Õppija toetamine
Õppetoetused
Riik maksab kutsehariduse omandajatele õppetoetusi, et toetada ja soodustada nende haridusteed. Õppetoetuste maksmise eesmärk on ühtlasi motiveerida kutseõppeasutuste õpilasi oma eriala õppekava ettenähtud ajaga edukalt läbima. Õppetoetuste ja õppelaenuga seonduv on reguleeritud õppetoetuste ja õppelaenu seaduses
Põhitoetust saab taotleda õpilane, kes:
- on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku; tähtajalise elamisloa; alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
- õpib kutseõppe õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohti;
- õpib statsionaarses õppes ja ei ole ületanud õppekava nominaalkestust.
Põhitoetuse taotlemine ja määramine toimub õppeasutuse kaudu. Toetust saab taotleda viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris ja veebruaris. Esimese aasta või kursuse õpilased esimesel semestril toetusi küsida ei saa – neil pole veel õppetulemusi, mille alusel paremusjärjestused koostatakse ja toetusi määratakse
Sõidukulude hüvitamine
Majutuskulude hüvitamine
Majutuskulude hüvitamist saavad taotleda:
1) kutsekeskharidust omandavad õpilased, kes õpivad kutseõppeasutuses, kus puudub ühiselamu ja kellele koolil pole võimalik pakkuda õpingute perioodiks muud majutusvõimalust;
2) erivajadusega õpilased, kes ei saa erivajadusest tingituna kasutada kutseõppeasutuse pakutavat majutuskohta.
Majutuskulude hüvitamisel võetakse arvesse kodu ja kooli vahelise ühistranspordi korraldust. Toetust saavad taotleda õpilased, kelle sõidu aeg ühistranspordiga kooli ja tagasi on kokku pikem kui kaks tundi päevas või kellel ei ole võimalik koolis käimiseks kasutada ühistransporti.
Majutuskude hüvitamise määr on 50 eurot kuus.
Koolilõuna
Tasuta või soodushinnaga koolilõunat on õigus saada õpilasel, kes:
- õpib statsionaarses õppevormis;
- õpib esmaõppe õppekaval;
- ei oma eelnevat keskharidust;
Õppelaen
Õppelaenu on õigus saada kutseõppes õppival õpilasel, kes:
- on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel;
- omab keskharidust;
- kelle õpingute kestus õppekava järgi on vähemalt kuus kalendrikuud.
Õppelaenu saab taotleda ka välisriigis õppiv õpilane, kui ta täidab eespool nimetatud tingimused.
Õppelaenu saab taotleda nii mitu korda, kui pikk on õppekava nominaalkestus õppeaastates. Seega 1-aastase õppekava puhul saab õppelaenu taotleda üks kord. Poolteist aastat kestva õppekava puhul ümardatakse õppekava kestus täisaastateni ja õppelaenu saab taotleda kaks korda.
Kui õpilane on varasemate õpingute kestel samal haridusastmel saanud õppelaenu, ei ole tal uuesti samal tasemel õpinguid alustades teist korda enam õigust õppelaenu saada v.a juhul kui ta eelnevalt igal õppeaastal õppelaenu ei taotlenud. Kutseõppe puhul loetakse esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadel õppimine erinevateks haridusastmeteks.
2022/2023. õppeaastal õppeaastal on riigi poolt tagatud õppelaenu maksimaalmäär ühes õppeaastas 3000 eurot laenutaotleja kohta.
Õppelaenu on õigus saada igal haridustasemel ja –astmel üks kord õppeaasta jooksul.
Muud toetused