatutele, kasv 30%- 5,5 mln eurot;
6. Eesti keele õpe eesti keelest erineva emakeelega õpilastele (v.a Ida-Virumaa) keeleõppesüsteemi tõhustamine - 3,3 mln eurot;
7. Järelevalve tegevuste laienemine seoses üleminekuga eestikeelsele õppele - 0,3 mln eurot;
8. Alushariduses õppe-kasvatustegevuse läbiviimine eesti keeles - 0,9 mln eurot.

• Eesti keele mainet ja staatust kujundavateks tegevusteks on kavandatud 0,9 miljonit eurot. Populariseerivate tegevustega soodustatakse inimeste tahet ja võimalusi eesti keelt kasutada ja õppida. Lisaks laiendatakse järelevalvet keeleseaduse ja teiste keelekasutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle ning tõstetakse teadlikkust keeleõigusest ning pakutakse vastavat keelenõustamist.

• Tõhustatakse terminitööd ja täiustatakse keeleinfoteenust, milleks on eelarves 2,5 miljonit eurot. Tegevustega soodustatakse keeletehnoloogia vahendite ja keeleressursside kasutuselevõttu lõppkasutajale mõeldud (digi)teenustes ning toetatakse eesti teadus- ja kõrghariduskeele arendamist.

• 1,7 mln euroga toetatakse haridusvaldkonna töötajate eesti keele õpet ja arendatakse täiskasvanute eesti keele õppe e-teenuseid, sh digitaliseeritakse eesti keele tasemeeksameid, arendatakse uusi hindamisvahendeid, arendatakse e-õppe kursuseid (sh lisatakse ukraina keel uue lähtekeelena) ning jätkatakse täiskasvanute eesti keele õppe teenuseid koondava keskkonna loomise projekti.

Kvaliteetse kutseõppe pakkumist, õppija toimetulekuks vajalike toetuste tagamiseks on eelarves 86,5 mln eurot. Summale lisanduvad õpetajate palgakasv ning tulemusrahastuseks mõeldud toetus, kui on selgunud õpilaste arvud ja arvestuse alused novembris.

• Toetatakse 239,6 mln euroga kõrgharidusõppe pakkumist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides, tagatakse õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavad teenused ja toetused. Kõrghariduse tegevustoetuseks avalik-õiguslikele ülikoolidele ja ministeeriumi hallatavatele rakenduskõrgkoolidele on planeeritud 201,5 mln eurot. Prioriteediks on tagada kvaliteetsele eestikeelsele kõrgharidusõppele tasuta ligipääs ja õppejõudude konkurentsivõimeline palk.
• Alates 2022/2023. õppeaasta algusest minnakse järk-järgult üle doktoranditoetuselt nooremteaduri ametikohtade  toetusele. 2023. aastal on doktorantide üleviimiseks nooremteaduriteks planeeritud kõrghariduse ja teaduse valdkonnas kokku 8,7 mln eurot, koos varem doktoriõpinguid alustanute doktoranditoetusega kokku 18,4 mln eurot ning doktoranditoetuselt makstavaks sotsiaalmaksukuluks on kavandatud 3,4 mln eurot. Reformi mõju kajastub ka teaduse valdkonna kuludes.

2023. aasta riigieelarves püsib teadusrahastus 1% sisemajanduse koguproduktist. Võrreldes tänavuse aastaga lisandub teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse toetuseks uuel aastal üle 18 miljoni euro. Lisanduvast rahast suunatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu teadussüsteemi jätkusuutliku toimimise kindlustamiseks 17 miljonit eurot. Põhitähelepanu saab nooremteadurite ametikohtadele üleminek, et tagada doktorantidele Eesti keskmine töötasu ning nii uurimistoetuste mahu kui teadusasutuste baasfinantseerimise kasvatamine. Ressursse nõuab ka riiklikult olulise teadustaristu ning teaduse tippkeskuste toetamise üleviimine struktuurivahenditelt riigituludele. Lisatähelepanu pööratakse haridusuuringute ja -innovatsiooni tegevuste hoogustumisele.

6,2 mln eurot on planeeritud  täiendus- ja ümberõppevõimaluste pakkumiseks, kvalifikatsiooni tõstmiseks ja võtmepädevuste arendamiseks. Toimuvad tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse. 

Kõigil haridustasemetel arendatakse ettevõtlusõpet 2,1 mln euroga, eesmärgiga rakendada ettevõtlikkust arendav õpikäsitus ja ettevõtlus- ning karjääriõpet süsteemselt kõigil haridustasemetel ja -liikides. 

Täiendavate töökohapõhise õppe koolituskohtade loomist ning praktilise õppe arendamist kutse- ja kõrgkoolides toetatakse 2,6 mln euroga.

Arendatakse institutsioonide võrgustikke ning toetatakse noorte sotsialiseerumist ja ühistegevust soodustavaid algatusi noorsootööasutustes ja noorteühingutes 2,1 mln euroga.

Toetatakse 3,6 mln euro ulatuses tegevusi mobiilse noorsootöö pakkumise laiendamiseks ning riskinoortele suunatud koolipõhise sekkumisprogrammi rakendamiseks.

Uuendatakse noortevaldkonna seire- ja kvaliteedihindamise süsteemi.

Noortele kvaliteetse ja mitmekesise huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse parandamist toetatakse 11 mln euroga, millest 10,3 mln eurot moodustab kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus.

Korrastatakse tuge vajavate õpilaste koolide võrk, parandatakse õppetingimusi ja teenuste kättesaadavust.
Kohalikud omavalitsused ja erakoolide pidajad saavad toetust väikelahenduste loomiseks, et tuge vajavaid lapsi oleks võimalik kaasata tavakooli.