Õppija toetamine

Riik maksab kutsehariduse omandajatele õppetoetusi, et toetada ja soodustada nende haridusteed. Õppetoetuste maksmise eesmärk on ühtlasi motiveerida kutseõppeasutuste õpilasi oma eriala õppekava ettenähtud ajaga edukalt läbima. Õppetoetuste ja õppelaenuga seonduv on reguleeritud õppetoetuste ja õppelaenu seaduses

Põhitoetust saab taotleda õpilane, kes:

• on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku; tähtajalise elamisloa; alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
• õpib kutseõppe õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohti;
• õpib statsionaarses õppes ja ei ole ületanud õppekava nominaalkestust.

Põhitoetuse taotlemine ja määramine toimub õppeasutuse kaudu. Toetust saab taotleda viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris ja veebruaris. Esimese aasta või kursuse õpilased esimesel semestril toetusi küsida ei saa – neil pole veel õppetulemusi, mille alusel paremusjärjestused koostatakse ja toetusi määratakse

Põhitoetuse maksmise aluseks on õpilaste paremusjärjestus õppetulemuste põhjal. 2018. aastal on põhitoetuse suuruseks 60 eurot. Akadeemilise puhkuse ajal põhitoetust taotleda ei saa.

Õppeasutusel on õigus mitte määrata õppetoetust õpilasele, kes puudub põhjuseta õppetööst või ei täida kooli põhimääruses, sisekorraeeskirjas või õppekorralduseeskirjas kehtestatud kohustusi. Samuti on koolil õigus lõpetada või peatada õpilasele toetuse maksmine, kui õpilane rikub oluliselt õpilase kohustusi.

Eritoetust saab taotleda õpilane, kellel on majandusliku olukorra tõttu õpingute jätkamine takistatud. Eritoetuse taotlemise tingimused kehtestab õppeasutuse nõukogu ja nende kohta saab infot otse koolist.

Õpilasele hüvitatakse ühistranspordi kasutamisel tekkinud sõidukulud. Sõidukulude hüvitamist saavad õppeasutuselt taotleda õpilased, kes õpivad statsionaarses õppevormis riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohtadel ja kelle elukoht ei asu õppeasutusega samas asulas.

Iga päev õppeasutusse sõitvale õpilasele kompenseeritakse sõidu maksumus arvestusega üks edasi-tagasi sõit päevas.

Õpilaskodus või üürikorteris elavatele õpilastele, kes omandavad kutsekeskharidust või õpivad teise või kolmanda taseme kutseõppes,  kompenseeritakse kooli ja alalise elukoha vahel sõitmine neli korda kuus. Neljanda ja viienda taseme kutseõppe õpilastele kompenseeritakse kojusõit kaks korda kuus. Lisaks kompenseeritakse riiklikeks pühadeks või koolivaheajal koju ja tagasi kooli sõitmise kulud.

Koolil on õigus hüvitada õpilasele ka muid õppes osalemisega seotud sõidukulusid, näiteks seoses praktikal käimisega või õpilasvõistlustel osalemisega.

Sõidukulude hüvitamiseks peab õpilane esitama koolile avalduse koos kuludokumentidega (nt. sõidupiletid).

Majutuskulude hüvitamist saavad taotleda:

1) kutsekeskharidust omandavad õpilased, kes õpivad kutseõppeasutuses, kus puudub ühiselamu ja kellele koolil pole võimalik pakkuda õpingute perioodiks muud majutusvõimalust;

2) erivajadusega õpilased, kes ei saa erivajadusest tingituna kasutada kutseõppeasutuse pakutavat majutuskohta.

Majutuskulude hüvitamisel võetakse arvesse kodu ja kooli vahelise ühistranspordi korraldust. Toetust saavad taotleda õpilased, kelle sõidu aeg ühistranspordiga kooli ja tagasi on kokku pikem kui kaks tundi päevas või kellel ei ole võimalik koolis käimiseks kasutada ühistransporti.

Majutuskude hüvitamise määr on 50 eurot kuus.

Tasuta või soodushinnaga koolilõunat on õigus saada õpilasel, kes:

• õpib statsionaarses õppevormis;
• õpib esmaõppe õppekaval;
• ei oma eelnevat keskharidust;

Koolilõuna toetuse suurus on 1 euro ühe koolilõuna kohta.

Õppelaenu on õigus saada kutseõppes õppival õpilasel, kes:

• on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel;
• omab keskharidust;
• kelle õpingute kestus õppekava järgi on vähemalt kuus kalendrikuud.

Õppelaenu saab taotleda ka välisriigis õppiv õpilane, kui ta täidab eespool nimetatud tingimused.

Õppelaenu saab taotleda nii mitu korda, kui pikk on õppekava nominaalkestus õppeaastates. Seega 1-aastase õppekava puhul saab õppelaenu taotleda üks kord. Poolteist aastat kestva õppekava puhul ümardatakse õppekava kestus täisaastateni ja õppelaenu saab taotleda kaks korda.

Kui õpilane on varasemate õpingute kestel samal haridusastmel saanud õppelaenu, ei ole tal uuesti samal tasemel õpinguid alustades teist korda enam õigust õppelaenu saada v.a juhul kui ta eelnevalt igal õppeaastal õppelaenu ei taotlenud. Kutseõppe puhul loetakse esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadel õppimine erinevateks haridusastmeteks.

2022/2023. õppeaastal õppeaastal on riigi poolt tagatud õppelaenu maksimaalmäär ühes õppeaastas 3000 eurot laenutaotleja kohta.

Õppelaenu on õigus saada igal haridustasemel ja –astmel üks kord õppeaasta jooksul.

• Puudega inimese õppetoetus (Sotsiaalkindlustusamet)

• Tasemeõppes osalemise toetus (Töötukassa)