Haridus- ja Teadusministeeriumi rahvusvahelise koostöö tegevussuunad tulenevad Eesti liikmelisusest Euroopa Liidus, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis OECD, Euroopa Nõukogus ja UNESCOs. Nii nendes kui ka teistes rahvusvahelistes koostöövormides tuleb ministeeriumil koostöös partneritega välja töötada Eesti prioriteedid ja seisukohad oma valitsemisalas.
Rahvusvaheline koostöö hõlmab ka koostööd Eesti naabrite ning regiooni riikide ja organisatsioonidega - Balti riigid, Läänemeremaade Nõukogu ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu.
Väga tähtis on kahepoolne koostöö teiste riikide, eriti Euroopa Liidu väliste riikidega, mille kinnituseks ja aluseks on erinevad riikidevahelised lepingud ministeeriumi valitsemisalas.
Koostöö Eesti naabrite ning regiooni riikide ja organisatsioonidega
-
Nordplus
Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammi Nordplus eesmärk on edendada ja tugevdada koostööd Põhja- ja Baltimaade vahel nii kooli-, kõrg-, kui täiskasvanuhariduses. Programm toetab õpirännet, projekte ja võrgustikke ning on suunatud hariduse ja elukestva õppega seotud asutustele ja organisatsioonidele.
Programmist saavad toetusi taotleda Islandi, Norra, Rootsi, Soome, Ahvenamaa, Taani, Gröönimaa, Fääri saarte, Eesti, Läti ja Leedu haridusasutused ja -organisatsioonid. Eesti liitus Nordplusi programmiga 2008. aastal. Nordplus hõlmab viit allprogrammi, millega saab lähemalt tutvuda Haridus- ja Noorteameti veebilehel. -
Läänemeremaade Nõukogu
Läänemeremaade Nõukogu (Council of the Baltic Sea States, CBSS) loodi 1992. aastal eesmärgiga tugevdada ja tihendada Läänemere riikide vahelist koostööd. Nõukogu töös osalevad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Saksamaa, Poola, Venemaa ja Euroopa Komisjon.
Haridus- ja Teadusministeerium osaleb Läänemeremaade Nõukogu ja Euroopa Liidu Läänemerestrateegia teaduspoliitika alases lipuprojektis Balti Teadusvõrgustik, mille eesmärk on kujundada Läänemere regioonis parem keskkond rahvusvaheliseks teaduskoostööks.
Läänemeremaade Nõukogu kodulehekülg -
Euroopa Liidu Läänemere strateegia
Euroopa Liidu Läänemere strateegia on esimene makropiirkondlik strateegia Euroopas. Euroopa Ülemkogu kiitis strateegia heaks 2009. Strateegial on kolm peamist eesmärki: Läänemere kaitse, piirkonna ühendamine ja heaolu suurendamine. Strateegia on jaotatud 13 poliitikavaldkonnaks, millest Haridus- ja Teadusministeerium osaleb hariduse ja innovatsiooni valdkondades. Läänemere strateegia kohta pikemalt saab lugeda siit.
-
Balti koostöö
Eesti, Läti ja Leedu valitsustevaheline koostöö toimub Balti Ministrite Nõukogu (BMN) raames, mis töötab 1994. aastal allkirjastatud põhikirja alusel. BMN raames toimub igal aastal Eesti, Leedu ja Läti haridus- ja teadusministrite kohtumine, kus arutatakse valdkonnale aktuaalseid teemasid. Reeglina saadakse kokku kord aastas. Viimati kohtuti Eestis, Vihulas 7-8 juunil 2019. Kohtumise peateemad olid: tulevikuharidus ja -oskused ning õpetajaharidus, koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttes ja kõrghariduse rahvusvahelistumine. Järgmine Balti haridus- ja teadusministrite kohtumine toimub 2020. juunis Lätis.
Balti koostöö värskeim edulugu on Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide automaatse akadeemilise tunnustamise kokkuleppe sõlmimine, mis jõustus 07.01.2019
Euroopa Majanduspiirkonna grantide raames on koostöös Norra, Islandi ja Liechtensteiniga ellu kutsutud Balti teaduskoostöö programm, mille kogumaht koos Eesti, Läti ja Leedu kaasrahastusega on 22 miljonit eurot. Programmi eesmärk on soodustada kõrgetasemeliste ja jätkusuutlike teaduskonsortsiumide teket, mis aitaksid kaasa piirkonna arengu ja heaoluga seotud väljakutsete lahendamisele ning omaksid laiemat rahvusvahelist väljundit. Programm peab oluliseks doktorantide ja järeldoktorantide kaasamist, ühispublikatsioonide koostamist ning partnerite edasist koostööd võimaliku jätkurahastuse taotlemisel erinevatest Euroopa Liidu ja regionaalse arengu koostöö programmidest.
Eesti keelt saab õppida Läti Ülikoolis soome-ugri õppekava raames pea- või kõrvalainena ning Leedus Vilniuse ülikoolis liiterialana koos leedu keelega. Mõlemas ülikoolis on Eestist saadetud lektor.
30. juunil 2015 esitleti Eesti Keele Instituudi ja Läti Keele Agentuuri (Latviešu valodas aģentūra) koostöös valminud eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatut. Kummaski on rohkem kui 40 000 märksõna. Lisaks sõnastike paberversioonidele on kõigile huvilistele tasuta kasutamiseks valminud ka elektrooniline sõnaraamat.
Kolme Balti riigi haridus- ja teadusministeeriumide vahel on sõlmitud kõrgharidus-, teadus- ja innovatsioonikoostöö vastastikuse mõistmise memorandum (kehtib 2013–2020).
Haridusteenuste ekspordi tegevuskava
Esimene haridusteenuste ekspordi tegevuskava valmis tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2021-2023 seatud eesmärkidest.
Tegevuskava eesmärk on luua eeldused haridusvaldkonna teenuste edukaks pakkumiseks, arvestades Eesti kui haridus- ja digiriigi väga head rahvusvahelist renomeed. Tegevuskavas nähakse ette meetmed ja kirjeldatakse osapoolte rollid tegevuste elluviimisel kuni aastani 2027.
- Haridusteenuste ekspordi tegevuskava (PDF)
Tegevuskava on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti juhtimisel koostöös Välisministeeriumi äridiplomaatia ja arengukoostöö osakondade, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Startup Estonia ning valdkondlike esindusorganisatsioonide ja erasektori esindajate kaasabil. Pidevas arengus oleva töödokumendina loob tegevuskava alused erinevate partnerite edasiseks panuseks ja koostööks.