Kutseõppe eesmärk on omandada teadmised, oskused ja hoiakud, vilumused ning sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks. Kutseharidust võivad asuda omandama kõik soovijad sõltumata nende varasemast hariduslikust taustast.
Kutseõpet korraldavad kutseõppeasutused ja rakenduskõrgkoolid. Kõigist kutseõppe koolituskohtadest 98% on riigi rahastatud ehk õppijale tasuta.
Statistikat kutsehariduse kohta (õpilaste arv, vanuseline jaotus jm) leiate Haridussilmast. Kiire ja kokkuvõtliku ülevaate kutseharidusest annab valdkondlik infokaart.
Kutsekoolid pakuvad laia erialavalikut, kust leiavad endale sobiva õppekava erinevas vanuses ja erineva tasemega õppijad. Kutseõppe erialad ja õppekavad leiate siit.
Erinevate kutsete omandamiseks loovad koolid koolituskohti järgides tööturu vajadust, riigi strateegilisi ja valdkondlikke arengukavasid, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud tööjõuvajaduse prognoosi aastani 2026
ning tööjõu- ja oskuste vajadust käsitlevaid OSKA valdkondlikke uuringuid.
Kutseõppe liigid ja õppekavad
Kutseõppe liigid
Õppekava kvalifikatsioonitaseme määrab õppekava aluseks olev kutsestandard. Kutseõppe õppekavade aluseks olevad kutsestandardid paiknevad Eesti kvalifikatsiooniraamistiku teisel kuni viiendal tasemel.
Kui õppekava koostamisel lähtutakse teise taseme kutsestandardist, on tegemist teise taseme kutseõppe õppekavaga. Juhul kui aluseks on võetud kolmanda, neljanda või viienda taseme kutsestandard, siis on ka vastav õppekava kolmandal, neljandal või viiendal kutseõppe tasemel.
Kutsekeskharidus on neljanda taseme kutseõpe, mille käigus õpilane omandab koos kutse- ja erialase pädevusega ka keskhariduse.
Viienda taseme kutseõppe ehk kutseeriharidusõppe võimalus loodi Eestis alates 2013/2014. õppeaastast. Viienda taseme kutseõppe õppekavadel on õpingute alustamiseks vajalik keskharidus.
Iga kutseõppe liigi õpiväljundid ehk õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud on kirjeldatud kutseharidusstandardis
Riiklikud ja kooli õppekavad
Kutseõppe õppekavades kirjeldatakse:
• kutse-, eri- ja ametialase õppe eesmärgid ja ülesanded;
• saavutatavad õpiväljundid ning seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga;
• õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded;
• õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega;
• moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused.
Kutsestandardite alusel määratakse õppekavades kindlaks õppe käigus omandatavad osakutsed.
Õppekava peab olema koostatud iga kutse- või eriala kohta, mida koolis on võimalik omandada. Seejuures saab eristada riiklike ja kooli õppekavasid.
Riiklik õppekava on kutsekeskharidusõppe õppekava koostamise alusdokument. See koostatakse koostöös sotsiaalpartneritega võttes aluseks asjaomased kutsestandardid, kutseharidusstandardi ja gümnaasiumi riikliku õppekava. Kutseõppe riiklikud õppekavad kinnitatakse haridus- ja teadusministri määrusega.
Kooli õppekavad koostatakse iga kutse- või eriala kohta, mida on võimalik koolis omandada. Kooli tasemeõppe õppekavad v.a kutsekeskhariduse õppekavad koostatakse kutseharidusstandardi ja asjaomase kutsestandardi alusel. Kui kutsestandard puudub, peab kool taotlema õppekavale heakskiidu sotsiaalpartneritelt. Kutsekeskhariduse õppekava koostamisel võetakse aluseks riiklik õppekava.
Esmaõpe ja jätkuõpe
Kutseõppes on võimalik õppida esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadel.
Esmaõppe õppekaval õppimine ei eeldata sisseastujalt eelnevat erialast ettevalmistust.
Jätkuõppe õppekaval õppimise eelduseks on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu. Jätkuõpe toimub ainult neljanda ja viienda taseme kutseõppes.
Kutsehariduse arendamine
Eesti kutsehariduse arendamise aluseks on Euroopa Liidu ja Eesti poliitika dokumendid ja arengukavad.
Euroopa Liidu liikmesriigid on heaks kiitnud Euroopa oskuste tegevuskava (01.07.2020), Euroopa Liidu nõukogu soovituse jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta (24.11.2020) ja Osnabrücki deklaratsiooni (30.11.2020).
EL nõukogu soovitusest lähtudes ning Eesti hariduse arengukava 2022‒2035 põhjal on koostatud Eesti kutsehariduse tegevuskava 2022‒2030.
Eestis on kutsehariduse arendamise aluseks ka Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 ja selle rakenduskava Haridus- ja noorteprogramm 2021-2024. Programmi eesmärgiks on: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia.
Kutsehariduse arendamisel teeb Haridus- ja teadusministeerium tihedat koostööd tööandjate kesk- ja erialaorganisatsioonide, töövõtjate organisatsioonide, teiste ministeeriumite ja kutseõpet korraldavate õppeasutustega. Kõiki olulisi partnereid koondab kutsehariduse nõukoda, mille peamiseks ülesandeks on nõustada Haridus ja Teadusministeeriumi ning õppeasutusi kutsehariduse valdkonna strateegilise planeerimise, haridusasutuste võrgu korraldamise, koolitusvaldkondade planeerimise ja rahastamise küsimustes ning teistes olulistes kutsehariduse valdkonna küsimustes.
Ministeeriumi partneriks kutsehariduse strateegiliste eesmärkide elluviimisel on Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing.
Kutseharidust arendatakse koostöös tööturu ja õppe tihedama seostamise, digipöörde, õpetajate ja haridusasutuste juhtide, õppe- ja karjäärinõustamise, täiskasvanuhariduse ning koolivõrgu programmidega.
Õppeasutused
Kutseharidust on võimalik omandada nii kutseõppeasutustes kui ka rakenduskõrgkoolides. 2021/2022. õppeaastal pakuvad kutseõpet 33 kutseõppeasutust ja 5 rakenduskõrgkooli. Lähtuvalt kooli omandivormist jagunevad kutseõppeasutused riigi-, munitsipaal- ja erakutseõppeasutusteks. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad kutseõppeasutused on riigikoolid. 2021/2022. õppeaastal on neid kokku 27. Kõigi kutseõppeasutuste kontaktid leiad portaalist edu.ee.
Riigikutseõppeasutused
Eesti Merekool
Heino Elleri Muusikakool
Haapsalu Kutsehariduskeskus
Hiiumaa Ametikool
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
Järvamaa Kutsehariduskeskus
Kehtna Kutsehariduskeskus
Kuressaare Ametikool
Luua Metsanduskool
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool
Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Rakvere Ametikool
Räpina Aianduskool
Tallinna Ehituskool
Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool
Tallinna Teeninduskool
Tallinna Majanduskool
Tallinna Muusika ja Balletikool
Tallinna Polütehnikum
Tallinna Tööstushariduskeskus
Tartu Kunstikool
Viljandi Kutseõppekeskus
Valgamaa Kutseõppekeskus
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool
Võrumaa Kutseharidusekeskus
Munitsipaalkutseõppeasutused
Tallinna Kopli Ametikool
Tartu Rakenduslik Kolledž
Erakutseõppeasutused
Eesti Esimene Erakosmeetikakool
Juuksurite Erakool "Maridel"
Eesti Massaaži- ja Teraapiakool
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool
Kutseõpet pakkuvad rakenduskõrgkoolid
Eesti Lennuakadeemia
Kaitseväe Akadeemia
Sisekaitseakadeemia
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Õigusaktid
SeadusedMäärused
- Kutseharidusstandard
- Kutseõppeasutuse lõpudokumentide vormid, statuut ja väljaandmise kord
- Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu kord
- Kutseõppes kasutatav ühtne hindamissüsteem, õpiväljundite saavutatuse hindamise alused, hindamismeetodid ja -kriteeriumid ning hinnete kirjeldused
- Praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja kord
- Töökohapõhise õppe rakendamise kord
- Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord
- Haridusliku erivajadusega õpilase kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord
- Kutseõppeasutuses täiendusõppe korraldamise tingimused ja kord
- Kutsekeskhariduse õppekaval õppija õpingute kiitusega lõpetamise tingimused
- Riigi kutseõppeasutuse ja riigi üldhariduskooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise kord
- Kutseõppeasutuse õppekasvatusala töötaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi tingimused ja kord
- Kutseõppeasutuse nõunike kogu moodustamise ja tegutsemise kord
- Kutseõppeasutuse arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja dokumentide pidamise kord
- Nõuded kutseõppeasutuse õpilaspiletile ja selle väljaandmise kord
- Koolitusloa vorm
- Riigi kutseõppeasutuse koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord
Juhised õppekavade koostamiseks ja registreerimiseks
- Juhised õppekava registreerimiseks EHISes
- Juhised kooli õppekava vormi täitmiseks
- Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine (VÕTA)
- Kooli õppekava vorm
- Lisa 1. Kutsestandardi kompetentside tegevusnäitajate ja õppekava moodulite vastavustabel
- Lisa 2 _Õppekava moodulite õpiväljundite võrdlus KHS õpiväljunditega vastavalt kutseõppe liigile
- Lisa 3. Õppekava avamise vajalikkuse põhjendus
- Moodulite rakenduskava vormi näidis
- Õppekavade registreerimine ja menetlemine
- Õppekava ideekavand ja õppe avamise vajalikkuse põhjendus
Arengukavad
- Euroopa nõukogu soovitus jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta
- Osnabrücki deklaratsioon
- Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035
- Haridus- ja noorteprogramm 2021-2024
- Elukestva õppe strateegia 2020
- Kutseharidusprogramm 2018-2021
- Eesti kutseharidussüsteemi arengukava 2009-2013
- Kutseharidussüsteemi arengukava rakendusplaan 2012-2013
- Kutseharidussüsteemi arengukava 2009-2013 lõpparuanne
Statistika ja uuringud
- OECD Eesti kutsehariduse ülevaate taustaraport (Background report for OECD on vocational education and training (VET) in Estonia)
- Valdkonna statistika andmebaasist HaridusSilm
- Viimaste aastate uuringud
- Valdkondlikud uuringud Tartu Ülikooli uuringute andmebaasist