Õppimine
Õppima asumise tingimused
Õppevormid
Kutseõppes saab õppida statsionaarses või mittestatsionaarses õppevormis, mida eristatakse iseseisva töömahu alusel. Iseseisva töö all mõistetakse õpetaja poolt antud kindlate eesmärkidega õppe- ja tööülesandeid, mis tuleb õpilasel iseseisvalt täita ja mille täitmisele annab õpetaja hiljem tagasisidet. Statsionaarses õppevormis moodustab iseseisev töö 15-50% õpingute kogumahust. Mittestatsionaarses õppevormis on iseseisva töö maht enam kui 50% õpingute kogumahust.
Statsionaarne õpe jaguneb koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppevormiks ehk õpipoisiõppeks. Koolipõhise õppevormi puhul on praktika osakaal kuni pool õppekava mahust.
Töökohapõhine õpe ehk õpiposisõpe on kutseõppe õppevorm, kus ettevõttes või asutuses toimuva praktika osakaal on vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust.
Õppekorraldus
Kutseõppe õppekavad koosnevad moodulitest. Moodul on terviklik sisuühik, mis võib sisaldab üht õppeainet või koondada mitmed õpingutes käsitletavad ained eesmärgistatud kogumiks. Kutseõppe õppekavade moodulite mahud arvestuspunktides sõltuvad mooduli eesmärgist ja õpiväljunditest.
Õpilase kohustused ja õigused
Kutseõppe õpilasel on kohustus:
- osaleda õppetöös, täites õppekava ja õppeülesandeid;
- täita seaduste, kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja, õppekorralduseeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise korral.
Kutseõppe õpilasel on õigus:
- kasutada kõiki kooli loodud võimalusi hariduse omandamiseks;
- valida valikmooduleid kooli õppekavas sätestatud korras;
- osaleda õpilasesinduse valimisel ning kandideerida õpilasesindusse;
- kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kehtestatud tingimustel ja korras;
- saada õpilaspilet;
- saada toetusi ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega sätestatud tingimustel ja korras;
- saada toetust koolilõuna kulude katmiseks käesoleva seadusega sätestatud tingimustel ja korras;
- sõidukulu hüvitamisele ühistranspordiseaduses sätestatud tingimustel ja korras;
- saada akadeemilist puhkust õppekorralduseeskirjas sätestatud korras tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse täitmiseks kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
- saada õppimise toetamiseks tasuta tugiteenuseid;
- pöörduda tervislikel põhjustel õppetöö ajal tervishoiuteenuse osutaja poole;
- kasutada teisi seaduse, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud õigusi.
Hindamine
Hindamine võib olla eristav või mitteeristav.
Eristava hindamise puhul väljendatakse õpiväljundite saavutatuse taset numbrilise hindega järgmiselt:
- hinne „5” – „väga hea”: õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;
- hinne „4” – „hea”: õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine;
- hinne „3” – „rahuldav”: õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel;
- hinne „2” – „puudulik”: õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.
Praktika ja kutsemeistrivõistlused
Igal aastal korraldatakse kutsehariduse suurüritust Noor Meister kus võistlevad noored 25 erineval erialal. Kutsemeistrivõistlusi koordineerib Eestis SA Innove
Õpingute lõpetamine ja kutsetunnistus
Õpingute lõpetamiseks tuleb saavutada kõik õppekavas kirjeldatud õpiväljundid. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kooli lõpueksamiga või kutseeksamiga. Alates 1. septembrist 2017.a õpinguid alustavatele õpilastele muutub kutseeksami sooritamine kohustuslikuks. Kui õpitud erialal puudub kutseeksami tegemise võimalus, lõpetatakse õpingud kooli lõpueksamiga.
Hariduslike erivajadustega õpilastele on kutseeksami tegemine vabatahtlik. Kutsekeskharidust omandaval õpilasel on võimalik õpingud lõpetada ka kooli lõpueksamiga, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestus.
Õppeaja jooksul või üks aasta peale õpingute lõpetamist on kutseeksami sooritamine õpilasele tasuta.
Kutseõppe lõpetanule väljastab kool lõputunnistuse koos hinnetelehega. Kutseeksami sooritanud lõpetajale väljastab kutsetunnistuse kutse andja. Juhul, kui koolil on õigus kutset anda, märgitakse lõputunnistusele ka omandatud kutse nimetus ja tase.