Õppimine

Kutseõppesse võivad asuda kõik soovijad. Piiranguid pole seatud ka neile, kes on juba varem omandanud kutse- või kõrghariduse, aga soovivad oma teadmisi täiendada või õppida uut eriala. Kõigi kutsehariduse õppekavade ja erialadega saab tutvuda siin. Õppimisvõimalustest annab ülevaate ka trükis "Abiks otsustajale. Kutseõppevõimalused 2018/2019"

Õpingute alustamise nõuded eelnevale haridustasemele sõltuvad kutseõppe liigist ja sellest, kas õppima soovitakse asuda esmaõppe või jätkuõppe õppekavale.

Kutsekeskhariduse õppekavadele võivad õppima asuda ka vähemalt 22-aastased ilma põhihariduseta isikud, kes suudavad tõendada, et neil on põhihariduse tasemele vastavad teadmised, oskused ja hoiakud ehk kompetentsid. Nõutavate kompetentside olemasolu hindab kutseõppeasutus.

Avaldus õppima asumiseks tuleb esitada vastuvõtukomisjonile isiklikult või elektroonilise sisseastumissüsteemi kaudu. Paljud kutseõppeasutused on liitunud sisseastumise infosüsteemiga (SAIS), kus saab kiirelt ja mugavalt esitada avaldusi ja registreerida sisseastumiseksamitele. Teave infosüsteemiga liitunud õppeasutuste kohta on kättesaadav SAISi veebilehel.

Kindlasti tuleb järele uurida, millised on õppeasutuse vastuvõtutingimused. Neid tuleb aegsasti arvestada. Vajalikku teavet saab õppeasutuse veebilehelt. Sisseastumisel tuleb valmis olla eksamite, katsete või testide sooritamiseks. Õpilase kooli vastuvõtmise otsustab vastuvõtukomisjon.

Kutseõppes saab õppida statsionaarses või mittestatsionaarses õppevormis, mida eristatakse iseseisva töömahu alusel. Iseseisva töö all mõistetakse õpetaja poolt antud kindlate eesmärkidega õppe- ja tööülesandeid, mis tuleb õpilasel iseseisvalt täita ja mille täitmisele annab õpetaja hiljem tagasisidet. Statsionaarses õppevormis moodustab iseseisev töö 15-50% õpingute kogumahust. Mittestatsionaarses õppevormis on iseseisva töö maht enam kui 50% õpingute kogumahust.

Statsionaarne õpe jaguneb koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppevormiks ehk õpipoisiõppeks. Koolipõhise õppevormi puhul on praktika osakaal kuni pool õppekava mahust.

Töökohapõhine õpe ehk õpiposisõpe on kutseõppe õppevorm, kus ettevõttes või asutuses toimuva praktika osakaal on vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust.

Täpsemalt õpipoisiõppest

Igas Eesti maakonnas tegutseb vähemalt üks kutseõppeasutus, kus õppimine on õpilase jaoks üldjuhul tasuta.

Tasuta õppimise kõrval pakutakse ka tasulise õppe võimalusi. Seda aga erialadel, mis on väga populaarsed või kus ei jagu soovijatele piisavalt õppekohti. Erakutseõppeasutused pakuvad nii tasuta kui tasulise õppe võimalusi. Lähemat infot saab otse koolist.

Nagu teisteski koolides käib ka kutsekoolides õpetamine õppekavade alusel. Õppekava peab olema koostatud iga kutse- või eriala kohta, mida koolis on võimalik omandada.

Kutseõppes arvestatakse õppe mahtu Eesti kutsehariduse arvestuspunktide ehk EKAPites. EKAP on arvestusühik, mis näitab õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks kuluvat hinnangulist õpilase töö mahtu.

Üks EKAP vastab 26 tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel. Ühe õppeaasta maht kutseõppes on 60 EKAPi.

Kutseõppe õppekavad koosnevad moodulitest. Moodul on terviklik sisuühik, mis võib sisaldab üht õppeainet või koondada mitmed õpingutes käsitletavad ained eesmärgistatud kogumiks. Kutseõppe õppekavade moodulite mahud arvestuspunktides sõltuvad mooduli eesmärgist ja õpiväljunditest.

Moodulid jagunevad põhiõpingute ja valikõpingute mooduliteks. Kutsekeskhariduse õppekavades eristatakse eraldi üldõpingute mooduleid.

Üldõpingute moodulid on kohustuslikud kõigis kutsekeskhariduse õppekavades ja need annavad baasteadmised ühes kindlas teemavaldkonnas. Kohustuslike üldõpingute maht kõigis kutsekeskhariduseõppe õppekavades on vähemalt 30 EKAPi.

Põhiõpingute moodulites on kirjeldatud eriala põhisisu ehk need õpiväljundid ja kohustuslikud spetsialiseerumisvalikud, mis on sellel kutse- või erialal tegutsemiseks vajalikud.

Valikõpingute moodulites määratakse õpiväljundid, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi. Valikmoodulid moodustavad üldjuhul 15-30% õppekava mahust. Õpilasel on õigus valida valikmooduleid kooli teistest õppekavadest või ka teiste õppeasutuste õppekavadest. Vastav kord peab olema sätestatud kooli õppekorralduseeskirjas.

Kutseõppe õpilasel on kohustus:

• osaleda õppetöös, täites õppekava ja õppeülesandeid;
• täita seaduste, kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja, õppekorralduseeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise korral.

Kutseõppe õpilasel on õigus:

• kasutada kõiki kooli loodud võimalusi hariduse omandamiseks;
• valida valikmooduleid kooli õppekavas sätestatud korras;
• osaleda õpilasesinduse valimisel ning kandideerida õpilasesindusse;
• kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kehtestatud tingimustel ja korras;
• saada õpilaspilet;
• saada toetusi ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega sätestatud tingimustel ja korras;
• saada toetust koolilõuna kulude katmiseks käesoleva seadusega sätestatud tingimustel ja korras;
• sõidukulu hüvitamisele ühistranspordiseaduses sätestatud tingimustel ja korras;
• saada akadeemilist puhkust õppekorralduseeskirjas sätestatud korras tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse täitmiseks kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
• saada õppimise toetamiseks tasuta tugiteenuseid;
• pöörduda tervislikel põhjustel õppetöö ajal tervishoiuteenuse osutaja poole;
• kasutada teisi seaduse, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud õigusi.

Kutseõppes kasutatav hindamissüsteem erineb oma põhimõtetes mõnevõrra üldhariduses kasutusel olevast hindamisest. Kui üldhariduses hinnatakse õpilase omandatud teadmisi ja oskusi võrreldes oodatavate õpitulemustega, siis kutseõppes antakse hinnang õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele.

Hindamine võib olla eristav või mitteeristav.

Eristava hindamise puhul väljendatakse õpiväljundite saavutatuse taset numbrilise hindega järgmiselt:

• hinne „5” – „väga hea”: õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;
• hinne „4” – „hea”: õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine;
• hinne „3” – „rahuldav”: õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel;
• hinne „2” – „puudulik”: õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.

Mitteeristava hindamise puhul mõõdetakse õpiväljundite saavutatust ainult lävendi tasemel. Vastavalt sellele, kas õpilane on saavutanud õppekavas kirjeldatud õpiväljundid lävendi tasemel või mitte, antakse talle hinnang „arvestatud“ või „mittearvestatud".

Iga kutseõppe õppekava kohustuslikuks osaks on praktika, mille käigus rakendatakse õppe jooksul omandatud teadmisi ja oskusi reaalses töösituatsioonis. Praktika ajal täidab õpilane töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega töö- ja õppeülesandeid. Praktika korraldust reguleerib haridus- ja teadusministri määrus "Praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja kord".

Praktilise õppe osakaal õppekavas on olenevalt kutseõppe liigist 35-70%. Üldjuhul jaguneb see võrdselt koolikeskkonnas läbi viidava praktilise õppe ja ettevõtetes või asutustes toimuva praktika vahel.

Praktikakoha leidmine toimub kooli eestvedamisel õpilase, kooli ja praktikakoha koostöös. Sageli on kutseõppeasutustel välja kujunenud kindlad partnerid, kelle juurde lähevad õpilased igal aastal praktikale.

Enne praktika algust tuleb õpilase või tema seadusliku esindaja, kooli ja praktikakoha vahel sõlmida kolmepoolne leping, kus lepitakse kokku praktika toimumise täpsemas korralduses ning poolte õigustes ja kohustes. Praktikale asuvale õpilasel peab olema nii koolipoolne kui ka praktikakoha poolne praktikajuhendaja, kelle ülesanneteks on õpilast juhendada praktika ettevalmistamisel ja läbimisel, toetada enesehindamisel ja anda õpilasele tagasisidet. Praktika korraldamise põhimõtted ja sellega seotud osapoolte ülesanded kirjeldatakse kutseõppeasutuse õppekorralduseeskirjas.

Igal aastal korraldatakse Eestis kutsemeistrivõistlusi, kus parimad noored kutseõppurid saavad üksteiselt mõõtu võtta. Parimatest parimatel on seejärel võimalik esindada Eestit rahvusvahelistel kutsemeistrivõistluselt EuroSkills ja WorldSkills.

Igal aastal korraldatakse kutsehariduse suurüritust Noor Meister kus võistlevad noored 25 erineval erialal. Kutsemeistrivõistlusi koordineerib Eestis SA Innove

Õpingute lõpetamiseks tuleb saavutada kõik õppekavas kirjeldatud õpiväljundid. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kooli lõpueksamiga või kutseeksamiga.  Alates 1. septembrist 2017.a õpinguid alustavatele õpilastele muutub kutseeksami sooritamine kohustuslikuks. Kui õpitud erialal puudub kutseeksami tegemise võimalus, lõpetatakse õpingud kooli lõpueksamiga.

Hariduslike erivajadustega õpilastele on kutseeksami tegemine vabatahtlik. Kutsekeskharidust omandaval õpilasel on võimalik õpingud lõpetada ka kooli lõpueksamiga, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestus.

Õppeaja jooksul või üks aasta peale õpingute lõpetamist on kutseeksami sooritamine õpilasele tasuta.

Kutseõppe lõpetanule väljastab kool lõputunnistuse koos hinnetelehega. Kutseeksami sooritanud lõpetajale väljastab kutsetunnistuse kutse andja. Juhul, kui koolil on õigus kutset anda, märgitakse lõputunnistusele ka omandatud kutse nimetus ja tase.